Peeter Olt

OLT, Peeter Johani p, sündinud 1896. aastal, eestlane. Alates 1928. aastast kuni 1930. aastani teenis OLT lennueskadrillis lenduri, kontroll-lenduri ja vanema käsundustehnikuna. Aastatel 1930-1939 oli OLT lennubaasi lennurühma ülema asetäitja ja kontrolljao lendur. Pärast 1939. aastat töötas OLT aktsiaseltsi "Ago" vanempiloodina Stockholm-Tallinna lennuliinil.

• Saaga TLA.1463.1.39:29?145,860,1718,189,0
• Saaga EAA.5357.1.59:95
• https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Olt
• Ohvitseride andmekogu
• kihlus http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.148.0.8:4?415,335,683,384,0
• Abielu - 7. august 1926 (Tallinna Püha Vaimu koguduse laulatuste raamat 1926-1944): Saaga elk.148.0.10:2?1277,857,1107,122,0
• https://dea.digar.ee/page/estdagbladet/1993/09/22/5

Maailmasõja alguses olevat Peeter Olt õppinud Petrogradi Polütehnilise Instituudi juures 6-kuulistel lennunduse kursustel, aastail 1915-1916 õppis lendama Bakuu merelennukoolis, kus 1916. a. suvel vaid 2 tundi instruktoriga lendamise järel sooritas esimese soololennu. Olevat seejärel teeninud Peipsi järve vesilennukite salgas. Suunati siis 1916. a. Prantsusmaale Chartres’i lennukooli (kokku 37 vene lendurist koosnenud salgas, kelledest viis olevat olnud eestlased), kus 31. mail 1917 sooritas lendurieksami. Olevat olnud esimene lenduriõpilane Charters’i lennukoolis, kes kõik eksamid olevat sooritanud 100% täpsusega. Tema eksamilennu barograafi linti olevat prantslaste lennundusmuuseum endale tahtnud, kuid Olt olevat selle endale hoidnud. Koos temaga õppisid samal ajal Chartres’i lennukoolis hilisemad tuntud prantsuse lendurid Costes ja Nungesser. Nungesser olevat Olti kutsunud prantsuse lennuväkke jääma. Naases küll seejärel Venemaale ning tegutses Krimmis Jevpatoria lennukoolis lennuinstruktorina kuni bolševikud kooli üle võtsid. Aastail 1918-20 teenis Denikini ja Wrangeli juures lennuväes. Hiljem rääkis värvikaid lugusi eesti ajakirjandusele oma teenistusest sel ajal ning sealmail. Lendas sel perioodil kokku ca 170 tundi. 1920. a. sügisel jõudis Konstantinoopoli kaudu tagasi Eestisse.

1922. a. siirdus AS Aeronaudi teenistusse (peale lühiajalist teenistust lennuväes). 16. septembril 1923 püstitas Peeter Olt Aeronaudi lennukil viie reisijaga Eesti rekordi kõrguslennus – tõusis 4200 m kõrgusele.

23. veebruari 1924 a lennul pidi Olti "Sablating" mootoririkke tõttu laskuma 15-18 km kaugusel Kokskärist Soome poole jääle. Lennuk sai laskumisel nii tõsiselt viga, et ise uuesti startida ei saadud. Tiheda udu tõttu ei leidnud ka otsima saadetud lennukid lennuhädalisi. Kolm päeva oli Olt koos mehhaaniku ning kahe reisijaga (välisriikide diplomaadid) merehädas. Nälja kustutamiseks küpsetati Tallinnast Helsingisse Eesti saatkonnale vabariigi aastapäeva vastuvõtuks saadetud hanesid.

1926. a. märtsis sai esimese Eestis tegutsenud eestlasest lendurina täis 100 000 km õhus. Kahjuks ma ei tea Venemaal lennanud eestlaste kilometraaže eriti täpselt. Ilmselt sai esimese eestlasena 100 000 km täis aga mõni seal tegutsenud lendur. Suurem riik, pikemad lennud - Leonhard Kruse lendas seal enne sõda kokku 4 miljonit kilomeetrit õhus…

Peale Aeronaudi pankrotti 1927. a. naases Olt lennuväkke ja temast sai lennubaasi kontrolljaoskonna kontroll-lendur. Kontroll-lendurina sooritas ka kõigi 30-ndate algul Eestis ehitatud lennukite esmalennud (Tallinna Lennuklubi ning hiljem ÕGL olid sõlminud lennuväega vastavad lepingud.) Samuti loomulikult kontroll-lennud suuremal osal Lennubaasis remondis käinud ning seal ehitatud lennukitele. Kuulus ka näiteks PTO-4 ja Miles Magister’i võrdlema pidanud komisjoni 1938. a.

1934. a. püstitas ta Eesti rekordi kõrguslennus – 7500 meetrit. See oli tol ajal päris korralik saavutus.

Kuna tal oli aga vaid algharidus, siis ei saanud ta leitnandist kõrgemat auastet ja ka siis vastavaid teenistuskohti. Mis loomulikult pani peale piirangud palga kasvule lennuväes. Sestap pole midagi imestada, et lennuseltsi „Ago“ loomisel lahkus ta uuesti lennuväest ning asus lennuseltsi lenduriks. Käis Saksamaal Ju 52 lendurikoolitusel ning tõi hiljem 5. oktoobril 1939 Junkersi tehastest Dessaus kohale esimese „Ago“ Ju 52 reisilennuki (ES-AGO). Lendas „Ago“ lennukeil kuni Eesti iseseisvuse lõpuni.

Täienduseks vast niipalju, et ilmselt ei olnud siiski Venemaal vangilaagris, vaid mobiliseeriti reservohvitserina 1941. a. suvel ning saadeti Siberis mingisse tööpataljoni või töölaagrisse (raamatus „Aeg Mehed Lennukid“ antud isegi selle number - nr 109 Sverdlovski oblastis). Seal siis õnnestus tal koos Kristiani, Susi ja Liblikmaaga liituda Poola lenduritega ning lahkuda 1942. a. Inglismaale. Peale sõda elas Inglismaal ning suri seal ka 16. novembril 1970 loomulikku surma. Allikas: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=2971

Raamat "Kes on kes Eesti lennunduses" (fotoga) - lk. 126-127.

Foto - http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=824527

Foto - http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=161373

https://issuu.com/profimeedia/docs/intime-spring-2011