Ralf Renee Teiman

TEIMAN (sünd TEIMANN), Ralf-René Jüri p, leitnant (1920), kolonelleitnant (1936).

VR II/3, nr 730/21.02.1920 5 jalawäe polgu 8 roodu nooremale ohwitserile, alamleitnant Ralf Jüri p. TEIMANN´ile hinnates wahwust, mis ülesnäitanud lahingus 25 ja 26 aprillil 1919 a. Sorokino ja Saurowa külade all.

Sündis 14. (vkj 2.) oktoobril 1892 Tallinnas töölise peres. Abiellus 15. juunil 1927 Kuressaare linna perekonnaseisuametis Elviine Sannikasega (1908). Tütar Ingrid (1930). Õppis Tallinna Nikolai gümnaasiumis, 1915.–1916. aastani 1. Peterhofi lipnikekoolis, 1922–1923 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1936–1938 Kõrgemas Sõjakoolis. Astus Esimese maailmasõja ajal oktoobris 1915 vabatahtlikult 176. tagavarapataljoni. Läkitati sama aasta novembris sõjakooli. Veebruaris 1916 ülendati lipnikuks ning määrati 206. tagavarapolgu nooremohvitseriks. Viidi sama aasta augustis üle 17. kütipolku, mille koosseisus võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. Jaanuaris 1917 ülendati alamleitnandiks. 3. aprillil (vkj 21. märtsil) 1917 sai lahingus Stohhodi jõe ääres põrutada ja gaasimürgituse ning langes sakslaste kätte vangi. Vabadussõja algul 28. novembril 1918 määrati teenistusse 1. diviisi staapi. 5. detsembrist 1918 teenis 5. jalaväepolgu 3. roodu nooremohvitserina, märtsis 1919 määrati 8. roodu nooremohvitseriks. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel. 26. aprillil 1919 sai Sorokino küla all haavata. Pärast paranemist juulis 1919 nimetati 2. diviisi ülema abi käsundusohvitseriks. Detsembris 1919 viidi üle Piirivalve valitsuse adjutandiks. Jaanuaris 1920 ülendati leitnandiks. Vabaduse Ristile lisandusid 40 000 marka, tasuta maa normaaltalu suuruses ja Vabadussõja Mälestusmärk haavatulindiga. Autasumaa suurusega 28,73 hektarit eraldati mais 1921 Harjumaa Raasiku valla Raasiku mõisast. Koht sai nimeks Laane talu. Sellel asus mõisa ajast sepikoda koos elumaja ja kõrvalhoonetega. Müüs talu ära 1928. aastal. Maist 1920 teenis 8. piirikütipataljoni 2. roodu nooremohvitserina. Sama aasta juunis arvati väeosa likvideerimise tõttu 7. piirikütipataljoni, kust viidi üle Korraldusvalitsuse inspektori osakonna ülema abiks. Juunis 1921 ülendati alamkapteniks. Septembris 1922 läkitati ohvitseride kursustele, mille lõpetas juulis 1923. Veebruaris 1923 ülendati kapteniks. Augustist 1923 oli inspektori osakonna ajutine ülem ning veebruarist 1924 ühtlasi Korraldusvalitsuse vanem käsundusohvitser. Veebruaris 1924 ülendati majoriks. Märtsis 1924 määrati inspektori osakonna ülema abiks, koosseisude vähendamise tõttu nimetati samal kuul Korraldusvalitsuse koosseisu jaoskonna ülema abiks. Valituna oli Korraldusvalitsuse inspektori osakonna ohvitseridekogu revisjonikomisjoni liige ja Sõjavägede staabi ohvitseridekogu juhatuse abiesimees. Aprillis 1925 määrati Saare maakonna rahvaväe (aprillist 1927 Saare kaitseväeringkonna ülema asutis) ülemaks. Ühtlasi oli aprillist 1925 novembrini 1927 Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik. Novembris 1927 viidi üle Viljandi kaitseväeringkonna ülemaks. Oli ühtlasi Viljandi garnisoni komandant märtsist 1929 juunini 1936 ning korduvalt Viljandi garnisoni ülema ajutine kohusetäitja. Aprillis 1934 määrati Pärnu-Viljandi kaitseringkonna staabi II jaoskonna ülemaks ning jätkas ühtlasi ka Viljandi garnisoni komandandina. Oli korduvalt kaitseringkonna ülema ja staabiülema ajutine kohusetäitja. Veebruaris 1936 ülendati kolonelleitnandiks. Kuulus Sakala Partisanide Pataljoni ohvitseridekogu revisjonikomisjoni ja VRVÜ Viljandi osakonna juhatusse. Oktoobris 1936 läkitati Kõrgemasse Sõjakooli, mille lõpetamise järel septembrist 1938 määrati 5. üksiku jalaväepataljoni ülemaks. Mais 1939 nimetati Saare maakaitse ülemaks ning sama aasta juulis ka Kuressaare garnisoni ülemaks. Pälvis Kaitseliidu Valgeristi III klassi (1931) ja Kotkaristi IV klassi (1935). Nõukogude okupatsiooni algul augustis 1940 määrati Kalevi üksiku jalaväepataljoni ülemaks. Septembris 1940 viidi üle Sõjakooli, kus oli kompanii ülem, õppeosakonna ülem ja õppejõud. Pärast sõja puhkemist evakueerus koos kooliga Slavgorodi ja Tjumeni, kus teenis 1942. aasta kevadeni. Märtsis 1942 määrati Eesti üksiku tagavarapataljoni ülemaks Porošinos. Märtsis 1943 viidi üle Sverdlovskisse kõrgemate ohvitseride laskur-taktikaliste kursuste õpetajaks. Augustist 1944 oli Votkinskis 3. Leningradi snaiperite õppeasutuse vanemõpetaja. Augustis 1945 naasis Eestisse ja määrati Tartu Riikliku Ülikooli sõjalise õpetuse kateedri vanemõpetajaks, järgmisest kuust dotsendiks. Nimetati aprillis 1948 taas õpetajaks, aprillist 1950 oli kateedri õppealajuhataja kohusetäitja ning septembrist õppealajuhataja. Lühikest aega, maist septembrini 1949, oli Tartu Riikliku Ülikooli sõjalise meditsiini ettevalmistuse kateedri vanemõpetaja. Veebruaris 1951 vabastati ülikooli teenistusest. Seejärel oli sõjaväepensionär. Pälvis teenistuse eest Nõukogude armees medalid „Võit Saksamaa üle“ (1946) ja „30 aastat Nõukogude armeed ja sõjalaevastikku“ (1948). Ralf-René Teiman suri 11. detsembril 1955 Tartus. Maetud Tartu Pauluse kalmistule. EELK Tallinna Jaani koguduse 2. pihtkonna sünnikanne nr 158/1892; Tartu linna per reg 89: 128; Tartu linna surmaakt nr 743/1955; ERA 31/5/1826. L 54p; ERA 63/10/6798; ERA 555/1/254. L. 119, 143, 146; ERA 677/2/201; TÜA 2/56.146; EVK 1935: 314.

• Foto I Ilmasõja ajast https://www.facebook.com/309741189070548/photos/a.462651673779498.1...

Foto - http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=839286&_xr=5e85d4...

Jaani kiriku PR 1883-1917