Riho Terasmaa

Jõgeva linna elanike nimekiri 1939: Saaga ERA.4414.2.1727:12?27,2290,2012,462,0

http://issuu.com/e-raamat/docs/malestuste_jogeva/68 Ema nimi oli Liisa, õed Anna ja Linda. Kodu juures oli väike puuviljaaed, igal perekonnaliikmel oli omanimeline õunapuu istutatud. Vanemad olid väga musikaalsed, isa mängis lõõtspilli ja kannelt. Traditsiooniks olid päevad või õhtud, kui kogu pere laulis — rahvalaule, loodus- ja armastuslaule. Juba külakoolis õppides sai Riho õpetaja August Blaubricki juhendusel selgeks viiulimängu. Õpetaja mängis hästi viiulit ja orelit ning lõi ka ise laule. Teadmised viiulimängu osas süvenesid veelgi, kui õpetajaks oli Jüri Porgassaar. Juba 15-aastaselt mängis Riho mitmesuguseid pille ja juhatas koore. Tartu Õpetajate Seminaris, kus Riho Terasmaa aastail 1911-1915 õppis, pöörati muusikaõpetusele suurt tähelepanu. Riho Terasmaa kohtus Saadjärve ministeeriumikoolis ja Tartu Õpetajate Seminaris ka Hans Kruusiga, kellest sai hiljem ajalooprofessor-akadeemik. Tartu Õpetajate Seminaris tegutses meeskoor, kuhu kuulus 70-80 lauljat. Noore dirigendina juhtis Riho Terasmaa laulukoore Tabivere Tuletõrje Seltsimajas, Palamusel, Laiusel ja mujalgi. 1914. a korraldas Jõgeva Rahvahariduse Selts oma esimese laulupäeva suvepeo nime all. Sellest üritusest võtsid osa ümbruskonna laulukoorid ning pidu peeti Jõgeval. Alustati rongkäiguga aleviku seltsimaja juurest, mindi kuni Õuna küla Elia talu kaasikuni. Kooride peajuhiks oli Villem Sikk, kes oli Jõunes koolmeister ning kes tegutses Jõgeval eriti aktiivselt, olles paljude seltside tegevliige ja hiljem esimene alevivanem Jõgeval. 1914. a algas I maailmasõda. 1915. a kevadel sooritas Riho Terasmaa siiski lõpueksamid ja sai järgmisel aastal ajalehe Postimees kaudu töökoha Põltsamaa kihelkonnakoolis. Kahjuks tuli septembris mobilisatsioonikäsk ning tuli asuda sõjateele. Teenida tuli ka Soomes ja Peterburis Tsarskoje Seloo 1. kaardiväe kütipolgus. Teenistuse ajal tuli viibida ka sõjaväljal. Puhkust anti 35 päeva, kuid just sellel ajal anti 1917. a välja määrus, mille järgi vabastati kõik õpetajad sõjaväest. Vabanes ka Riho Terasmaa, olles jõudnud vanem-allohvitseri auastmeni. Riho Terasmaa jätkas muusikaga tegelemist Tabiveres, Palamusel, Laeval ja Laiusel. 1. septembrist kuni 1. aprillini 1919 oli ta Kursi kihelkonnakooli juhataja ja õpetaja. Novembris 1918 lahkusid Saksa väed Eestist. Algas Eesti sõjaväe loomine. Puurmani lossi oli kogunenud võitlussalk Julius Kuperjanovi juhtimisel. Julius Kuperjanov oli Riho Terasmaa koolivend. Tänu Kuperjanovile ja ta partisanidele jäi suurem osa Kursi kihelkonnast sõjategevusest puutumata ja koolitöö võis edasi kesta. Koolitöö kõrval jätkus näitemängude õppimine. Näiteks lavastati Jõgeval E. Vilde "Pisuhänd". 1913. a. asutati Jõgeval Haridusselts, mille juhatajaks oli Laiuse kirikuõpetaja Johan Kõpp ja abiliseks Jõune külakooliõpetaja Villem Sikk. Kaheaastase ootamise järel saabus Riiast lõpuks luba haridusseltsi kooli avamiseks. 19. oktoobril 1915 alustatigi koolitööd. Kaheklassiline kool oli jaotatud viieks jaoskonnaks. Kokku oli koolis 39 poissi ja 50 tütarlast. 1920. a alustas tööd Jõgeva 6-kl. Algkool, kus oli juba 244 õpilast. Kool töötas kolmes majas: nn Seltsimajas, Juhan Vestmanni ja Jaan Abrami eramajas. 1920.-1940 juhatas kooli Riho Terasmaa. Riho Terasmaa hakkas juhtima ka Haridusseltsi segakoori, mille koosseisus oli 40 lauljat. Teda abistas Villem Sikk, kes oli öelnud: "Võta aga julgesti taktikepp kätte, julgus võidab kõik." R. Terasmaa tegevus Haridusseltsi segakooriga kestis umbes 20 aastat. Tegeldi ka näitemänguga. 1923. a peeti Tallinnas 8. Üldlaulupidu, millest ka Haridusseltsi koor osa võttis. Jõgeva teine laulupidu toimus 1934. a juulis Siimustis. Jõgeva Haridusseltsi segakoori juhatas Riho Terasmaa, Laiuse segakoori juhatas kiriku organist Jüri Pastarus, hilisem Jõgeva Keskkooli muusikaõpetaja ja kooride juht. Kooride üldjuhiks olid helilooja Tuudor Vettik, Kooride rongkäik Siimusti metsa lauluplatsile algas orkestrimuusika saatel Siimusti koolimajast, kus ka üldproov toimus. Laiusel peeti esimene ülekihelkonnaline laulupäev 1913. a 24. juunil karskusseltsi eestvõttel. Kokku osales 7 kollektiivi. Teine Laiuse laulupäev toimus 1934. a 31. augustil. Esines kolm pasunakoori 50 mängijaga. Jõgeva segakoor esitas Tobiase "Eks teie tea" ja "Jumal on armastus". Laiuse kolmas laulupäev korraldati 1927. a. Kogu üritust juhtisid Riho Terasmaa ja Jüri Pastarus. Kirikus toimus vaimulik kontsert. Laiuse neljas laulupäev oli 1931. a 26. juunil. Esines 200 lauljat. Pidu algas vaimuliku kontserdiga kirikus ja ilmalik kontsert toimus kiriku juures puiestikus. Koore juhatasid Riho Terasmaa ja Jüri Pastarus. Külalisena esines kirikus Martin Taras. Riho Terasmaa on töötanud hilisemal ajal veel mitmes koolis, olnud ka majandites raamatupidaja. Riho Terasmaa tundis hästi ka Johannes Nahkurit, Vabadussõja kaasa teinud meest, kes üsna kõrges eas Eesti raudtee ajaloo kirjutas. 1998. a avati Jõgeva raudteejaama juures J. Nahkuri auks mälestuskivi Riho Terasmaa suri Elvas 1986. a. ja on maetud Elva kalmistule. Riho Terasmaa tegevus väärib meenutamist ja hindamist.

EINO VESKIS, Eesti Kodu-uurimise Seltsi liige

• http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=648372
• Temast
• EELK Kursi kogudus
• Maetud