Richard Georg Wühner

Valga Peetri koguduse pastor.

R- G. A. Wühner sündis Tarwastu köstrimajas 16. sept. 1872. a. w. kj. köstri ja kihelkonna kooliõpetaja pojana. Oma noorvõlwe weetis Wühner Tartu lähedal asuwas rüütlimöisas ..Kerimöis". mille isa Poja seitsme aasta manuseks saades oli omandanud. Käis Tartus koolis. Kawatses algul õppida inseneriks, hiljem loobus sellest ja asus õppima Tartu ülikoolis usuteadust, lõpetades usuteaduskonna 1895. a. Sooritas konsistooriumi eksamid Riias. Proowiaastal oli Sangastes. Ordineeriti Wõru Praostkonna wikaarõpetajaks. Warsti tuli Walka. Esialgu töötab siin vikaar-õpetajana alates 1897. a. 19. dets. 1898 määrati Walga Peetri, hiljem ka Walga Luke õpetajaks. Töötas nimetatud koguduste õpetajana ja koolides usuõpetajana Walgas kuni 31. jaan. 1919. a. Sakslaste lahkumise järgi läks wöim Walgas enamlaste kätte. Konsistoorium jättis õpetajaile waba waliku kohale jääda wõi kõrwale hoida. Suurem osa õpetajäid ja jõukamaid kodanikke põgenes. Ka Wühnerile soowitati põgeneda. Tema aga soowides oma kogudust, kes suuremalt osalt koosnes töölistest ja waesematest inimestest, kel polnud wöimalik kulmgile põgeneda, ka rasketel aegadel teenida, jäi kohale. Kohe enamlaste walitsuse algul oli üks enamlastega Wenemaalt Walka tagasipöördunud tööline walklane ähwardanud: ..Ärgu arwaku Wühner, et temaga paremini ümber käiakse kui pappidega Wenemaal." See ähwardus ei suutnud Wühnerit põgenemisele sundida. Warsti ilmuski sama tööline kahe miilitsamehe ja kahe töölise saatel õpetajamajja Wühneri wangistama. Ta wiidi wanglasse lätlasest komissari ette. Komissarile ei meeldinud õpetaja wangistamine. Ta pragas wangistajad läbi ja lasi Wühneri wabaks. Kogu lätlaste enamlaste walitsemise aja jooksul, mis kestis kuus nädalat, pidas Wühner jumalateenistusi ja keegi ei puutunud temasse. Tartu ärawötmise järele eesti wägede voolt koondusid eesti enamlased Walka, kus asusid kirikut üle wõtma ja rüwetama. Eesti wäed liikusid lõuna poole. Peeti otsustawat lahingut Paju wäljadel Walga all. 31. jaan. 1919. a. läks Wühner tookordse Jaani koguduse ajutise õp. Bäuerle juurde nõu pidama eelseiswa pühapäewa jumalateenistuse üle. Sellel teel tunti Wühner ära. Umbes neli tundi enne Walga wabastamist Eesti rahwuslikkude wägede Poolt wangistati Wühner enamlaste poolt umbes Eesti-Läti praeguse piiripunkti kohal. Läti patrullid, kes ta wangistasid, wiisid ta oma komissari ette. Läti kõmmunistid põgenesid lõuna Poole. Wühner wõeti kaasa. Wühner pöördus staabiülema poole, paludes end kui ilmsüütut, wabastada. Ta wabastatakse otsekohe ja antakse talle dokument, mille põhjal ta sõjaliinilt läbi koju pidi lastama. Aga Stackelnis tundsid põgenewad eesti kommunistid Wühneri ära ja waatamata staabiülema dokumendile wangistasid ta ja wiisid ta endaga kaasa Pihkwasse, paigutades ta seal wanglasse. Seal ta istus kolm kuud. Pihkwa eestlased toonud temale wangimajja toitu ja muud waialikku. Suurel reedel pöördusid 150 Pihkwa eestlast palwekirjaga wangla walitsuse voole wabastada Wühner, et ta wõiks ülestõusmispühade ajal jutlustada. Selle läbi sai teatawaks. et Wühner kirikuõpetaja on. Eesti kommunistid panewad seal nüüd oma mõju maksma. Palwe tagajärg oli: sama päewa ööl. mil palwekiri üle anti, tapeti Wühner enamliste wöimude käsul ja korraldusel. Ta maeti Pibkwas ühishauda. Paljude koguduseliikmete soowil ja Peetri koguduse nõukogu otsusel 3. juunist 1919. a. saadetakse esindaja Pihkwasse surnukeha üles otsima ja Walka tooma. Surnukeha toodi Walka ja maeti 13. juunil 1919. a. Walga Jaani koguduse Wabaduse tänawal asuwale matmispaigale Saksa osakonda. Õpetajaametis oli Wühner Walgas 1897. kuni 1919. a. Tema surmast möödub tänawu 29 aastat. Wühneril olewat olnud ka enamlaste käest põgenemise wöimalusi. Enne Walgast ärasõitu on ta olnud wagunis kord walweta. Talle on soowitatud põgeneda. Tema polnud sellega nõus. Ka Pihkwast oleks ta saanud põgeneda. Kommunistlikus söjawäeski leidus neid, kes pakkusid temale põgenemise wöimalusi. Nimelt olnud seal sõdureid eestlasi, ta enda koguduse liikmeid, kelle wahi all ta wiibis. Need olid temale põgenemisplaani kirjalikult teatatvaks teinud, juhatasid kätte tee, kuhu ta pidi minema, et Pääseda. Tema aga ei kasutauud seda, kartes raskeid tagajärgi teda walwawaile sõdureile tema Põgenemise awalikuks tuleku puhul. Ta andis end Jumala hooleks olles walmis ka surma minema. Allikas: Eesti Kirik (1923-1940), nr. 32, 10 aug. 1939

1877-1939 Tarvastu Personaalraamat (saksa pihtkond); EAA.1288.1.280:2

Tartu Peetri koguduse Kirikutähed Vu-Vü; EAA.3150.1.242; 19s-20s

1895-1930 Valga Peetri koguduse Personaalraamat II (N-Z); EAA.5282.1.29:356

abielu http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.1.605:159?840,1642,1249...

Vikipeedias

Wühner, Richard Georg Alexander; EAA.402.2.27919; 11.02.1891

Wühner, Richard; EAA.402.2.27920; 1892-1895

Postimees (1886-1944), nr. 126, 21 juuni 1919

Foto - http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=781299

Hauaplatsi asukoht Valga Tartu mnt kalmistul: Haudi andmebaas

https://nookirik.ee/wp-content/uploads/Nr-36-oktoober-2015.pdf

Matus Valgas 13.06.1919 Saaga EAA.5282.1.26:139