Robert Theodor Hansen

• sünd 30.9.1849 Robert Theodor, vanemad disponent Carl Gustav Johannsohn, ema Christine Elisabeth, vaderid Johann Johannsohn, köster Eylandt, Amalia Säbelmann, neiuna Johannsohn
• Personaalraamat. Pahkla, Eesti ja saksa kogudus; EAA.3154.1.21; 1850-1898 Johanson
• abielu 29.5.1873 Iisaku
• Personaalraamat, Iisaku EAA.1225.1.194; 1864-1904 Robert Theodor Hansen, sünd. Pahkla 29.9.1849, isa koolmeister Carl Gustav Hansen, abikaasa ja lapsed
• Iisaku, Üldosa, 1, 3-29, 8-kohaline kirstuplats

Robert Theodor Hansen (12. oktoober 1849 Pahkla – 26. august 1912 Tallinn) oli eesti köster, koolmeister, muusikategelane ja helilooja.

Robert Theodor Hansen sündis Hageri kihelkonnas, Kohila vallas Pahklas möldri pojana. Tallinna kreiskooli lõpetamise järel asus aastal 1868 tööle Iisakul köstrina. Ta asutas Iisakus kihelkonnakooli, kus töötas koolmeistrina aastani 1912. Ta asutas Iisakus segakoori, pasunakoori ning muusika- ja kirjandusseltsi, kuhu kutsus esinema tuntud muusikuid ja soliste. Tema muusikaharrastus innustas ärkamisajal kogu kihelkonda. Pea igasse tallu muretseti viiul, pasun, klaver või koduorel. Hanseni juhatatud koorid esinesid mitmel üldlaulupeol ja pälvisid auhindu. Iisaku koorid käisid kontserte andmas ka mujal Eestis.

Hansen oli ajalehtede Ristirahva Pühapäevaleht ja Eesti Postimees kaastööline. Tegeles ka heliloominguga. Aastal 1882 kirjutas ta viisi Lydia Koidula sõnadele "Ema süda", mis on muutunud rahvalikuks lauluks (ilmus esmakordselt 1913. aastal Juhan Elkeni kogus "Koolilaste laulud"). Teisi tema loodud laule: "Kaugelt koju tulles", "Õhtu rahu", "Lahkumine", "Miks sa nutad lillekene", "Püha", "Jõululaul", "Jõuluõhtul" jt. Kahjuks hävis enamik tema noote pärast tema surma tulekahjus.

Robert Theodor Hansen suri Tallinnas 13. augustil 1912. Kui tema põrm Tallinnast Iisakusse toodi, läksid pillimehed Iisaku mäele vastu – alles siis saadi aru, mida Hansen siinsele rahvale tähendas. Hansen maeti Iisaku kalmistule[1].

• http://et.wikipedia.org/wiki/Robert_Theodor_Hansen
• http://galerii.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=571
• http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=60&ItemID=35
• https://arhiiv.err.ee/vaata/arhivaarsed-avastused-arhivaarsed-avast... Arhivaarsed avastused: ARHIVAARSED AVASTUSED. Robert Theodor Hansen 150 a sünnist. Sõnaline. Helilooja Robert Theodor Hansenist tema 150. sünniaastapäeva puhul räägib Alo Põldmäe. Juttu tema kuulsast loost "Ema süda"
• VE: Hansen, Robert Theodor – koorijuht, helilooja, koolijuht ja pedagoog VE: Hansen, Robert Theodor – koorijuht, helilooja, koolijuht ja pedagoog Autor AVO | Avaldatud: 10. OKT. 2002 Robert Theodor Hansen sündis 29. septembril 1849.a. Harjumaal, õppis Tallinna kreisikoolis ja 1868.a. tuli Iisakusse köstriks. Samal aastal asutas ta meeskoori, mis võttis osa Eesti I Üldlaulupeost Tartus 1869.a. Segakoor saavutas juba IV ja V üldlaulupeol võistulaulmisel III koha.

Asutas Iisakusse rahvakooli, kus oli lapsi Iisakust, Avinurmest, Tudulinnast, Lohusuust, Lüganuselt ja Mustveest (kokku kuni 90 õpilast). Kujundas asjaliku koolikoori, kus põhitähelepanu pöörati lauluhäälele ja muusikalisele kuulmisele.

1877.a. lõi pasunakoori, kes tõi IV laulupeolt I koha.

1883.a. ehitas Hansen Iisakusse uue koolimaja (Iisaku Kihelkonnakool), kus oli juba üle 100 õpilase. Raha kooli ehitamiseks saadi laulukoori kontsertidest ja annetustest.

Võitles aktiivselt eesti keele kasutamise eest koolis, sest eeskirjad nõudsid alates kolmandast klassist üleminekut vene õppekeelele.

Tema eestvedamisel asutati Iisaku Laulu Mängu Selts ja ehitati seltsimaja (1910), mis on Iisaku rahvast teeninud tänani.

Heliloojana on ta loonud palju laule. 1882.a. kirjutas R.Th.Hansen viisi Lydia Koidula sõnadele “Ema süda”, mis on muutunud rahvalauluks. Teisi tema laule: “Kaugelt koju tulles”, “Õhtu rahu”, “Lahkumine”, “Miks sa nutad lillekene”, “Püha”, “Jõululaul”, “Jõuluõhtul” jt. Enamus tema noote hävines peale tema surma tulekahjus.

Hansen oli ka suur loodusesõber. Tema kogutud ravimtaimede herbaarium oli Tartu Ülikooli botaanikaaias. Ta kirjutas ka kausta ravimtaimede rahvapäraste nimedega.

Robert Theodor Hansen suri Tallinnas 13. augustil 1912.a. Kui tema põrm Tallinnast Iisakusse toodi, läksid pillimehed Iisaku mäele vastu – alles siis saadi aru, mida Hansen siinsele rahvale tähendas. Robert Theodor Hansen on maetud Iisaku kalmistule.

1999.a., R.Th.Hanseni 150 sünniaastapäeval toimus Iisaku muuseumis tema elule ja tegevusele pühendatud konverents, mille puhul andis Iisaku muuseum välja kogumiku tema lauludest. (Arvo Aun, väljaande Robert Theodor Hansen” Laulud” põhjal)