>

1912. aasta kevadel palus

apteekriõpilane Rudolf Saral Järva-

Jaani apteegist luba asutada Kundas

maa-apteek. Ta sai loa, kuid ei

realiseerinud seda.

Arstiabi puudus Leisis oli suur, kuna lä-

him arst ja apteek asusid Kuressaares ehk

42 kilomeetri kaugusel. 1903. aastal tegi

Leisi õigeusu kiriku preester Dionissi Sa-

mon Leisi ja Pärsama vallale ettepaneku

arstiabi korraldamiseks midagi ühiselt ette

võtta. 1907. aastal õnnestus tal saada ku-

bermanguvalitsuselt nõusolek apteegi ava-

miseks, kuid polnud maja, milles rohu-

pood oleks saanud oma tegevust alustada.

Arstirohtude järel tuli endiselt käia Kures-

saares.

Apteegile sobiva maja saamiseks tegi

preester Samon hakkajale ja pisut jõuka-

mal järjel olevale Hiievälja küla mehele

August Vagasele ettepaneku hakata ale-

viku keskele, kogudusemaja kõrvale maja

ehitama, mida oleks siis hiljem saanud ka-

sulikult välja üürida. Vagase maja sai val-

mis 1909. aastal, kuid apteekrit ikkagi pol-

nud. Paar aastat hiljem käinud üks Rakvere

proviisor Leisis isegi kohta vaatamas, kuid

lahkunud sõnadega: “Siin pole ju alevik-

ku ollagi!” 1912. aastal tuli mandrilt Lei-

sit kaema proviisor Rudolf Saral (1877–

1930), kellele siin meeldis ja kes sama

aasta sügisel Vagase majas oma apteegi

avas. Sarali äri läks hästi ning ta tegutses

Leisis oma elupäevade lõpuni. Seepeale

võtsid pärijad ametisse palgalise juhataja.

Tugevasti ümberehitatud apteegimaja

kasutas Leisi Tarbijate Kooperatiiv pikka

aega oma peakauplusena=

Personaalraamat V. Eesti pihtkond; EAA.1272.1.141; 1903-1929 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1272.1.141:329?641,1956,753,...

Lahutatud Haapsalus

Abielu Anna Maria: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1272.1.139:23?2577,2819,751,...