Tõnis / Tõnu Riomar

• EELK Tartu Ülikooli kogudus, Personaalraamat II kd (eesti pihtkond) 1921-1926
• Sünd vkj. 14.03.1860
• Kursi kogudus Personaalraamat (Kirikumõis, Visusti, ...; EAA.1257.1.311; 1863-1930 https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1257.1.311:127?320,604,1074...
• Eesti biograafiline andmebaas
• Eesti Päevaleht 20.06.1986 lk 6
• Peterburi koolijuhataja aastast 1893
• EELK Tartu Ülikooli kogudus, Personaalraamat 1921-1947
• Postimees (1886-1944), nr. 252, 18 september 1924 Tõnu Riomar. Wähe on meil pealegi häid pedagooge, kes suutnud üle neljakümne aasta rasket koolitöö koormat kanda. Tõnu Riomar, kes 17. skp. siit ilmast lahkunud, oli üks neist. Rusuwalt mõjus teade teda ei ole enam . . . sest kaotada inimest, kes aastate poolest weel täiesti tööwõimuline, on raske. Tõnu Riomar pole meil tuntud mitte ainult hea pedagoogina, waid ka agara seltskonna tegelasena ja ajakirjanikuna. Omal ajal tegi ta hoolega kaastööd, eriti keeleteaduse alal, ning awaldas seal oma pikema artikli „Eesti keel kõnes ja kirjas", mis hiljem ka eriraamatuna ilmus. Tõnu Riomar (köster J. Riomari wend) sündis 14. küünlakuu päewal aastal 1860 Kursi kihelkonnas kooliõpetaja pojana. Oppis isa juures kihelkonna koolis, mille lõpetas. Lõpetanud kooli tuleb Riomar Tartu, et eratundide andmisega wõimaldada oma teadmisi täiendada, ning hiljem küpsus eksamit teha, et siis ülikooli pääseda. Kuid saatus ei taha seda mitte, sest muutunud olude tõttu teeb T. N. õpetaja kutseeksami, ning asub 7. jaanuaril 1882. a. Tartu Saksa Jaani kiriku kooli õpetajaks. Sellele kohale jääb Riomar üle kümne aasta, täiendades omi teadmisi erateel raamatute kandu kui ka ülikoolis wabakuulajana, kus ta erilist huwi filosoofia, kirjanduse ja loodusteaduse wastu tundis. Muu seas wõttis ta osa Dr. K. A. Hermanni poolt korraldatawast Eesti keele kursustest. 1893. a. lõpul saab Riomar kutse Peterburi Eesti Jaani kiriku kooli ja -warjupaiga juhatajaks tulla, missuguse koha ta ka wastu wõtab. Okupatsiooni ajal tuleb Riomar oma abikaasa sa pojaga kodumaale ning asub esialgu ühe Tartu kõrgema algkooli õpetaja kohale. Natuke hiljem E. N. & S. tütarlaste gümnaasiumi ja 1919. a. sügisel Hugo Treffneri gümn. Eesti keele õpetaja kohale. Hiljem pühendab J. Riomar kogu oma jõu H. Trefineri gümnaasiumile, olles seal üks parematest ja lugupeetawamatest õpetajatest. Läinud aasta sügisel muutus ta terwisline seisukord, mis sundis koolitöö kõrwale panema, ning haigewoodi heitma, kuhu ta kuni surmani jäi. Tema tegi oma ajale wastawalt palju tööd, selle peale waatamata, et wäljaspool kodumaa piire, sest kõige wiljakam tööaeg oli tol Peterburis. Talle olid alati kallid Eesti rahwuskultuurilised aated ning soowis igas asjas näha paranemist ja arenemist. Ka tema endised sõbrad ja õpilased mälestawad teda kui heasüdamlist ja armastuswäärilist inimest, ning kummardawad end waikses leinas ta surma juures. K. E—n.
• Hugo Treffneri Gümnaasium
• http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:240763
• http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:240740
• http://erb.nlib.ee/?piirang

Haua asukoht Tartu Maarja kalmistu kaardil