Theodor "De La Garde" Märska

http://muhu.rehepapp.com/baas.php?toiming=vtIsik&isiku_id=2699

Eestlane - maailma tähtsamaid kino-leidureid Tally=kaamera leiutaja Theodor De La Garde on puhteestlane pärisnimega Theodor Märska. Leiduri vennal Eestis vaImimas täiuslikem helifilmiaparaat. Vist vähesed teavad, et ühe tähtsama leiduse filmimise alal, mis omal-ajal tekitas päris revolutsiooni, avastaja on sünnilt puht-eestlane. Nimelt Theodor De La Gar de, pärisnimega Theodor Märska, kes praegu viibib Ameerika ühendriikides ja on juba lahkunud Eesti kodakondsusest. T. Märska, siirdunud Eestist Hollywoodi ja töötades seal filmi alal, asutas seal endale kõrvalharrastusena ka väiksema filmikaamerate kaupluse-töökoja. Selles ta nokitses igal vabal hetkel, püüdes täiendada seniseid filmikaameraid. A. 1929 konstrueeris ta siin täiesti uuemoelise kaamera, mida demonstreeris ka suuremaid kapitale omavale filmitöösturile M. Tally'le. Laseme edasi kõnelda Ameerika kaameratehnika ajakirjal: „Mister Tally vaimustus De La Garde ideest veendus selle kvalifitseerituses, andis kapitale. Ja nii valmis varsti n.-n. Tally-kaamera, missugune mustertüüp tõi filmimise alal revolutsiooni. Hiljem täiendas leidur veel oma leidust ning kohandas helifilmile. Mr. Tally omandas sellegi patendi 1932. aastal ja praegu on Tally-kaamera levinuim Ameerikas." Olgu aga tähendatud, et Th. Märska või varjunimega De La Garde, hiljem loobus filmialalt ja töötab praegu konstruktorina-leidurina ühendriikide lennuväes Kalifornias. Theodor Märska vend Konstantin viibib praegu Eestis ja töötab „Eesti Kultuurfilmi" juures filmioperaatorina. Leidurikalduvuste suhtes on ta sama, mis ta vend: juba augustikuu esimesel poolel valmib tal esimene täiuslik Eesti helifilmimiseaparaat. Katseid sel alal on ta teinud juba ligi 3 aastat, saades vahetevahel häid juhatusi ka oma vennalt Ameerikas. Uus aparaat tõotab tulla täiuslik ja täiesti uut tüüpi. Kuid kõigepealt leidurist enesest. Konstantin Märska on Eesti filmi veterane, töötab filmi alal juba üle 20 aasta. Algas oma kaameramehe-karjääri enne maailmasõda ja maailmasõja ajal Baltimaade suurima filmiäri „Mintuse" juures Riias, nimelt operaatorina. Viibis siis Eesti vabadussõjas, nimelt töötades lennuväes mehaanika alal. Hiljem koos venna Theodori ja Parikatega seisis EstoniaFilmi juures. Ta vändatud on suurem osa seniseid Eesti filme ja neist ka kõige esimene „Esimese öö õigus", üldse kuni 1927. a. keegi teine filmikaamera vänta Eestis ei liigutanud. 1922. a. viibis ta 6 kuud Saksamaal filmitehnika alal edasi õppimas. 1925. a. siirdus ta uuesti Saksamaale ja töötas üksteise järele 2 aastat seal „Ufa", „Wolfi", „Terra" ja „Paramount News" operaatorina. Talle kui hinnatud jõule pakuti seal pikemaajaline leping, kuid tuli siiski „Estonia-Filmi" kutsel tagasi kodumaale väntama kavatsetud „Kajakate saart", mis aga jäi nimetatud ettevõtte raskustesse sattumise tõttu ainult kavatsuseks. Operaatori-tegevuse kõrval leiutas K. Märska Saksamaal reklaam-filmiaparaadi „Kolm-Projektorit", mille patendi kasutamiseks praegu Saksamaal töötab terve tööstus. Nii on K. Märskal olemas kõik eeldused, et ka ta nüüdne leiutus tuleb täiesti uudne ning eeskujulik. Leidur ise muidugi ei kõnele üksikasju, ütleb vaid, et tema helifilmiaparaat tulevat 2 korda väiksem „Klangfilmi" omadest, 5 korda kergem ega vajavat kuigi tugevat voolu. Poolvalmis, K. Märska leiutatud aparaat It. Närska oma konstruktsiooni juures I Päewaleht, nr. 213, 4 august 1935 http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19350804.2.18

• 506. Theodore (Feodor) Antoni p. Delagarde (Märska) – Georgi risti III ja IV järk, raamatust Pihlak, Jaak. Eesti Vabaduse Risti kavalerid. 2016, Viljandi http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?f=55&t=11589&st...

Foto - Küsimuslehed ja kirjavahetus kodakondsuse, ...; ERA.1608.1.832; 14.11.1921-22.03.1934 http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700260067&img=era160...

Raamat "Kes on kes Eesti lennunduses" (fotoga) - lk. 116-117.