Timotheus Kuusik

Kuusik, Timotheus Jüri p (ka Timofei, Timotheos; Тимофей Кузик; pseud Lennula; Saare Toomas; 5.1.1863/ 24.12.1862 Lalli küla, Muhumaa – 14.5.1940 Tallinn), oli eesti õigeusu vaimulik – köster-kooliõpetaja, koorijuht, kirjamees, lektor, aktiivne seltsitegelane. Vabadike poeg. Ta sündis 24.12.1862 v.k.j. Muhumaal Hellamaa vallas, Lalli külas suures peres (9 lapsest kolmandana). T. Kuusiku isa oli aidamees Jüri (Georg) Kuusik, ema aga pulmalaulik Nänn (Kadri- Jekaterina). Vanemad olid õigeusklikud, muidugi ka lapsed. Timotheos omandas algteadmised Muhu Lõetsa külakoolis. Edasi õppis Hellamaa apostlik-õigeusu kihelkonnakoolis. Õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis ja lõpetas Tartu Ülikooli Õpetajate Seminari kooliõpetaja kutsega 1882.

• köster-kooliõpetaja Harjumaal Aruküla Püha Kolmainu koguduses 1882-1892, Tallinna Püha Vladimiri koguduses ja Tallinnas töötas eesti keele õpetajana mitmes koolis 1892–1932
• köster-koorijuht Tallinna Issandamuutmise koguduses 1892-1898
• Eesti Ajutise Maanõukogu liige 1917–19; Tallinna volikogu liige pikemat aega, oli linna aukodanik.

Timotheus Kuusik oli ka vaimulik kirjanik – avaldas teoseid varjunime Timotheus Oniks all. Ta oli ka ühiskonnategelane, kogus Matthias Johann Eisenile Muhu rahvaluulet, aitas ülempreester Albrecht Ramulit laulusõnade salmimõõtu seadmisel, juhatas Tallinnas Muhu koori.

• EAÕK Sinodi liige 1932-1937

Oma üle 50 a kestnud pedagoogilise tegevuse eest teenis “kuldpedagoogi” aunime. Timotheus Kuusik tegi kaastööd ajalehtedele “Postimees”, “Virulane” jt ajakirjanduslikele väljaannetele. Tema tähtsaim teos on "Vene–Eesti ja Eesti–Vene sõnaraamat" (Tln I trükk 1903; II tr. 1914).

Avaldas 1890.–1900. aastatel sõnumeid, jutte, luuletusi ja tõlkeid ajalehtedes Olevik (Trt), Postimees (Trt), Virulane, Valgus, Uus Aeg jt, samuti kalendrites ja albumites. Oli õigeuskliku väljaande Uus Elu (Valga) toimkonna liige 1926–32. „Keeletark. Eestlastele Venekeele õppimiseks ja pruukimiseks igapäevases elus“ (Tln 1899; 1910; 1916); mõned lasteraamatud, vaimulikud raamatud; „Mõnda meie suguvõsast“ (Tln 1997); arvukalt tõlketeoseid (eelkõige lastele) vene ja saksa keelest.

Kuulus veel mitmetesse olulistesse seltsidesse nagu EKS juhatusse, riigikaitseorg.-i ÜHISTÖÖ Tallinna osak. jmt. Õpetajana töötas ta 1882. aastast kuni 1933. aastani, ning loobus ametist olles saanud 70-aastaseks. Timotheus Kuusik elas Allika tn majas nr 3-1 1908. a-st kuni 1940. a-ni. Abielus oli ta Anna Mariaga, perre sündis seitse last – neli poega ja kolm tütart . Pensionipõlves juhatas Timotheos naabruses asuvas algkoolimajas laulukoori ja näiteringi kuni oma äkksurmani. Suri ajurabandusse.

• http://galerii.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=1708
• https://www.eoc.ee/koster/kuusik-timofei/
• Abielu: Saaga EAA.1882.1.17:22?242,394,1918,564,0
• T Kuusik oma noorema venna Kirilliga 1914: https://www.muis.ee/museaalview/1874034
• Tallinna aadresslehed 1928
• https://www.yti.ut.ee/sites/default/files/aki/eajakbl_dets2015_0.pdf - lk. 278.
• http://muhu.rehepapp.com/baas.php?toiming=vtIsik&isiku_id=5149
• Väike Muhu rannaküla - Lalli
• E. Maripuu. Koolimees Timotheus Kuusik //Muhulane, nr 2, 2013, lk 6
• https://saartehaal.postimees.ee/6673134/100-aastat-1919-aasta-saare...
• Kalmistu andmed: http://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hau...
• Pedagoogi, kirjamehe ja ühiskonnategelase Timotheos Kuusiku hauakivi Siselinna Aleksander Nevski kalmistul: http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=41518&_xr=5e8e49c...