Valdek Kruuspere ← Kruusberg

Kruuspere, Valdek (1921–86) oli eesti tõlkija ja dramaturg. Valdek Kruuspere (1935. a-ni Kruusberg) sündis 6. X 1921 Tartus kultuuriloolase ja pangaametniku pojana. Tema isa Aleksander Kruusberg (1879–1937) oli tuntud literaat.

1942 astus Kruuspere Tartu ülikooli õigusteaduskonda, 1943 põgenes ta Saksa mobilisatsiooni eest Soome ja võttis soomepoisina osa võitlustest Karjala kannasel. 1944. a aug-s tuli Kruuspere Eestisse tagasi, ta osales lahingutes Tallinna lähistel ja 1945–55 viibis ta Komi ANSV vangilaagris. Pärast vabanemist töötas Kruuspere Tallinna botaanikaaias ning tegi muuhulgas lepingulisi töid ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudile. 1960–86 oli ta vabakutseline tõlkija.

Kruuspere paistis silma hea lavatunnetusega, ta on inglise, saksa ja vene keelest eestindanud teatritele ja televisioonile u 40 näitemängu. Esimeste seas jõudsid lavale Aleksei Arbuzovi „Poeg” (1961) ning Bertolt Brechti „Ema Courage” (1970). Tema tõlkes (pms LR-s) on ilmunud ka Carson McCullersi jutustus „Kurva kohviku ballaad” (1967), Samuel Becketti näidend „Krappi viimane lint” (1969), Arthur Milleri näidendid „Pärast pattulangemist” ja „Hind” (1971) ning George Bernard Shaw näidend „Major Barbara” (1972).

Kruuspere enda kirjutatud näitemängudest lavastati abieluprobleeme käsitlev „Kameeleon” (1977). Tugevaimaks peetakse aga allegoorilist ja filosoofilist draamat „Tark tarbeks”, mis jäi paraku käsikirja.

• Eestikeelne Vikipeedia
• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944
• Eesti kommunismiohvrid 1940–1991
• Haud Tallinna Liiva kalmistul
• Raamat "Vabaduse eest". Lk 139