Start My Family Tree Welcome to Geni, home of the world's largest family tree.
Join Geni to explore your genealogy and family history in the World's Largest Family Tree.
view all

Profiles

  • Aksel Kungla (Kattenbach) (1925 - 1982)
    Tallinna linna aadressleht: KUNGLA Aksel, korpraali, s. 15. VII 1925 Tallinnas. Autojuht. Teenis Saksa sv-s. Soome armeesse 27. I 1944, väljaõppel Jokelas ja Huuhanmäel 14./JR200-s. Tõrjelahinguis Vi...
  • Theodor Tallo (1923 - 1944)
    Stm. Theodor Tallo 05.12.1923 Tallinn / JR200 Raamat "Vabaduse eest" lk. 335. Raamat "Sõjasurmad aastatel 1939/1945" lk. 190.
  • Paul Lepik (1918 - 1997)
    LEPIK, Paul, alikersantti.Sündis 22.09.1918 Saaremaal Pihtla vallas Vanamõisas. Lõpetas Kuressaare Tööstuskooli ja Tallinna Merekooli, II järgu laevamehaanik. Eesti mereväes madrus. Soome armeesse ...
  • Harald Johannes Mäetalu (1924 - 1946)
    MÄETALU Harald Johannes, matruusi, s. 11. IV 1924 Virumaal Palmse vallas. Õpilane. Teenis Saksa sv-s. Soome mereväkke 9. XI 1943. Tuli 1944 suvel omavoliliselt Eestisse. Pärast sõda õppis Tallinna Polü...
  • Ilmar Puustak (1923 - 2014)
    PUUSTAK Ilmar, sotamies, s. 9. VII 1923 Tallinnas. Lukksepp. Teenis Saksa sv-s. Soome armeesse 5. XI 1943, rindel Rajajoel JR6-s ja III/JR47-s. Vabastati teenistusest tervislikel põhjustel 17. II 1944,...

Eesmärk koguda projekti Eesti meestest Soomepoisid

  • Igati oodatud on kõikide kihelkondade meeste nimede lisamine siia projekti
  • Vikipeedia: Soomepoisid
  • Soomepoisid on Teises maailmasõjas Soome poolel vabatahtlikena võidelnud eestlased. Esimesed soomepoisid olid 1939. ja 1940. aastal Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid anda oma panuse hõimunaabrite võitlusele pealetungiva punaväe vastu Talvesõjas. Jätkusõjas kuulus enamik soomepoisse 200. jalaväerügemendi (JR200) koosseisu, Eesti vabatahtlikke võitles ka nt mereväes ja kaugluurerühmades. Kokku võitles Eesti mehi "Soome vabaduse ja Eesti au" nimel, nagu ütles nende moto, umbes 3500 meest, kellest hukkus Soomes umbes 200. Mereväes moodustasid eestlased lausa 10%. Augustis 1944 oli neil võimalus tulla Eestisse oma kodumaa eest võitlema, mida enamik ka tegi. Suhted Saksa okupatsioonivägede ja Soomest naasnud vabatahtlike vahel ei olnud usalduslikud ning Saksa väejuhatus hajutas soomepoisid eri väljaõppelaagrites ja rindel. Tartu rindel osalesid soomepoisid augusti lõpus alanud Saksa poole vasturännakus, mille tulemusena rinne stabiliseerus septembri keskpaigani. Pupastvere lahingus sai haavata 170 ja langes 34 meest. 40 mehele anti vapruse eest raudristid. Viimase lahingu Tallinna eest pidasid just soomepoisid koos pitkapoistega 22. septembril Pääskülas. Järgnenud Nõukogude okupatsiooni ajal paljud neist represseeriti.
  • Soomes jõuti jälile laagrile, kust anti eestlasi Venemaale välja. Lappeenranta kindluses tegutses aastatel 1944-1946 mahavaikitud kogumis- ja väljasaatmislaager, mille kaudu anti Nõukogude Liidule välja kokku 542 inimest. Enamiku üleantutest moodustasid Talve- ja Jätkusõjas Soome poolel võidelnud eestlased, kes Nõukogude Liidus mõisteti pikkadeks aastateks vangi.

"Laager oli tegutsemise ajal linnaelanikele täiesti suletud ja tähelepanuta jäänud rongisõidud Pikisaare kõrvalteelt Nurmi jaama toimusid öösiti," räägib ajaloo hämarusse jäänud vangilaagrist raamatu kirjutanud ajaloolane Juha Pohjonen, kirjutab Etelä-Saimaa.

Kindlus valiti saadetiste kogumispunktiks tänu heale logistilisele asukohale. Väljanõutud isikuid jahiti pärast sõda üle Soome. Kinnivõetud toodi Lappeenranta linna vanasse keskvanglasse väljasaatmist ootama http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/soomes-jouti-jalile-laagrile-kust-anti-eestlasi-venemaale-valja?id=36649897

Videoklippe Soomepoistest

Fotomaterjalid:

Artikleid Soomepoistest

Soomepoiste nimesid: