Start My Family Tree Welcome to Geni, home of the world's largest family tree.
Join Geni to explore your genealogy and family history in the World's Largest Family Tree.
view all

Profiles

  • Dag (Koit) Estonius (1925 - 1998)
    ESTONIUS Dag (Soomes LÜSI Koit), sotamies, s. 9. II 1925 Virumaal Rakke vallas. Põllumees. Soome armeesse 20. XII 1943, väljaõppel Porokyläs, Järvenpääl sideüksuses ja I/JR200-s. Tõrjelahinguis Viiburi...
  • Kaljo Rooba (1922 - 1976)
    ROOBA Kaljo, sotamies, s. 3. XII 1922 Järvamaal Võhmuta vallas. Põllumees. Soome armeesse 1. III 1943, rindel Rajajoel JR6-s ja III/JR47-s, väljaõppel Uusisaaris 13./JR200-s. Tõrjelahinguis Viiburi lah...
  • Helmut Liiv (1924 - 1973)
    LIIV Helmut, sotamies, s. 31. V 1924 Tallinnas. Kütja. Soome armeesse 23. X 1943, väljaõppel Porokyläs, rindel Rajajoel III/JR47-s, Taavettis allohvitserikoolis ja Huuhanmäel 14./JR200-s. Tõrjelahingui...
  • Ferdinand Sinisalu (1910 - 1981)
    Sünd: Leesi kabelikoguduse meetrikaraamat: Saaga EAA.1216.1.27:137?1338,1634,1196,241,0 (Vana kalendri järgi sündinud 6. juulil 1910) ; Kuusalu kogudus: Saaga EAA.1216.1.277:245?1008,1163,1100,215,0 ...
  • August Taaler (1921 - 2003)
    TAALER August, sotamies, s. 21. IV 1921 Kolga vallas. Kalur. Soome armeesse 2. IV 1944, rindel Rajajoel III/JR47-s, väljaõppel Taavettis 6./JR200-s. Tõrjelahinguis Viiburi lahel ja Vuoksel. Tagasi Eest...

Eesmärk koguda projekti Eesti meestest Soomepoisid

  • Igati oodatud on kõikide kihelkondade meeste nimede lisamine siia projekti
  • Vikipeedia: Soomepoisid
  • Soomepoisid on Teises maailmasõjas Soome poolel vabatahtlikena võidelnud eestlased. Esimesed soomepoisid olid 1939. ja 1940. aastal Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid anda oma panuse hõimunaabrite võitlusele pealetungiva punaväe vastu Talvesõjas. Jätkusõjas kuulus enamik soomepoisse 200. jalaväerügemendi (JR200) koosseisu, Eesti vabatahtlikke võitles ka nt mereväes ja kaugluurerühmades. Kokku võitles Eesti mehi "Soome vabaduse ja Eesti au" nimel, nagu ütles nende moto, umbes 3500 meest, kellest hukkus Soomes umbes 200. Mereväes moodustasid eestlased lausa 10%. Augustis 1944 oli neil võimalus tulla Eestisse oma kodumaa eest võitlema, mida enamik ka tegi. Suhted Saksa okupatsioonivägede ja Soomest naasnud vabatahtlike vahel ei olnud usalduslikud ning Saksa väejuhatus hajutas soomepoisid eri väljaõppelaagrites ja rindel. Tartu rindel osalesid soomepoisid augusti lõpus alanud Saksa poole vasturännakus, mille tulemusena rinne stabiliseerus septembri keskpaigani. Pupastvere lahingus sai haavata 170 ja langes 34 meest. 40 mehele anti vapruse eest raudristid. Viimase lahingu Tallinna eest pidasid just soomepoisid koos pitkapoistega 22. septembril Pääskülas. Järgnenud Nõukogude okupatsiooni ajal paljud neist represseeriti.
  • Soomes jõuti jälile laagrile, kust anti eestlasi Venemaale välja. Lappeenranta kindluses tegutses aastatel 1944-1946 mahavaikitud kogumis- ja väljasaatmislaager, mille kaudu anti Nõukogude Liidule välja kokku 542 inimest. Enamiku üleantutest moodustasid Talve- ja Jätkusõjas Soome poolel võidelnud eestlased, kes Nõukogude Liidus mõisteti pikkadeks aastateks vangi.

"Laager oli tegutsemise ajal linnaelanikele täiesti suletud ja tähelepanuta jäänud rongisõidud Pikisaare kõrvalteelt Nurmi jaama toimusid öösiti," räägib ajaloo hämarusse jäänud vangilaagrist raamatu kirjutanud ajaloolane Juha Pohjonen, kirjutab Etelä-Saimaa.

Kindlus valiti saadetiste kogumispunktiks tänu heale logistilisele asukohale. Väljanõutud isikuid jahiti pärast sõda üle Soome. Kinnivõetud toodi Lappeenranta linna vanasse keskvanglasse väljasaatmist ootama http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/soomes-jouti-jalile-laagrile-kust-anti-eestlasi-venemaale-valja?id=36649897

Videoklippe Soomepoistest

Fotomaterjalid:

Artikleid Soomepoistest

Soomepoiste nimesid: