Valter Ojakäär

Valter Ojakäär (10. märts 1923 Pärnu – 27. oktoober 2016) oli eesti helilooja ja publitsist.

Elulugu

Valter Ojakäär sündis 1923. aastal Pärnus. 1940. aastal, pärast juunipööret ja Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt, astus ta komsomoli ning kaasati 1941. aasta juunis Eestis moodustatud Pärnu hävituspataljoni, mille koosseisus osales Liivamäe lahingus. Saksa okupatsiooni ajal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväeteenistusse, kus teenis kõigepealt hobusemehena Volhovi rindel, seejärel rindesõdurina Vaivara rindel ning lõpuks piirikaitserügemendi orkestris klarnetimängijana. 1956. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi Mart Saare ja Heino Elleri kompositsiooniklassis. Ojakäär mängis klarnetit ja saksofoni mitmes orkestris ja ansamblis. Aastatel 1945–1970 oli ta Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio estraadiorkestri saksofonirühma kontsertmeister. Aastatel 1964–1967 ja 1975–1980 oli ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi levimuusikaajaloo- ja orkestratsiooniõppejõud. Aastatel 1982–1992 juhatas Ojakäär bigbändi Kalev.

Looming

Valter Ojakäär on tutvustanud aastakümneid levi- ja džässmuusikat ajakirjanduses, raadios ja televisioonis. Aastast 1958 regulaarsed saated Eesti Raadios, neist 2009. aasta septembrini kestnud sari "Helisev kroonika" algas 1971. Mitu saatesarja ka Eesti Televisioonis. Stsenaariumid telefilmidele "Helisev päev" (esimene ETV muusikafilm, 1960), "Vanu viise veeretades" (kolmeosaline sari Eesti levimuusikaajaloost, 1996), "Nostalgia" (30 aastat ajaloolisest Tallinna džässifestivalist, kus esines Charles Lloydi kvartett, 1997).

Helilooming

• 1955 klaveritrio "Hommik läheneb" tsükkel romansse eesti luuletajate tekstidele
• 1956 avamäng sümfooniaorkestrile Eduard Vilde romaani "Külmale maale" ainetel
• 1964 kontsert saksofonile ja sümfooniaorkestrile
• 1967 ooper "Kuningal on külm" (Ain Kaalepi libreto A. H. Tammsaare järgi)
• 1969 Alla improvisata klaverile (miniatuur)
• 1970 Süit altsaksofonile ja kammerorkestrile / Duettino per due quartetti
• 1973 romansitsükkel "Klaasmaastikud" (Ain Kaalepi tekst)
• 1977 muusikal "Suveöö ilmsi"
• 1980 muusikal "Winnetou"
• 1986 džässvariatsioonid saksofonikvartetile
• 1987 operett "Maskeraad Ungrus" (Ardi Liivese libreto)
• 1988 akordionipala "Liblika lend" Ojakäär on kirjutanud ka rohkesti levilaule, millest kuulsamad on "Oma laulu ei leia ma üles", "Sõit pilvelaeval" (kuulus 2004 laulupeo kavva), "Meeletu maailm", "Olematu laul" jt.

Raamatud

Valter Ojakäär koostas aastaid ilmunud laulikutesarja "Laulge kaasa!". Avaldanud levimuusika alaseid raamatuid:

• 1966 "Džässmuusika"
• 1978 "Popmuusikast"
• 1999 "Vaibunud viiside kaja" ISBN 9985-70-048-1 See raamat on esimene katse vaadelda ajaloolise tervikuna Eesti levimuusika algusaastaid, selle arengut 1940. aastateni. Rahvusliku ärkamisaja lõpul hakkasid levima esimeste eesti heliloojate rahvalikud laulud. Linna- ja maarahva meelt lahutasid laulu- ja mänguseltside koorid ja orkestrid. Rahvalikud ringmängud taandusid järk-järgult seltskonnatantsude ees, kuni 20. saj. moetantsude laine tõi kaasa uueaegse tantsumuusika ning saksa, hiljem ameerika lööklaulude ja džässi mõjutusi. Palju tähelepanu on pööratud 1920.–1940. aastate tantsuorkestreile ning leviheliloojaile ja -lauljaile, heliplaatidele ja nooditrükistele, ka ringhäälingule ja lõbustusasutustele. Raamatus käsitletakse ka mitmete teenimatult unustatud levimuusikute elu ja tegevust.
• 2003 "Omad viisid võõras väes" (2. osa) raamat Eesti levimuusika ajaloost 1940–1945 kirjastus Ilo Järg raamatule "Vaibunud viiside kaja", milles vaadeldi eesti levimuusikat tema juurtest kuni esimese iseseisvusaja lõpuni. Käesolev köide käsitleb aastaid 1940–1945, mil Eesti kaotas oma iseseisvuse, mil kaks vallutajat tõid Teise maailmasõja Eesti pinnale ja sundisid eestlased sõdima võõrvägedes – ühed ühel, teised teisel poolel. Kaheks oli rebitud ka Eesti muusikaelu. Pool sajandit tunnistati ainult Nõukogude tagalas lauldud, mängitud ja loodud muusikat. Siiapoole rindejoont jäänut kattis vaikimise vaip, mida autor on püüdnud jõudumööda kergitada.
• 2008 "Sirp ja saksofon"

Tunnustused

• 1982 ENSV muusika-aastapreemia
• 1984 ENSV muusika-aastapreemia
• 1989 ENSV rahvakunstnik
• 2001 Valgetähe III klassi teenetemärk
• 2002 Kuldmikrofon
• 2003 Muusikanõukogu preemia muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest
• 2008 Pärnu aukodanik
• Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia audoktor

Isiklikku

Ojakääru abikaasa oli pianist, muusikapedagoog ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor Heljo Sepp (1922–2015). Nende poeg on raadioajakirjanik Jaak Ojakäär.

WWW:

• https://et.wikipedia.org/wiki/Valter_Ojak%C3%A4%C3%A4r
• http://kultuur.err.ee/v/muusika/49b481db-992c-4edb-b531-7955f2de4f4...
• http://publik.delfi.ee/news/inimesed/suri-tuntud-eesti-helilooja-va...
• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1279.1.184:161 [Saaga EAA.1279.1.184:161] sünd ja perekond
• http://www.emic.ee/valter-ojakaar-est
• http://www.epl.ee/news/kultuur/valter-ojakaar-muusikaentsuklopeedia...
• http://www.temuki.ee/arhiiv/2003/06/03juuni_m05.htm
• http://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=60&lang=est&action=vi...
• http://www.parnu.ee/index.php/linnakodanikule/ueldinfo/linnakodanik...
• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.3799.1.1858:439?104,1771,127... - Pärnu elanik 1939
• http://www.ra.ee/fotis/search.php?FO_sisu=&FO_syndm_koht=&FO_syndm_...
• https://www.eesti.ca/lahkus-valter-ojakaar/article48599
• https://www.kalmistud.ee/haudi?action=kaart&kalmistu=25&o=277551