Vidrik Ütt

• Personaalraamat VIII. Luke, Tähtvere, Keeri; EAA.1259.1.334; 1910-1939
• Elukoht Nõos: Elanike nimestik; ERA.3110.1.3; 15.12.1938
• Viimne rahupaik

  ---

  
  

Oli andekas mitmel alal. Hea käega ja kunstiandega. Soovis enne sõda astuda Pallase kunstikooli. Tema põhiliseks huviks oli metallehistöö. Selle plaani katkestas sõtta sattumine. Tema isa lasti omakaitse poolt maha saksa okupatsiooni ajal. Täis trotsi astus vabatahtlikult relva SS koosseisu. Saadeti Poolasse Heidelagerisse väljaõppele ja pidi sealt suunduma Ukrainasse rindele. Üks Nõo tuttav, Maanuse talust pärit meedik, töötas Heidelageris ja aitas ta "haigena" kodumaale tagasi. Kodumaal ei jäänud aga muud perspektiivi, kui sattuda Narva rindele. Oodates kodujaamas edasisaatmist otsustas koos sõbraga deserteeruda ja põgenes rongilt koju ja peitis end pööningul oleva hoolikalt laotud lauavirna sisse. Teda otsima tulnud sõjaväelased oleks ta peaaegu tabanud- lauavirnast oli temani jõudmiseks vaja maha laduda veel mõned lauakihid. Veriseks pekstud ema tema asukohta aga ei reetnud ja ajapuudusel sõjaväelased lahkusid ja rindele jäigi minemata. Nõukogude okupatsioonivõim sai tema SS minevikust teada ja tal tuli 5a, 4k ja 10p kanda karistust töölaagris Nõukogude armee koosseisus "ülesehitustöödel" Kohtla-Järvel, kus ta kohtas ka oma tulevast abikaasat, eesti väljarändajate perest pärit Elminet, kes oli sattunud Kohtla-Järvele saksa okupatsiooni ajal Gatšinast.

Oli heade juhiomadustega, kuid teda varjuna saatma jäänud SS minevik ei lubanud juhtivatel ametikohtadel kaua püsida. Oli heade oskustega ehitaja ja ehitas maju ka tellimustööna.

Raamatukogu juhataja 1951-1953: Raamatukogu viidi külanõukogu täitevkomitee majja teisele korrusele. Nõo Keskkooli majandusjuhataja (direktori asetäitja majandusalal) 1957-1958: Endise Maanuse talumaja ülemine korrus sai poeglaste internaadiks.

Lastele andis põhimõttekindla kasvatuse. Oli külalislahke ja Kalju Aigro hea sõber. Hobidest tegeles aktiivselt rahvatantsuga.