Villem Nano

Villem Nano (Naano) (6. juuli 1893 Vana-Nursi vald (Rõuge kihelkond) Võrumaa – 10. veebruar 1965 Tallinn) oli eesti matemaatik, pedagoog ja koolijuht.

• Haridustee Villem Nano oli talupidaja poeg.[1] Tema koolitee algas 1900. aastal Vana-Nursi vallakoolis ning jätkus 1903. aasta sügisel Rõuge kihelkonnakoolis. Viimase lõpetamise järel astus Nano 1906. aastal Tartu Aleksander I Gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1913. aastal kuldmedaliga.[2] 1913–1918 õppis Nano Tartu Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonnas, mille lõpetas matemaatikakandidaadi kraadi ja matemaatikaõpetaja kutsega.[3] Aastail 1919–1920 täiendas Nano end teadusliku stipendiaadina Tartu Ülikooli puhta matemaatika õppetooli juures, 1921–22 Saksamaal Göttingeni Ülikoolis ja 1922–23 Hamburgi Ülikoolis. Hamburgis oli tema juhendajaks tunnustatud matemaatik Wilhelm Johann Eugen Blaschke. Stipendiaadina kogutud teadmiste varal luges ta 1923/1924. õppeaastal Tartu Ülikooli juures diferentsiaal- ja integraalarvutust.[4][1] 1923–24 oli ta TÜ Üliõpilaskonna Esinduse esimees.[1]
• Teenistuskäik 1916. aastal asus Villem Nano ülikooliõpingute kõrvalt tööle matemaatikaõpetajana Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasiumis. Järgmisel aastal jätkus Nano pedagoogitee Rakveres, kus kohaliku linnavalitsuse ülalpidamisel oli avatud eesti õppekeelega Rakvere Linna Naisgümnaasium.[1]

Ülikooli lõpetamise järel sai Nano 1918. aasta sügisel kutse Viru maavalitsuselt, et võtta Saksa okupatsioonivõimudelt üle Rakvere poeglaste gümnaasium. Nano määrati reorganiseeritava kooli direktoriks ning 3. veebruaril 1919. aastal alustas tema juhtimise all tööd Viru Maakonna Reaalgümnaasium.[5][1] Nano tegevus Rakveres jäi lühikeseks, kuna 1919. aasta suvel kutsus Haridusministeerium ta Tallinnasse loodava õpetajate seminari tööd organiseerima.[viide?] Samal aastal oli ta TÜ õpetajate suvekursuste lektor.[1]

Tallinna Õpetajate Seminari direktori ametikohale kinnitati Nano alates 1. juulist 1919, mida loetakse ka seminari asutamiskuupäevaks. Seminari loomisel tuli tegutseda kiiresti, sest õppetöö alguseni oli jäänud vaid mõni kuu, kuid asutusel puudusid ruumid, personal, õppevahendid ning õpilased. Vaatamata sellele alustas Tallinna Õpetajate Seminar 256 õpilasega tegevust juba sama aasta septembris.[6] Nano lahkus seminari direktori kohalt juba 1919. aasta sügisel, tema järglaseks sellel ametikohal sai Ants Roos.[viide?] 1920. aastal oli ta Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor.[1]

1923. aasta sügisest kinnitas Haridusministeerium Nano Tartu 1. Kommertsgümnaasiumi (Tartu Ühiskommertsgümnaasiumi) direktori kohusetäitjaks. 1924/1925. õppeaasta algusest muudeti kool Tartu Tehnikagümnaasiumiks ehitus- ja tehnikaharudega. Tutvumaks kutsekoolide korraldusega välismaal, viibis Nano 1927. aasta juulis-augustis Euroopas ning võttis Inglismaal osa sealsest õpetajate kongressist. Lühemat aega viibis ta Šveitsis, Prantsusmaal, Saksamaal, Austrias ja Tšehhoslovakkias. 1928. aasta suvel oli Nano poliitilistel põhjustel sunnitud Tartu Tehnikagümnaasiumi direktori kohalt lahkuma.[7] Lahkumise põhjuseks oli üks aktusekõne, mida peeti liialt vasakpoolseks.[viide?]1928. aasta sügisel siirdus Nano elama Narva ning asus tööle Narva Ühisgümnaasiumi õpetaja ja inspektorina. Narva Ühisgümnaasiumis andis Nano matemaatika, kosmograafia, füüsika, aga ka mõtte- ja hingeteaduse (filosoofia ja psühholoogia) tunde vanemates klassides. Otsese pedagoogilise tegevuse kõrval hoolitses ta kooliraamatukogu täiendamise ja ajakohaste õppevahendite muretsemise eest ning oli füüsikakabineti hoidja, kuulus õpilasühingu juhatusse ja korraldas tehnilise ringi tegevust. Lisaks ühisgümnaasiumile andis ta matemaatika ja füüsika tunde Narva Rahvaülikooli Kolledžis.[8] 1931. aastal[9] sai Nanost Narva Ühisgümnaasiumi (alates 1934. aastast[10] Narva 1. Gümnaasium) direktor. Sellel ametikohal püsis ta kuni 1944. aastani.[1]

Peale Narva pommitamist Teises maailmasõjas asus Nano elama Pärnusse, kus temast sai 1944. aastal Pärnu 1. Keskkooli direktor. Nõukogude võimu survel tagandati ta aga juba järgmisel aastal direktori kohalt, lubades tal siiski edasi jääda matemaatika õpetajaks. Lisaks Pärnu 1. Keskkoolile andis ta tunde ka Pärnu 2. Keskkoolis ja Pärnu Töölisnoorte Keskkoolis. Nõutud õpetajana ulatus tema koormus mõnel aastal 60 nädalatunnini.[11] Õpetajana töötas Nano Pärnus kuni pensioneerumiseni 1958. aastal.[1]

• Teadustöö Villem Nano peamised uurimisvaldkonnad olid geomeetria, algebra ja kosmograafia. Ta koostas ja tõlkis keskkooliõpikuid (K. D. Pokrovski "Kosmograafia kursus keskkoolidele", 1921; E. Grimsehli "Füüsika õperaamat keskkoolidele. I", 1921) ning avaldas artikleid ajakirjanduses. Nano osales ja esines õpetajate konverentsidel Eestis ja välismaal. 1930–31 oli ta Narva Õpetajate Seltsi esimees ning 1931 ja 1937 Narva Akadeemilise Klubi esimees.[1]
• Ühiskondlik tegevus Nano ühiskondlik tegevus sai alguse 1913. aastal, mil ta astus Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeks. Tartus lävis Nano tollase intelligentsiga, kes ajastule iseloomulikult oli enamasti vasakpoolsete vaadetega. Sarnaselt paljude teiste haritlastega 20. sajandi alguskümnenditel kuulus Nano Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) ridadesse. Eesti esseerid erinesid mõnevõrra Venemaa omadest, kuna siin moodustasid erakonna ideeliselt kandvama osa tippharitlased (Hans Kruus, Gustav Suits, Hugo Raudsepp jt).[12] Hilisemast ajast on teada, et Nano käis läbi Peeter Põllu, Villem Alttoa, Juhan Sütiste, August Gailiti, Henrik Visnapuu, Heiti Talviku, Nikolai Triigi, Bernhard Linde, August Sanga jt.[13]

Nano võttis osa õpetajate kutseühenduste tööst, olles Eesti Õpetajate Liidu liige ja kuuludes aastail 1925–1926 ka liidu juhatusse.[14] Samal ajal võttis ta osa juhatuse juures tegutseva pedagoogilise toimkonna tegevusest, mis oli üks kooliuuendusliikumise propageerijaid Eestis. Aktiivselt osales Nano õpetajate kongressidel. 1920. aastal peetud õpetajate 4. kongressil, mil arutusel oli keskhariduse korraldus, oli Nano üheks referendiks ning vastava seaduse eelnõu koostajaks.[viide?]

Aktiivselt tegutses Nano kohalikes õpetajate ühingutes. Korduvalt oli ta Tartu Õpetajate Seltsi ja 1930-31 Narva Eesti Õpetajate Seltsi esimees. Samuti kuulus ta 1920. aastate lõpul asutatud Tartu Keskkooliõpetajate Ühingu liikmeskonda, mis pidi hea seisma keskkooliõpetajate huvide eest. Aastatel 1928 ning 1933–1940 kuulus Nano ka Eesti Keskkoolide Juhatajate Ühingusse, osales kõikidel liidu konverentsidel, sh aastatel 1936 ja 1937 konverentsi juhatajana.[15][1] 1931 ja 1937 oli ta Narva Akadeemilise Klubi esimees.[1]

• Isiklikku Nano oli abielus Elfriede Urresega, peres oli kaks tütart: arhitekt Malle Normak (1928–2008)[viide?] ja geoloog Viiu-Kai Nestor[1] (s. 1935). Nano tütrepoeg on matemaatik Peeter Normak (s. 1952) http://et.wikipedia.org/wiki/Villem_Nano

http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=697293