Villem (Villi) Uus

Villem Uus
http://okupatsioon.ee/et/memento-2005/87-u2005
UUS, Villem, Mari, s. 1925 Saaremaa Leisi v., 6 kl., talunik. Langes haarangus 18.10.48. [3951N]
Sündindis 1925.a. Hiiumaal, kolis koos emaga Leisi elama, oli aktiivne spordipoiss(võrkpall). Läks väga noorelt merele.
Sattus laevaga 1941. aastal Leningradi ja viibis seal blokaadi ajal. 03.06.1942. aastal võeti Nõuk. arme teenistusse. Olles 120 mm miinipilduja sihtur,
18.03.1945.aastal (Baltezers-Kuramaal ) vahetas kiirkorras miinipilduja batarei positsiooni ja avas täpistule vaenlase pihta, mille tulemusel viimane taanduma sunniti.
22.03.1945. aastal autasustati n.seersant Villem Uusi medaliga (Julguse eest)„За отвагу”. Oma sõpradele ja metsavendadest kaaslastele on rääkinud, et osales ka Tehumardi lahingus.

Villem Uus teenis Nõukogude armees 1946. aasta augustini, mil ta värvati Vene piirivalve luureosakonna poolt agendiks, eesmärgiga tabada metsavend Elmar Ilp. Villi teatas sellest Elmar Ilpile ja liitus tema grupiga. Järgnevalt on fikseeritud tema samaaegsed liikumised koos Ilpi grupiga Luulupe, Tõrise, Reeküla ja Leisi piirkonnas. Villi osales 1946/47. aasta talvel koos Elmar Ilp , Redese Toomson , Aleksander Tuuling vastupanuliikumise grupi „Lendava surma” loomisel.

Elmar Ilp korraldusel värbas Villi Eestile loojalseid kodanikke relvastatud vastupanuks. Mitmed neist said ülessandeks jälgida okupatsiooni väeosade liikumist ja paiknemist, samaaegselt kandes nende asukohad topograafilistele kaartidele. Jälgiti ka täitevorganite KGB töötajate liikumist ja võimalusel nende fotografeerimist.

Saaremaa metsavendadel oli Leisi piirkonnas väga palju toetajaid. Siinjuures tuleb toonitada Elviine Kull {Saral}, kes varustas neid medikamentidega ja organiseeris arstlikke läbivaatusi ning ravi. Tema abikaasa Eduard Kull mõrvati 1941. aastal Kuressaare lossihoovis.
Villem Uus osales rahvuskaaslastest äraandjate likvideerimises.

Sõja läbi teinud mehena väsis Villi ilmselt metsavenna elust ja teatas sellest ka oma lähikondlastele. Samaaegselt levitas ta kuuldusi, et lahkub Rootsi. Oma kõige lähedasemale inimesele teatas, et läheb mandrile ja muretseb endale valedokumendid. Villi selgituste põhjal läinud ta tänama oma toetajaid, kuid reedeti äraandja Harri Siiner poolt.

18. oktoobril 1948. aastal Imavere külas Kolga talus toimunud tulevahetuses sai Villem Uus raskelt haavata. Seepeale võttis Villi endalt ise elu.
Villit on meenutanud kunagine autokooli õpetaja Arvo Seema alljärgnevalt: „Oli üks sügisene pühapäev, kui minu isaga (Viktor Seema) istus laua taga mundris mees, nähes mind tõusis mees koheselt püsti ja võttis laua peal olnud püstoli. Isa ütles võõrale minu kohta, et see on meie mees. Tal oli seljas Kaitseliidu munder ja võõrihmal püstoli kabuur, püstol oli ühendatud ketiga, mille teine ots oli rihma küljes. Peale tema lahkumist ütles isa, et see oli Villi. Järgmisel hommikul teatas minu klassivend Vikat, et nende õues lasti maha Villem Uus.”

Nõukogude okupatsiooni ajal on hoobelnud kunagine Saaremaa liiklusmiilits Vambola Kive, et just tema oli see kes Villit tulistas.

Nagu paljude teiste metsavendade kohta on ka Villem Uusi kohta okupatsiooni ajast peale levitatud fabritseeritud süüdistusi ja libajutte.