Villu / Willem Noolandi

Saaga EAA.3150.1.179:35?503,1348,1010,1124,0

Saaga EAA.3150.1.759:274

Üliõpilasseltsi "Liivika" liige. http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=13740&_xr=...

http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=724121

https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.15.0.18:261?406,875,883,128,0

Emigreerumine Saaga ERA.4942.4.11:1233?298,275,656,868,0 Emigreerub koos Helgi Noolandi'ga.

Kas poeg Jaani ema ei peaks olema Helgi?

https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestlane19920206.1.12 : Vaba Eestlane = Free Estonian, 6 veebruar 1992:

Villem Noolandi iN MEMORIAM

Esimese Eesti Vabariigi ajal esiplaanile kerkinud ning paguluses eesti ühiskonnas oma aktiivset ia ülesehitavat tegevust jätkanud meelte ja naiste ring muutub iga aastaga üha kitsamaks ja hõredamaks. Üksteise järele lahevad nad toonelateele, jättes järele tühje kohti, mille täitmine on sageli seotud suurte raskustega. Üks sellistest viimastest lahkujatest on Villem Noolandi, kelle maine teekond lõppes Torontos 17. jaanuaril. Kuigi peaaegu kõigi Eesti Vabariigi lõpuaastail täismehe ikka jõudnud meeste elukäik on olnud erakordselt kirev ning neil tuli läbi teha okupatsiooniaastad, küüditamised, Teine maailmasõda. põgenemised ja võõrsii mitmekordselt uue elu alustamise raskused, on Villem Noolandi elurada olnud erakordselt kaleidoskoopiline. Ta sündis 13. detsembril 1913 St. Peterburis, toodi väikese lapsena Eestisse, kasvas üles ja sai oma kesk- ja kõrgkooli hariduse Tartus, õppides esialgu inseneriteadust, hiljem majandusteadusi. Nende erialaliste teadmistega rakendus ta Tallinnas tööprotsessi, esialgu Volta elektimootorite tehases, hiljem Ühitegevuskojas ja tollideklarandina masinate ja masinaosade Tallinna sadamas. Teine maailmasõda viis Villem Noolandi rindele, kus ta tegutses ühe saksa rügemendi juures tõlgina, hiljem Eesti diviisi koosseisus ohvitserina. 1944. aastal rinde kokkuvarisemisel pääses Rootsi, kus ta täiendas ennast elektrotehnikas ning töötas kõrgepingeliinide ehituse juures. 1950. aastal saabus koos perekonuga Kanadasse ja asus Ontario Hydro teenistusse, kus tegutses 30 aastat. Kuid Villem Noolandi ei olnud mees, kess mõtles ainult oma tööle ja karjäärile. Kuigi ta tegutses mitmel pool ja mitmel alal, nii Eesti Sihtkapitali, Eesti Tõlkefondi, Tororto Peetri Koguduse ja teiste organisatsioonide juhatustes, siis ometi saavutas ta oma seltskondliku ja ühiskondliku töö kõrgpunkti Toronto Eesti Ühispangas. kus ta osales esialgu revisjonikomisjonis, siis juhatuses sekretärina ja 1982. aastast kuni 1984. aastani juhatuse esimehena. Sellel positsioonil naitas Villem Noolandi oma organisaatori ja majandusmehe võimeid, kuna Eesti Ühispank elas sel perioodil Kanada üldisest majanduslikust madalseisust tingituna läbi raskeid kriisiaastaid. Noolandi optimistina, julgustajana ja tiivustajana oli siis selleks laternameheks, kes näitas teed pimedusest valgusesse. Inimesena ja kolleegina Toronto Eesti Ühispangas imponeeris Villem Noolandi oma optimismiga, elujaatavusega ja laialdaste huvide skaalaga. Kuigi tema peamine tähelepanu oli pööratud Eesti Ühispangale, tundis ta suurt huvi kõigi eesti ühiskonna eluavalduste vastu ning temalt võisid vajaduse korral saada kõige detailsemat informatsiooni. Üliõpilasselts Liivika kaasvõitlejana andis ta suure panuse oma organisatsioonile, mida ÜS Liivika esindaja L. Koobas oma järelhüüdes eriti alla kriipsutas. Inimene on kaduv ja iga elulavalt lahkuja tahab endast järele jätta midagi head ja väärtuslikku. Villem Noolandi tegi seda ...