view all
Immediate Family
-
wife -
-
mother -
father -
brother -
sister -
sister -
sister
About Wilhelm Gustav Marder
- MARDER, Villem-Gustav (sünd Wilhelm Gustav, ka Villem-Kustav) Juhani p, kapten (1919), kolonel (1922) VR I/2, nr 2578/2.11.1921 Wabariigi Sõjakooli ülemale, Alampolkownik Willem Juhani p. MARDER´ile hinnates sõjalisi teenuseid, mis ülesnäitanud 2 tagawara pataljoni, Sakala polgu ja Wabariigi Sõjakooli ülemana. Sündis 15. (vkj 3.) septembril 1882 Järvamaa Järva-Madise kihelkonna Orgmetsa (alates 1892 Albu) vallas viinapõletaja peres. Abiellus 14. (vkj 1.) mail 1907 Batumi luteri kirikus (teistel andmetel 22. märtsil 1908 Suhhumis) Emilie-Filippi Hartiga (1888–1968). Poeg Villem-Emil (1908–1996). Õppis Paide linnakoolis, sooritas Pihkva kadetikorpuse juures vabatahtliku eksami, 1904–1906 õppis Tšugujevi sõjakoolis ja 1923 vanemohvitseride informatsioonikursustel. Oktoobris 1902 astus vabatahtlikult 42. Jakutski jalaväepolku. Augustis 1904 läkitati sõjakooli. Aprillis 1906 ülendati alamleitnandiks ning määrati 30. Poltaava jalaväepolgu 4. roodu nooremohvitseriks, augustist 1908 oktoobrini 1910 täitis polgu kortermeistri ja rätsepatöökoja ülema kohuseid. Oktoobris 1910 ülendati leitnandiks. Samal kuul määrati 12. roodu nooremohvitseriks, oktoobrist 1912 oli polgu kohtu asjaajaja ning mobilisatsiooni jaoskonna ülem. Detsembris 1913 nimetati polgu adjutandiks. Esimese maailmasõja puhkedes saadeti augustis 1914 koos väeosaga rindele Saksa vägede vastu. Samal kuul ülendati alamkapteniks. Langes 30. (vkj 17.) augustil 1914 Ida-Preisimaal sakslaste kätte vangi. Pälvis Anna ordeni IV klassi. Vabanes Saksamaal sõjavangist novembris 1918 ning jõudis järgmise kuu algul Tallinna. Vabadussõjas osales 5. detsembrist 1918 ohvitseride reservi 4. rühma ülemana. Viibis sõjaväljakohtu eesistujana 15.–17. detsembrini 1918 Viru rindel ning 21. detsembrist 1918 järgmise aasta 10. jaanuarini 1. diviisi staabi juures. 15. jaanuarist 1919 oli 2. diviisi tagavarapataljoni ülem, ühtlasi 14. veebruarini 1919 Haapsalu garnisoni ülem ning 27. aprillist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920 Tartu garnisoni ülem. Võttis koos pataljoniga aprillis ja mais 1919 osa lahingutest Punaarmee vastu Petseri ja Pihkva rindel. Oktoobris 1919 ülendati kapteniks. 25. detsembrist 1919 määrati Sakala partisanide polgu ülemaks ning uuesti aprillist 1920 ka Tartu garnisoni ülemaks. Ülendati veebruaris 1920 alampolkovnikuks. Vabaduse Ristile lisandusid 200 000 marka, tasuta maa normaaltalu suuruses ja Vabadussõja Mälestusmärk. Autasumaa suurusega 45,27 hektarit eraldati mais 1924 Virumaa Vao valla Äntu mõisast. Koht, millel seisis mõisa ajast elumaja kõrvalhoonetega, sai nimeks Uguri talu. Koht kinnistati tema nimele märtsis 1931. Juunist 1920 oli Vabariigi Sõjakooli ülem. Veebruaris 1922 ülendati polkovnikuks, sama aasta novembris nimetati koloneliks. Ühtlasi oli novembrist 1922 Sõjaringkonnakohtu ajutine liige ning juulis ja augustis 1923 kohtu esimees ja Tallinna garnisoni ülem.
- Oktoobris 1923 määrati Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste ülema abiks majandusalal ning ühtlasi oli märtsist oktoobrini 1924 Sõjaringkonnakohtu ajutine liige. Juulis 1924 nimetati 1. diviisi ülema abiks, oktoobris ka Narva linna garnisoni ülemaks ning oli novembrist 1926 aprillini 1929 ühtlasi Sõjaringkonnakohtu ajutine liige. Korduvalt täitis ka ajutise diviisiülema kohuseid. Oktoobrist 1928 määrati 3. diviisi ülema abiks, kuid ametikoha likvideerimise tõttu nimetati juunis 1929 diviisi 1. brigaadi ülemaks. Oktoobrist 1928 juulini 1930 oli ühtlasi Pärnu garnisoni ülem. Juulis 1930 viidi üle 2. diviisi ülema abiks, augustist oli ühtlasi Tartu garnisoni ülem. Täitis korduvalt 2. diviisi ajutise ülema kohuseid ning juunist 1931 oli Sõjaringkonnakohtu ajutine liige.
- Aprillis 1934 määrati Tartu kaitseringkonna ülemaks, kuid juba sama aasta novembris viidi üle Kaitsevägede Staabi juurde juhtide reservi. Pälvis Kotkaristi III klassi (1934). Vabastati vanuse tõttu oktoobris 1935 sõjaväeteenistusest. Oli aastatel 1921–1931 Vabariigi Ohvitseride Keskkogu revisjonikomisjoni ning 1933–1935 juhatuse liige ning VRVÜ Pärnu, hiljem Tartu osakonna liige.
- Villem-Gustav Marder suri 30. oktoobril 1935 Tallinnas erahaiglas. Maetud Tallinna Kaitseväe kalmistule.
- EELK Järva-Madise sünnikanne nr 99/1882; Tartu linna per reg 43: 258; Tallinna linna
- surmaakt nr 1040/1935; ERA 31/5/1826. L 168; ERA 63/19/10898; ERA 495/7/3090; ERA
- 4263/1/204; EVK 1935: 60; Sõdur 1932, nr 37/39: 907; Sõdur 1935, nr 44: 1029.
- Vabadusrist I/2
- Ohvitseride andmekogu
- Sünd
- EELK Narva Peetri kogudus
- https://www.findagrave.com/cgi-bin/fg.cgi?page=gr&GSsr=41&GScid=239...
- Saaga ERA.4996.1.285:60?1653,360,936,100,0
view all
Wilhelm Gustav Marder's Timeline
| 1882 |
September 3, 1882
|
Järvamaa
|
|
| 1908 |
April 4, 1908
|
Albu v., Järvamaa, Estonia
|
|
| 1935 |
October 30, 1935
Age 53
|
Tallinn
|
|
| ???? |
Kaitseväe kalmistu, Tallinn
|