Start My Family Tree Welcome to Geni, home of the world's largest family tree.
Join Geni to explore your genealogy and family history in the World's Largest Family Tree.

Adavere mõisa kalmistu

Project Tags

view all

Profiles

  • Bernhard Caspar von Stackelberg (1768 - 1845)
    Vikipeedia artikkel Elukäik 1760. aastad Märjamaa koguduse sünnimeetrika. 1790. aastad 01.01.1798 - Otto Johann Magnus von Bielsky vaderiks. Vaderiks oli ka tema tulevane äi kreisikohtunik ...
  • Juliane Hedwig von Stackelberg (1806 - 1887)
    Elukäik 1800. aastad 27.12.1806 - Ruhja koguduse sünnimeetrika 1810. aastad 25.02.1816 - Vändra mõisa hingerevisjon 1820. aastad 1830. aastad 1840. aastad 1850. aastad 1860. aastad 1870. aa...
  • Otto* Karl Hermann von Stackelberg (1800 - 1873)
    Vikipeedia artikkel Pilistvere koguduse personaalraamat Elukäik 1800. aastad 1800 Saaga EAA.3149.2.7:66 Sünnimeetrika/Birth registry/Запись о крещении . Ristivanemad/Godparents/Восприемники: ...
  • Bernhard Caspar Otto von Stackelberg (1841 - 1898)
    Vikipeedia artikkel Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften: Estland . XII.1 Livland . XVII.1, XVIII Elukäik 1840. aastad 1841 - Sünnimeetrika sissekanne
  • Hermann Karl von Vietinghoff (1737 - 1812)
    Vikipeedia artikkel Sissekanne rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus Elukäik 1790. aastad 02.10.1794 - Viljandi Jaani koguduse sünnimeetrika, Johanna Helena Wagemeisteri ja Margaretha Cathar...

Adavere mõisa kalmistu on kalmistu Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kalme külas Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas. Kalmistule on teadaolevalt maetud 14 lahkunut.

Kalmistu rajasid Adavere mõisa tollased omanikud Vietinghoffid umbes 18. sajandi teise poole alguses, sest esimene teadaolev matus toimus 1761. aastal.

Kalmistut kasutasid ka 1816. aastal mõisa omandanud Stackelbergid. Arvatavasti rajati siis ka kalmistut piirav müür, sest värava sepislehtedel olevat olnud Bernhard von Stackelbergi initsiaalid.

1874. aastal mõisa omandanud Wahlid tõenäoliselt ei kasutanud kalmistut, sest nende suguvõsa omanduses oli sellest kalmistust linnulennult umbes 4 km kaugusel paiknev suur Pajusi mõisa kalmistu.
----------------------------------------------------------------

----------------------------------------------------------------------------

  • Kristjan Waldmann. "Põltsamaa kihelkonna minewikust ja mälestusmärkest". Tartu 1926
  • "Omapärane protsess Imavere "kabelikoha" pärast". Sakala nr 107, 12. september 1938
  • Helle Kull. "Kilde Põltsamaast ja tema lähiümbruse ajaloost". Põltsamaa 1993. Lk 4
  • Harald Rebane. "Väikekalmistud Põltsamaal ja lähikonnas". [I osa] Vooremaa, 12. september 1996
  • Harald Rebane. "Väikekalmistutest Süda-Eestis". // Linnade haljastud ja nende kaitse. Tartu–Tallinn 2001. Lk 102–103
  • Taavi Pae. "Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused". Magistritöö Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis. Tartu 2002
  • Valdo Praust. "Mõisaomanike matusepaigad". // Viljandimaa mõisad. Tänapäev. Tallinn 2009. Lk 59 ja 61
  • Valdo Praust. "Adavere mõis (Addafer)". // Viljandimaa mõisad. Tänapäev. Tallinn 2009. Lk 101
  • Alo Särg. "Adavere (Addafer)". // Jõgevamaa mõisad ja mõisnikud. Argo. Tallinn 2012. Lk 10–11
  • Ketlin Sirge. [file:///F:/Eesti/2.%20ajalugu/kultuur%20ja%20olemus/kalmistud/m%C3%B5isakalmistud/2013-Ketlin%20Sirge%20MA.pdf "Eesti mõisakalmistud". Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013]
  • Kadri Tael. "Põltsamaa kalmistute pärand". III osa. "Vali Uudised", 7. veebruar 2014. Lk 6
  • Robert Treufeldt. "Põltsamaa kalmistud Eesti kalmistutepärandis, 3. osa". "Vali Uudised", 4. aprill 2014. Lk 5
  • Varje Õunapuu. "Adavere mõisa kalmistu ja kabel - seisundi analüüs ja konserveerimisettepanekud". Eesti Kunstiakadeemia. Tallinn 2017