Кайкаской Свято-Тройцкой Церкви
Kaika õigeusu kogudus moodustati Pühima Valitseva Sinodi otsusega 1. septembril (vkj 20. augustil) 1896 Karula Jumalaema Kaitsmise koguduse kaugematest äärealadest. Koguduse alla kuulus külasid tänapäeva Antsla, Karula, Mõniste, Rõuge ja Varstu valla territooriumilt. Kogudus ise kuulus kirikuhalduslikult Riia ja Miitavi piiskopkonna Võru praostkonda.
Vastavalt Sinodi otsusele oli koguduse juurde ette nähtud üks preester ja kaks köstrit. Kaika koguduse esimeseks preestriks pühitseti 5. novembril (vkj 24. oktoobril) 1896 Tartust pärinev Nikolai Kirpitšnikov, kes alustas jumalateenistuste pidamist sama aasta 3. detsembril (vkj 21. novembril). Kaika koguduse esimeseks köstriks nimetati sügisel 1896 Antoni Allik, teise köstri sai kogudus sügisel 1897.
Enne kiriku valmimist 1900. aastal kasutas Kaika õigeusu kogudus kohalikult talunikult Jaan Kaskalt üüritud ruume. Kirikus hakati jumalateenistusi pidama novembris 1900. Aastal 1918 oli koguduses 908 liiget.
Koguduse juures tegutses alates 16. jaanuarist (vkj 4. jaanuarist) 1897 Kaika õigeusu kihelkonnakool, eraldi koolihoone valmis aastatel 1901–1902. Kaika koguduse alluvusse viidi ka kaks kohalikku abikooli – 1851 Karula õigeusu koguduse alluvuses asutatud Taropedaja abikool ja 1855 Hargla õigeusu koguduse alluvuses rajatud Kaika abikool. Koolid läksid kirikukoolide likvideerimisel üle kohaliku omavalitsuse haldusalasse, Kaika abikooli ja kihelkonnakooli baasil loodi 1920. aastal Kaika Algkool.
Koguduse liikmeskonna vähenemist alates 1905. aastast võib selgitada Venemaa Keisririigis kehtestatud usuvabadusega, mis tõi Eesti õigeusu kogudustes kaasa ulatusliku rekonversiooni ehk tagasipöördumise luteri kirikusse.
Hiljemalt aastast 1919 oli koguduse juures ametis vaid üks köster. Senine vanemköster Peeter Koemets valiti koguduse nõukogu esimeheks.
Aastatel 1920–1921 halvenesid oluliselt pikaajalise kogudusepreestri Nikolai Kirpitšnikovi ja koguduse nõukogu suhted. Jaanuaris 1921 otsustati isa Nikolai jumalateenistuste pidamisest väidetavalt halva tervise tõttu vabastada ja kutsuda edaspidi korra kuus teenistusi pidama naaberkoguduse preester. Juunis 1921 mindigi vastavalt koguduse täiskogu otsusele iganädalastelt jumalateenistustelt üle korra kuus toimuvatele teenistustele ja augustis 1921 valiti preestri kohusetäitjaks Antsla preester Karp Ustav. Tülis andis Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Sinod õiguse kogudusele ja soovitas Nikolai Kirpitšnikovil kandideerida tööle mõnda teise kogudusse.
Alates sellest ajast teenisid Kaika kogudust peamiselt hooldajad preestrid. Alaline vaimulik oli kogudusel vaid aastatel 1932–1933, mil kogudusepreestri ametit pidas isa Nikolai Rand. Oktoobris 1933 vabastati ta ametist süüdistatuna ebaväärikas käitumises ja autoritarismis, esitatud süüdistusi kinnitas ka Võru praost Joann Randvere.
Kui jumalateenistusi siiski peeti, oli osavõtt nendest aktiivne. Tegutses ka 15–20 liikmest koosnev kirikukoor.
Nõukogude ajal peeti teenistusi koguduses juhuslikult, vastavalt võimalusele. Lagunes ka kirikukoor. 1958. aastal külastas jumalateenistusi veel vaid 160 inimest ja rahaliselt toetas kogudust umbes 40 inimest, mis tõi kaasa ka kirikuhoone lagunemise. Koguduse viimase hooldaja isa Aleksander Antoni sõnul kahanes jumalateenistustel osalejate arv eriti preestri kohusetäitja Jakob Mölteri ajal (1953–1957), kelle "ebamoraalsusele kalduv käitumine nii oma isiklikus elus kui ka ametitalitustes" peletas usklikud kirikust eemale. Eaka preestri Joann Randvere ametiajal (1957–1958), kes pidi vaimulike puudusel teenima mitut maakogudust, ei peetud aga koguduses poole aasta kestel ühtegi teenistust.
Kaika kogudus suleti 13. veebruaril 1962 Vene Õigeusu Kiriku asjade voliniku Jaan Kanteri taotlusel, kelle väitel oli kogudus ise oma tegevuse lõpetanud. Võttes arvesse tollast koguduste sulgemise lainet – ainuüksi 1962. aastal suleti Eestis 10 õigeusu kogudust – ei saa Kanteri põhjendust pidada päris tõeseks ja sulgemises tuleb näha Nõukogude võimu religioonipoliitilist otsust, kuid preester Antoni aruande kohaselt oli koguduseelu Kaikal selleks ajaks igal juhul välja suremas ja kogudus muutunud jõuetuks oma kirikuhoonet korras hoidma.
Kiriku juures asub ka Kaika kalmistu.
Kogudust teeninud preestrid:
- Nikolai Kirpitšnikov 3.12.1896 - 1921
- Karp Ustav hooldav preester 1923 – 16.12.1928
- Joann Randvere asetäitja 1928 - 1932, 1934 -1935, 1936, 1957 - 1958
- Nikolai Rand asetäitja 1932 - 1933
- Martin Preiman (Raid) asetäitja 25.10.1933 - 5.2.1934, 7.2.1935 - 15.5.1935
- Pavel Sokolov asetäitja 1935 - 1936
- Joann Kraav asetäitja 1936 - 1941
- Aleksander Anton asetäitja 1.8.1941 - 3.1.1953 ja 1958 - 1962
- Jakob Mölter asetäitja 4.3.1951 - 20.9.1957
Kogudust teeninud köstrid:
- Antoni Allik 1896 - 1898
- Ivan Pumbu 1897 - 1898
- Jeremija Leetus 1898 - 1902
- Ivan Nordmann 1898 - 1911
- Ardalion Hrebtov 1902 - 1903
- Peeter Koemets 1911 - 1918 - ?
- Joann Hion 1916 - 1917
- Jaan (Ivan) Antsov 1903 - 1940