

õieti Lalsi Püha Nikolai kirik, asub Viljandimaal Kolga-Jaani valla Lalsi külas.
Kirik on ehitatud aastatel 1871–73 Riia arhitekti G. Scheli tüüpprojekti järgi. Kiriku hoone on historitsistlik kreeka risti kujulise põhiplaaniga viie torniga maakivist kuppelkirik, millel läänesissepääsu kohal kõrgub kellatorn ja idaostsas viilkatusega apsiid. Nelitise kohal on võimas lai ja kõrge torn, mille tippu kroonib sibulkuppel ja mida raamivad neljas nurgas paiknevad tellistest nurgatornid väiksemate sibulkuplitega. Kõik kuus torni on kaheksatahulised, kiriku katus ja tornikiivrid on kaetud plekiga. Fassaadid liigendamata, puhasladu, valge ja punakas hallid, tornid krohvitud. Ümar ja poolümaraknad, tiibuks framuugiga. Puidust ikonostaas (kujusein) on kaetud valge õlivärviga ning kaunistused on valmistatud kullatoonis. Samalaadsed on ka õigeusu kirikud Viljandimaal Arusaare, Penuja ja Tuhalaane, Pärnumaal Uruste ja Pootsi-Kõpu, Tartumaal Kavilda ning Saaremaal 10 kirikut. Kirik ehitati siseministreeriumi rahastamisel, mille aluseks oli 1869. aasta keiserlik otsus õigeusu kirikute ehitamisest Balti kubermangudes.
12. IX 1926 avati kiriku kõrval mälestussammas Vabadussõjas langenud õigeusu koguduse liikmeile (1941–42 ja 1944–88 oli kõrvaldatud). Kirikuvahetus algas Kolga-Jaani kandis 1845. aastal, kogudus asutati 1847. Algselt toimetati teenistusi Vaibla poolmõisa üüriruumides. 1891. oli koguduses 2618, 1918. 2309 ja 1934. 1959 liiget. Koguduses tegutsesid kuni 1918. aastani kihelkonnakool (1848) ning Lalsi (1853), Lätkalu (1853–1907), Kaavere (1853), Leie (1883) ja Võisiku (1854?) abikoolid. Oma preester oli kogudusel 1950. aastani, seejärel on teenistusi pidanud hooldajapreestrid.
Kogudust teeninud preestrid:
Kogudust teeninud köstrid: