
õieti Lalsi Püha Nikolai kirik, asub Viljandimaal Kolga-Jaani valla Lalsi külas.
Kirik on ehitatud aastatel 1871–73 Riia arhitekti G. Scheli tüüpprojekti järgi. Kiriku hoone on historitsistlik kreeka risti kujulise põhiplaaniga viie torniga maakivist kuppelkirik, millel läänesissepääsu kohal kõrgub kellatorn ja idaostsas viilkatusega apsiid. Nelitise kohal on võimas lai ja kõrge torn, mille tippu kroonib sibulkuppel ja mida raamivad neljas nurgas paiknevad tellistest nurgatornid väiksemate sibulkuplitega. Kõik kuus torni on kaheksatahulised, kiriku katus ja tornikiivrid on kaetud plekiga. Fassaadid liigendamata, puhasladu, valge ja punakas hallid, tornid krohvitud. Ümar ja poolümaraknad, tiibuks framuugiga. Puidust ikonostaas (kujusein) on kaetud valge õlivärviga ning kaunistused on valmistatud kullatoonis. Samalaadsed on ka õigeusu kirikud Viljandimaal Arusaare, Penuja ja Tuhalaane, Pärnumaal Uruste ja Pootsi-Kõpu, Tartumaal Kavilda ning Saaremaal 10 kirikut. Kirik ehitati siseministreeriumi rahastamisel, mille aluseks oli 1869. aasta keiserlik otsus õigeusu kirikute ehitamisest Balti kubermangudes.
12. IX 1926 avati kiriku kõrval mälestussammas Vabadussõjas langenud õigeusu koguduse liikmeile (1941–42 ja 1944–88 oli kõrvaldatud). Kirikuvahetus algas Kolga-Jaani kandis 1845. aastal, kogudus asutati 1847. Algselt toimetati teenistusi Vaibla poolmõisa üüriruumides. 1891. oli koguduses 2618, 1918. 2309 ja 1934. 1959 liiget. Koguduses tegutsesid kuni 1918. aastani kihelkonnakool (1848) ning Lalsi (1853), Lätkalu (1853–1907), Kaavere (1853), Leie (1883) ja Võisiku (1854?) abikoolid. Oma preester oli kogudusel 1950. aastani, seejärel on teenistusi pidanud hooldajapreestrid.
Kogudust teeninud preestrid:
- Timofei Djakonov 1847 - 1853
- Feodor Aleksinski 1853 - 1858
- Vasili Kudrjavtsev 1858 - 1860
- Aleksei Troitski 1860 - 1862
- Simeon Popov 1852 - 1862
- Jefim Küppar 1862 - 1867
- Aleksandr Gorski 1867 - 3.1876
- Joann Skromnov 6.1876 - 1896
- Jakob Oberpahl 12.12.1896 - 1912
- Konstantin Gustavson 19.10.1912 - 20.2.1919
- Vladimir Alumäe 1919 - 1920
- Martin Viik 25.12.1920 - 15.1.1922
- Jakob Oberpahl 11.9.1922 - 1929
- Aleksei Laredei 3.3.1930 - 13.6.1940
- Viktor Lind 1940 - 1942
- Augustin Poola 22.11.1942 - 26.3.1950
- Leo Maidre 2.1.1950 - 18.12.1953
- Konstantin Kaus 1954 - 1959
- Nikolai Pärl 6.8.1959 - 1960
- Jakob (Laatsar) Sarv 24.3.1960 - 1961
- Jakob Mölter 6.9.1961 - 1.1.1970
- Viktor Lind 1970 - 1975
- Ermil Allik 1975 - 1999
- Orenti Mägi 1999 -
- Johannes Keskküla
- Stefan Ots 2010
- Vadim Rebase 2010 - 10.2015
- Stefan Fraiman 10.2015 - 2023
- Kristjan Otsmann 2023 -
Kogudust teeninud köstrid:
- Sergei Žukov 1847 - 1851
- Ivan Turk 1848 - 1859
- Vasili Pozerevitski 1852 - 1856
- Dionisi Välbe 1856 -1860
- Matvei Antson 1861
- Martin Kiis 9.1859 - 13.3.1864
- Nikander Golovatski 1863 - 1864
- Jakob Savi 3.1864 - 4.1866
- Mihkel Aren 1865 - 1867
- Ivan Bleive 6.1866 - 12.1868
- Georgi Kais 3.1869 - 3.1871
- Martin Lints 8.1869 - 6.1873
- Irodion Tasane 10.1873 - 7.1875
- Aleksandr Vasiljev 10.1875 - 3.1876
- Nikolai Kusovski 4.1871 - 1.1879
- Laurenti Raudsepp 12.1876 - 6.1878
- Aleksei Janson 7.1878 - 7.1882
- Petr Stepanov 2.1879 - 2.1881
- Aleksander Tander 8.1882 - 5.1884
- Ilja Pokrovski 3.1881 - 8.1882
- Nikolai Nikolski 8.1883 - 8.1884
- Ivan Korits 8.1884 - 6.1897
- Martin Martinson 9.1884 - 9.1885
- Paul Kolon 9.1885 - 12.1888
- Ivan Martinson 2.1889 - 1890
- Mihail Kipper 1891 - 1894
- Aleksander Paulus 8.1897 - 4.1900
- Aleksander Murd 1894 - 1901
- Aleksander Luksepp 6.1900 - 5.1901
- Georgi Kiimann 7.1901 - 11.1902
- Ivan Jürisson 1.1902 -
- Joann Prooses 12.1902 - 1916 - ?
- Karp Noppel 7.1903 - 6.1904
- Joann Tsvetkov 7.1904 - 4.1905
- Joann Sass 7.1905 - 2.1907
- Joann Lõhmus 10.1907 - 5.1909
- Aleksei Palm 9.1909 - 9.1913
- Joann Mitt 11.1914 - 1917 - ?
- Aleksander Jakobson 1917 - 1934 -?