EAÕK Risti kirik ja kogudus

Risti Jumala Ilmumise kogudus

Ристиской Богоявлеской церкви vaata asukohta kaardil

(Harju)Risti Jumalailmumise kiriku ja koguduse ajaloost on vähe teada. (Harju)Risti luterliku kiriku koguduseraamatute järgi on teada, et õigeusku ülemineku laine algas Harju-Ristil 1868.aastal. Järgmine suurem üleminekulaine tuli 1887. aastal. Õigeusu kirikuga liitumise tippajal kuulus kogudusse 700 hinge, 1918. aastal umbes 300. Õigeusu koguduse tarvis ehitati Ristile kirik, kihelkonnakooli hoone ja kõrvalhooned, mis valmisid 1892, aastal. 1896. aastal avati Risti kihelkonnakooli juures avalik raamatukogu, kus olnud väärtuslikku kirjandust üle 2000 raamatu. Kooli ja raamatukogu inventar hävitati või tassiti laiali 1918. aasta saksa okupatsiooni ajal. Kiriku asukohta juhatab umbes pool kilomeetrit enne Risti kirikut paremale keerav mõnesaja meetri pikkune puudeallee. Kirikuhoonet ennast enam ei ole. Teada on, et pärast teist maailmasõda kasutati kirikut klubina. Hoone kannatas läbi tulekahju(de). Nagu vanemad inimesed on meenutanud, toimus üks põleng aastavahetusel, peale seda, kui kirikus oli nõukogulikku nääripidu peetud. On räägitud, et tegemist võis olla süütamisega, mille läbi sooviti kirikuhoonet jätkuva rüüstamise ja rüvetamise eest kaitsta. Hoone õhati ja lammutati 1961. aasta paiku. Kiriku varemed koondati koolimaja juurde kelgumäeks. Kiriku kohale on ehitatud uus hoone, mis algselt oli Kungla sovhoosi klubi, kuid nüüdseks on koolimajaks ümber ehitatud. Ainsana on kirikukompleksi hoonetest säilinud preestri elamu, kaasajal nn. õpetajate maja. Kiriku asukohast ca 100 m loodesse jääb kirikuga ilmselt ühel ajal rajatud väike kalmistu (ca 0,75 ha). Kalmistu on valdavalt võssakasvanud ja räämas, hauatähised olevat lõhutud kohalike kooliõpilaste poolt. Arhiivist leitud huvitav ülestähendus kinnitab, et kogudus tekkis Ristile enne kirikuhoone ehitamist, ilmselt 1880ndatel aastate lõpus. Koguduse meetrikaraamat algab aastast 1887. Esialgu on jumalateenistusi ja õigeusu koolitunde peetud Tohvri talus. Seda kinnitav huvitav ülestähenduse arhiivis, milles õigeusu koguduse tegevus mainitud. Enni kui see vene kirik siia tehti oli juba vene usk siin. Meie majas peeti siis kirikut. Preestrid elasid Koplil ja kooliõpetajad ka. Meil seal otsas tuba, sealt viidi pühaba laud välla ja siis oli kirik, esmaba akkas jälle kool peale seal toas. See oli vene kool ja kooliõpetajad. Ükskord tuli see usu tuhin, justku lammad läksid üle aa põllale. Ei tea, mis inimene peaks joosma ikka ühest usust teise. Sedamoodi kaotab viimaks Jumala ää nende uskude vahele. Ei mo meelest põle nisuke joosmine midagi väärt. Ma elu aja ühte usku olnd ja loodan ka õndsaks saada. ERA II 159, 261 (34) Mart Erli, s. 1861.a. Risti k., Kloostri v., Kirikukülas, Tohvre talu peremees. Koguja Enda Ennist 1937

Koolihoone rajati 1892. aastal valminud Risti apostlik-õigeusu kiriku juurde. Kool oli 2-klassiline. Kooli eestvedajaks oli preester Vronski ja õppetöö selles koolis toimus vene keeles. Kooli juures peeti muu hulgas ka kooliõpetajate ja teiste asjatundjate põllumajandusalaseid teadmisi tõstvaid loenguid. Koduloouurija Heino Ridbecki andmetel töötasid 1911. aastal selles koolis õpetajatena Vorlaam Pavlov ja Vsevolod Hvoinski . Õppetöö toimus vene keeles ja õpetajate tasud ning kooli inventarikulud kaeti riigi poolt. Õpetaja Reimanni algatusel 1896. aastal avati Risti kihelkonnakooli juures avalik raamatukogu, kus olnud väärtuslikku kirjandust üle 2000 raamatu. Kooli ja raamatukogu inventar hävitati või tassiti laiali 1918. aasta saksa okupatsiooni ajal. Õigeusu kihelkonnakool lõpetas oma tegevuse. 1918. aastal ühendati Risti ja Kurkse koolid ning kool tegutses edasi õigeusu kihelkonnakooli majas. 1920. aastal võeti vastu otsus Ristile 6.klassilise kõrgema rahvakooli asutamiseks. Selle kooli III ja IV klass õppisid edaspidi kihelkonnakooli majas seni, kuni valla 1930. aasta otsusega ehitati Ristile kaasaegne koolihoone. Risti Apostliku Õigeusu Kihelkonnakooli täpsem ajalugu ja koolihoone edasine saatus vajab täpsustamist.

Kogudust teeninud preestrid:

• Nikolai Küppar 12.4.1887 - 25.8.1894
• Jakob Georgi p. Hermann 25.8.1894 - 9.1898
• Joann Teppo 18.09.1898 – 1.03.1905
• Leonid Hvoinski 3.1905 - 1918 - ?
• Mihail (Mihkel) Pops 2.01.1921 – 13.05.1921
• Antoni Allik 1922 - 1930 ?
• Mihail Raab asetäitja 1930
• Joann Ervart 1931 - 1951 (surmani)

Kogudust teeninud köstrid:

• Nikolai Küppar 12.4.1887 - 26.11.1888
• Georgi Tuuling 12.4.1887 - 1895
• Jakob Viktori p. Hermann 9.12.1889 - 8.11.1898
• Ivan Reimann 1895 - 21.9.1897
• Ivan Villido 19.10.1897 - 1899
• Ivan Jakobson 29.12.1897 - 7.12.1901
• Ivan (Jaan) Vidi 12.1901 - 9.1908
• Ivan Kusovski 1900 - 22.8.1910
• Varlaam Verhoustinski 9.1908 - 5.1911
• Vsevolod Hvoinski 11.1910 - 1914 - ?
• Antoni Hvoinski ? - 1918 -
• Joann Eek 11.1911 - 1913
• Julian Padusepp 10.1914 - 1915
• Aleksander Lemberg - 1929 -