Start My Family Tree Welcome to Geni, home of the world's largest family tree.
Join Geni to explore your genealogy and family history in the World's Largest Family Tree.

Eesti-Haginski küla/ Село Эсто-Хагинское

Project Tags

view all

Profiles

  • Gustav Kurkus (1914 - 1988)
    ГАСК 135.78.1536 МЕТРИЧЕСКАЯ КНИГА ЕВАНГЕЛИСТИЧЕСКО-ЛЮТЕРАНСКОГО ПРИХОДА Г.СТАВРОПОЛЯ (РЕГИСТРАЦИЯ РОЖДЕНИЯ) 20.01.1905−11.11.1907 14.10.1910−05.08.1913 ERA.36.2.7664 (Оптанты)
  • Anton Kurkus ♊ (1911 - d.)
  • Antonina Kurkus ♊ (1911 - d.)
    ГАСК 135.78.1540 МЕТРИЧЕСКАЯ КНИГА ЕВАНГЕЛИСТИЧЕСКО-ЛЮТЕРАНСКОГО ПРИХОДА Г.СТАВРОПОЛЯ (РЕГИСТРАЦИЯ РОЖДЕНИЯ, БРАКА, СМЕРТИ) 20.01.1905-20.12.1905, 05.01..1909-25.11.1911 * ГАСК 135.78.1545 МЕТРИЧЕСКАЯ ...
  • Salme Kurkus (1908 - d.)
    ГАСК 135.78.1543 МЕТРИЧЕСКАЯ КНИГА ЕВАНГЕЛИСТИЧЕСКО-ЛЮТЕРАНСКОГО ПРИХОДА Г.СТАВРОПОЛЯ (РЕГИСТРАЦИЯ РОЖДЕНИЯ) 05.01.1908-04.04.1910 * ERA.36.2.7664 (Оптанты)
  • Johanna Kurkus (1905 - d.)
    Kurkus, Anton Madise p.; ERA.36.2.7664

Eesti-Haginsk rajati 1877. aastal Stavropoli kubermangus kalmõkkide maadele. Küla sai nime umbes 5 km lõuna pool paikneva Hagin-Sala jõe järgi.

Küla hiilgeaegadel elas seal ja selle ümbruses umbes 600 eestlast ja 200 sakslast. Neil oli kaks puhkpilliorkestrit, kool (eesti keelt õpetati peaaegu kuni Teise maailmasõjani), kirik, muuseum ja tuuleveskid.

Eesti-Haginskist lähtunud väljarändajad asutasid 1922. aastal külast lõuna poole Esto-Altai asula ja külast kagu poole Vinogradnoje asula.

Eesti- ja Saksa-Haginsk liideti 1925. aasta algul kalmõkkide autonoomse oblastiga, millest tänapäeval on tekkinud Kalmõkkia Vabariik. Kui 1943. aastal likvideeriti kalmõkkide autonoomia ja nad küüditati, nimetati eesti küla ümber, uueks nimeks sai Stepnoje.

Kui 1956. aastal kalmõkkide autonoomia taastati, nimetati küla taas ümber, sedakorda umbes 23 km kaugusel kagus paiknenud kalmõki asula (kalmõki Jašlt, vene Jašalta) järgi .

1995. aastal asutati kohalik koduloomuuseum, mille väljapanekust suure osa võtab enda alla eestlastega seonduv. Üks kuulsamaid siit pärit eestlasi oli Punaarmee Eesti Laskurkorpuse juht, kindralleitnant Lembit Pärn.

Siin oli 2003. aastal umbes 5200 inimest, kellest 89 olid eestlased (umbes 1,7% asula elanike üldarvust). 2012. aasta seisuga on eestlasi hinnanguliselt alles veel umbes 50, kellest vaid viis-kuus vanemat inimest sai eesti keelest aru; eesti päritolu elanikke on siiski rohkem. Küla on Jašalta rajooni keskus.

Algne Jašlt sai kunagi ümbernimetuste käigus uue nime – Soljonoje – ja tagasinimetamisel jäi selle küla nimi muutmata. Seega tuleb tuleb nimede puhul arvestada aega ja eksikasutuse võimalust.