Eesti alpinistid

Koondame siia Eesti alpinistid ja mägironijad läbi aegade, ka need, keda vikipeedias pole.

Kuigi Tartu Ülikooli rektor Johann Friedrich Parrot jõudis Ararati tippu juba 1829. aastal, loetakse kaasaegse Eesti alpinismi alguseks aastat 1956, mil esimesed eestlased Kaukasuse mäestikus Azau-Bashi tippu tõusid (vt all).

• Alpinism - vikipeedia
• Kõrgalpinism - vikipeedia
• Mägiekspeditsioon - vikipeedia
• Eesti kõrgalpinism - vikipeedia
• Eesti alpinistlike tõusude ülevaade - vikipeedia
• Baltikumi aasta parim kõrgtõus - vikipeedia
• Esmatõus ehk esmavallutus - vikipeedia
• Lumeleopard (aunimetus) - vikipeedia
• Mäestik • Mägi • Mäetipp - vikipeedia
• Viietuhandelised - vikipeedia
• Kuuetuhandelised - vikipeedia
• Seitsmetuhandelised - vikipeedia
• Kaheksatuhandelised - vikipeedia
• Alpinism - Eesti Entsüklopeedia
• Kategooria: Eesti alpinistid - vikipeedia
• Eesti alpinismi traagilised sündmused - vikipeedia
• Alpiklubi Firn koduleht • Mägironimine: terminid, stiilid (pdf)
• Jaan Künnapi Alpinismiklubi koduleht • Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost
• Friedrich Parrot. REIS ARARATILE. Tõlkinud Heino Pedusaar - wordpress.com

Meedia:

• MAAILMAPILT. Alpinism (err.ee audioarhiiv). Riho Västriku vestluskaaslaseks on "lumeleopard" Ilmar Priimets. Pilk Eesti alpinismi ajaloole, alpinistidele ja vallutatud mäetippudele.
• Raamidest väljas. PEETER VAREP (1914-1984) - reisiajakiri Go
• Teerajajast lumeleopard. Jaan Künnap - reisiajakiri Go
• Jäljed gloobusel. Jaan Künnap. I osa • II osa (elust js alpinismist) - Kuku raadio
• Jäljed gloobusel. Raivo Plumer. I osa • II osa (1990 mägedes, tolleaegsest varustusest jm) - Kuku raadio
• Johann Jakob Friedrich Wilhelm Parrot (1791–1941) - reisiajakiri Go
• Vello Park: mägedes inimesed ei vanane. Vello Park. - reisiajakiri Go
• Kes oli tegelikult esimene eestlane Elbrusel? Bernhard Sillaots - reisiajakiri Go
• Mägironimine, mis see veel on? Suuk, Sarmet, Riga, Plumet, Hiiemäe - reisiajakiri Go
• 20 aastaga 500 tippu! Kunnar Karu - reisiajakiri Go
• OLAF SÖÖT − kirjutamata peatükk Eesti alpinismiajaloos - reisiajakiri Go
• Eesti alpinistid Säraval Seinal. Jane Rootsi ja Tarmo Riga - reisiajakiri Go
• Madis Jürgen. Surm Pamiiris - Eesti Ekspress (1974. aasta juulit meenutab Enn Saar)
• Ühes jaamas, lugu eestlaste esimesest ekspeditsioonist Pamiiri - Sirp ja Vasar, 1960
• Eestlaste II Pamiiri-ekspeditsioon ja tõus Leninile 1965. aastal - Spordileht, 1965 (pdf)
  
  

Eesti alpinistide peamised tõusud ja teetähised algusaastatel, 1956—1972

1956 — Azau-Bash (3800 m)
Peeter Varepil õnnestus hankida kuus kohta Kaukasuse Baksani alpilaagrisse. Läbinud õppeprogrammi, tõusid Astra Maltsaar-Partanen, Leida Hellak, Peeter Varep, Hillar Kaal ja Albert Sulg 28. juunil 1956 Azau-Bashi (3800 m) tippu. Just seda tõusu peetaksegi süstemaatilise mägironimisega tegelemise alguseks Eestis. • Samal aastal käis esimese eestlasena Elbruse (5642m) tipus Bernald Sillaots.

1957 — Kazbek (5033 m)
Eesti esimene alpinaad: 18 alpinisti tõusid Peeter Varepi juhtimisel Kazbeki tippu (5033 m).
4. raskuskategooria marsruudi Lagan-Hohi tippu läbisid Eduard Schults ja Bruno Saul.
Loodi Spordiühingu Kalev alpinismisektsioon, millest moodustati hiljem Tallinna Alpinismiklubi.

1958 — Elbrus (5642 m)
1958 tõusis Elbrusele sakslaste grupis Jaanus Orgulas. Päev hiljem tõusid tippu veel 31 eestlast. Juhtideks olid Peeter Varep, Hillar Kaal, Albert Sulg ja Väino Lepasepp. 4. raskuskategooria marsruudi läbis Jüri Martin. 1962. aasta alpiniaadi ajal käis veel palju eestlasi ära Elbruse idatipus (5621m).

1959 — Alpiklubi Firn asutamine Tartus. Asutajad: Jüri Martin, Vello Park ja Rein Küttim.

1960 — Estonia (6211 m), eestlaste I Pamiiri-ekspeditsioon
Eestlaste esimene kõrgtõus (üle 6000 meetri). 30.07.1960 tehti esmatõus Pamiiris Taga-Alai ahelikus 6211-meetrise mäe tippu ja nimetati see Estonia mäetipuks. Ekspeditsiooni liikmed: ekspeditsiooni juht Peeter Varep, tõusu juht Hillar Kaal, peatreener Heino Paltser, radist Johan Ahlberg, majandusülem Albert Sulg, arst Kalju Jõeväli, Jukk Raudsepp, Jüri Martin, Väino Lepasepp, Feliks Jürna, Ilmar Milliste, Eduard Schults, Lea Kukk-Prunsvelt, Aita Lumiste-Eek, Ragnar Palmre, Otto Neiman (haigestus).

1962 — Tšekist
Eesti esimese 5A-kategooria marsruudi Alma Ata lähistel Tjan-Shanis Tšekisti-nimelise mäe tippu läbisid Peeter Varep, Hillar Kaal ja Albert Sulg (vt teine foto).

1964 — Kesk-Aasia ekspeditsiooni koosseisus tõusis esimese eestlasena Leninile Enn Veertee.
Heino Paltser läbis esimese eestlasena 5B-kategooria marsruudi Kaukaasias (NL instruktorite grupis).

1965 — Lenin (7134 m); eestlaste II Pamiiri-ekspeditsioon
Eestlaste esimene kõrgtõus seitsmetuhandelisele (ekspeditsioon). 11.08 1965 tegid 14 eesti alpinisti tõusu Lenini mäetippu (7134 m) Pamiiris. Ekspeditsiooni juht oli Peeter Varep, treener ja tõusu juht Heino Paltser. Lisaks neile olid tipus Albert Sulg ja Felix Jürna. Teine grupp tõusis lõuna poolt Ragnar Palmre juhtimisel: Enn Agasild, Kaljo Palmiste, Ilmar Palo, Vello Park, Ilmar Priimets, Sulev Rehtsalu, Jüri Tohver, Ain Uusna ja radistina Tõnu Salo. Tõus oli Baltikumi esimene ja tunnistati parimaks. (vt pdf: Spordileht, 1965)

1967 — 1969
1967 jõudsid Lenini (7134 m) tippu veel 3 eestlast: Eesti tolleaegne parim kaljuronija Vello Vets, filmirezhissöörina Peet Väinastu-Peters ja operaatorina Andres Sööt.
1968 läbis esimese eestlasena 6-kategooria marsruudi Vello Park (Ailama teine bastion).
1969 läbisid Heino Paltser (juht), Ragnar Palmre ja Jaak Sumeri Tjan-Shanis Korona 5 torni.

1970 — Kommunism (7495 m) ja Korženevskaja (7105 m), eestlaste III Pamiiri-ekspeditsioon
Kommunismile tõusis Heino Paltseri juhtimisel 8 meest: Ilmar Priimets, Jaak Sumeri, Tõnu Tennisson, Jüri Tohver, Ain Uusna, Priit Värk, Kuldev Ääremaa. Kommunismile tõus oli esimene Baltikumis ja tunnistati parimaks tõusuks. Dokumentaalfilmi "Mäemeister" võtteid tehes tõusis Ukraina meeskonna koosseisus Kommunismi tippu ka filmirezhissöör Peet Väinastu-Peters.
Korženevskajale tõusis Ilmar Priimetsa juhtimisel 12 meest.

1972
Peeter Varep tõusis Pamiiris Kommunismi tippu (7495m), olles seega NSV Liidu vanim üle 7000 meetri tõusnud inimene (58a). Temaga kaasas olid Vello Park, Kaljo Palmiste ja Ilmar Palo.
1972 asutatakse Tallinna Alpinismiklubi.

Esialgu jääb siinkohal pooleli. Ülevaate edasisest leiab siit: Eesti alpinistlike tõusude ülevaade.

Foto