Follow
Märkasin siin huvitavat kadunud koolide projekti . Minu kodukülas Puises Läänemaal oli kunagi Puise Algkool , seal käisid minu vanavanemad ja vist ka nende vanemad . Koolimaja ise on nüüdseks muidugi hävinenud . Minu onu Ilmar Randma uuris kodukandi ajalugu ja ühtlasi ka Puise kooli ajalugu , tal on tehtud palju ülestähendusi . Kuna ta lahkus meie seast väga ootamatult , siis jäid tal paljud asjad pooleli , ka märkmed Puise kooli ajaloo kohta on tal vaid käsikirjalised ja vajavad toimetamist , seega saan Puise kooli kohta ka täpsemat informatsiooni lisada - millal tegutses ja kes koolmeistrid olid , mida õpetati jms. Minu puus on üks Puise koolmeister , kes oli abielus minu sugulasega. http://www.geni.com/people/Anton-P%C3%B5der-Miil/600000000963418601... Lisaksin ta sinna kadunud koolide projekti , kui sobib. Puises oli 1950-ndatel aastatel veel teinegi algkool , õpetaja oli Aino Lillemaa(Tomingas). Aino on praegu Lihula hooldekodus , ta on pisut üle 70. Raske haiguse tõttu pole temaga kahjuks võimalik suhelda. Minu vanemad käisid aga 1940-ndatel- 1950-ndate alguses koolis naaberkülas Kiidevas(ema muidugi oma kodukülas) , seda kooli nimetati Kiideva Mittetäielik Keskkool ehk siis tänapäeva mõistes põhikool. Kool asus Kiideva(Kiwidepäh) mõisas , hiljem algkoolina Pärnama talus . Mõisakoolis oli direktor Ksenja Kiindok , hiljem vist keegi teine , vanemad täpselt ei mäleta . Erinevatel aegadel olid seal õpetajad Hugo Pärnaste(Pernow) , Helmi Kree , Elvi Mets-Seppar-Spuul (neiuna Pauk , pärit Sinimägedest , praegu elab Haapsalus) ,Luise Jürgens , Ellen Jaks , Uno Jaks , Julius Kruuse , Roland Sepp(ka minuteada praegu elus) , Elju Likk(Illing) (elab praegu Taeblas). Ehk on nendest vihjetest selle projekti jaoks pisutki kasu .
Tervitades Margit Randma
Jätkaks teemat Eestimaa kadunud väikekoolidest. Üheks selliseks on Viljandimaal praeguses Abja vallas asunud Laatre 8-klassiline kool. 
Arhiiviallikate andmeil on praeguse Mõisaküla lähikonna lastele antud 1830. aastal kooliharidust Laatre valla Saado-Veelikse koolis. Maja ehitati 1849 ja seda laiendati 1864. aastal. Koolmeistriks oli 1840 -1850 aastatel kuni oma surmani Hendrik Meltsas (Hendrik Meltsas). 1862-1900 oli Saado-Veelikse kooli juhatajaks Jaan Meo. Laatre valla Saado-Veelikse kooli hoones avati 1900 aastal Laatre vallakool (nimetati ka Mõisaküla vallakool), mis oli Halliste kihelkonna ainuke ministeeriumikool. Seal käisid ümbruskonna lapsed kuni erakoolide avamiseni Mõisakülas 1905 ja 1906. Ministeeriumikool jäi Laatresse edasi. 1906. aasta jaanuaris kui suleti Mõisaküla kool (juhataja Jaan Sihver arreteeriti 24. detsembril 1905 revolutsioonilise tegevuse pärast) ning Mõisaküla lapsed hakkasid ka käima Laatre ministeeriumikoolis. Laatre kool oli aastatel 1922-1928 4-klassiline, muudel aegadel töötas 6-klassilisena. Seal oli 2 klassi ja 2 õpetajat, õpilasi oli 35-50. 1934. aastani juhatas kooli Anna Palm ning 1934-1940 Karl Sirvet (Sulberg). 1937 ehitati Laatresse uus koolimaja. 1940/41 õppeaastal jätkas tegutsemist ka Laatre 6-klas-siline vallakool, 1944 sügisel muudeti see 7-klassiliseks. Laatres anti lastele kooliharidust kuni 1973.aastani, mil väikesed maakoolid suleti. Kooli viimane direktor oli Leida Halgma. Laatre koolis on õpinud mitmed kuulsad Eestimaalased: jurist Uno Lõhmus, professor [Ene-Mall Vernik-Tuubel (Ene-Mall Tuubel) 1945-2021], kindralmajor Johan Tõrvand oli I maailmasõjas Idarinde operatiivosakonna ülema abi.
Käisin selles koolis 1969 - 1973, kooli sulgemiseni. Kooli kõrval oli pargina mõjuv valge kaasik oli see paik, kus me talvel kehalise kasvatuse tundides suusatamas käisime. Ka igaaastased kooliaasta pildid tehti kevadel seal kaasiku juures. 1939. aastal valminud ja nüüd, viimased nelikümmend aastat tühjana seisnud hoone katus on terve, sarikad kuivad ja seinad püsti. Kahjuks on kadunud uhked valged ahjud, uksed-aknad enamasti puudu ning võsa tungib igast küljest peale. Laatre koolimaja on viimased aastaid olnud erakätes ja vahetanud omanikke. Valged kased kadusidki ühe peremehe käest teise kätte libisemise vahepeal. Praegu kuulub koolimaja koos paarikümne hektari maaga soomlasest omanikule.
Vilve Pohla (Voitra)