Eesti talukalmistud

Talukalmistu on algselt erakalmistu, mis rajati mingi talu maadele ja oli algselt üldiselt mõeldud oma suguvõsa lahkunute matmiseks.

Teadaolevalt esimene talukalmistu oli Kurgja talu kalmistu Vändra kihelkonnas Pärnumaal. Talukalmistuid rajati peamiselt järgmistel põhjusel:

• kihelkonnakalmistu kaugus talust ja kehvad teeolud kihelkonnakalmistule
• halb läbisaamine kihelkonna kirikuvõimuga
• talu jõukuse ja suguvõsa mõjuvõimu esiletoomine
• taarausu levikuga ka usulistel põhjustel

Talukalmistule rajamisel oli oma mõju ka Eesti mõisakalmistutel.

Pärast 1940. aastat on mõni talukalmistu muutunud ka avalikuks ja senini tegutsevaks kalmistuks:

• Sause kalmistu Lihula kihelkonnas
• Pärnassaare kalmistu Põltsamaa kihelkonnas
• Patjala kalmistu Palamuse kihelkonnas
• Mursi kalmistu Simuna kihelkonnas
• Uudeküla kalmistu Ambla kihelkonnas
• Ka Marsi talu kalmistu Setumaal (Vene kontrolli alla olevas osas) võib olla juba avalik kalmistu, kuid selle kohta puuduvad täpsemad teated

Allikad:

• Eesti talukalmistud Vikipeedias
• Tiina Tuulik.. "Oma kodu, oma maa sümbolid — talukalmistud Eestis". // Tuna, 3/ 2018
• Robert Treufeldt. "Ühest vähetuntud nähtusest eesti kalmistukultuuris". Maaleht nr 43, 27. oktoober 2022. Lk 36-37