Start My Family Tree Welcome to Geni, home of the world's largest family tree.
Join Geni to explore your genealogy and family history in the World's Largest Family Tree.

Project Tags

view all

Profiles

  • Gustav Krämann (1828 - 1870)
    Jüri kihelkonna köster, Jüri Muusikaseltsi asutaja (1866) "... Jüri pastor R. Luther , kes osutas huvi ka eesti rahva kultuurilise arengu vastu, pöördus möödunud sajandi 60-ndail aastail kohaliku kö...
  • Kosma Brudel (1895 - 1930)
    SnM AÕK Aruküla 1895 nr 7 Kosma, vanemad Vella mõisa hingekirjas olev erureamees Feodor Mardi? p Brudel, õigeusklik ja tema seaduslik naine Lena Mihkli t, luterlane Aruküla AÕK 1902 pihiliste nimekir...
  • Julius-Johannes Taimre (1895 - 1977)
    Julius-Johannes Taimre VR I/3 (kuni 1936 Julius-Johannes Trausman / Trausmann ; 29. jaanuar (vkj)/ 10. veebruar 1895 Kurna vald, Jüri kihelkond, Harjumaa – 20. jaanuar 1977 ) oli Eesti vabadusvõitleja....
  • Johannes Hubelmann (1891 - 1948)
    Sünniaeg uue kalendri järgi - 5.12.1891 * Määrati 2. järgu maakaitseväkke 1916 * Teenistuslehed 1917
  • Ludvig Kraav (1902 - 1919)
    Sünd.[ Vabadussõjas langenute koondnimekiri - KRAAV, Ludvig, Rae v/ 6.04.1919 Ivanovo-Boloto küla Surm.[ Foto:

Kogume siia projekti Jüri kihelkonnas sündinud ja selle kihelkonnaga seotud ärksamad - tegusamad" inimesed eri piirkondadest. Lisaks erinevates sõdades võidelnud ja osalenud inimesed, medalite omanikud, näit. I Ilmasõda, Vabadussõda, Soomepoisid, luurajad, sõjaväelased, õpetajad , kultuur, muusika, kohtunikud, seltsides osalejad, Kaitseliit, metsavennad, jne, jne...

Põhajlikumalt uurijatel on siis kergem leida oma registrite koostamiseks kergemalt üles vajalikud anded siit keskkonnast.

* Kaitseliit 1919 nimekirjad: II jaoskond Raasiku osakond (Jõelähtme-, Kuusalu-, Kose-, Jüri-, Harju Jaani) nimekirjad. 1918 detsembris hakati moodustama Kaitseliidu baasil Eesti oma sõjaväge Vabadussõjas võitlemiseks:

  • Eesti kirikEesti Kirik (1923-1940), nr. 36, 9 september 1926 , Jüri khk ajaloost http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestikirikeelk19260909.2.7
  • 1712 induktsioonirevisjon Jüri khk http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3.1.448:318
  • 1716 induktsioonirevisjon Jüri khk http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3.1.449:1
  • Kinnistute registrist: Mõigu ala koos küladega Petriküll, Paiopä ja Järwküll on olnud osadena erinevate omanike käes, kuulunud Tallinna Jaani seegile, Tallinna Toomkiriku pastorile ja siis Rootsi riigi poolt sekulariseeritud. 1585. a panditud Tallinna raele. 1586. a läänistati Berendt (Schrantz) von Gröningenile, kes tegi talukohast Wanna Jaan Mõigu mõisa, kes saab 1594. a kroonult ka päriseks. Pärib tema /Neffe/ Bernhard Gröningen, kes müüb kahe lepinguga 1621 ja 1629. a Paiopä ja Mõigu raehärra Peter von Spreckelsenile. See müüb Jumalalaega /Gotteskaste/ ja Johannishospitali esindajatele. Viide EAA.854.1.848
  • 1697.a. Mõigu mõisa Pajopea kaart http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1.2.C-I-23:1 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1.2.C-I-23:2
  • Mõigu mõis Pajopea küla kaart 1852 http://www.tarkvarastuudio.ee/tallinn_linnaarhiiv/149-4-335.htm
  • Mõigu mõis Pajopea küla kohta kaart 1876 http://www.tarkvarastuudio.ee/tallinn_linnaarhiiv/149-4-317.htm
  • Siit ka mõisade revisjonide kohata 1564-1566 ja 1591.a. :Payonnpä by kuulub Johan Wrangelile, võimalik, et see oli Toomkiriku eestseisjale ameti tõttu kuuluv maa. Johan Wrangel tiitlilt Förlauf (eestseisja või juht vms) Enne Payonnpäd on seal nimestikus üks teine küla Jårh' (võiks häälduda Jorj) uekylä, mis on märgitud kuuluvana osaliselt ordule (rüütelkonnale) ja osaliselt Toomkirikule kuna eri omanikel on erinevad rendid, siis on need seal ka eraldi välja toodud. Võimalik, et tegemist ennem Pajopea küla olnud küla kirjeldusega tegemist? Selles kandis olid ju Tallinnal ja rüütelkonnal erinevad maavaldused. Võib-olla see eelnev külanimi ongi näiteks Jüri uueküla http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1.2.930:13?1269,483,861,971,0 Saaga EAA.1.2.930:13?297,304,709,102,0 Saaga EAA.1.2.930:13?1305,470,781,283,0
  • Johan Wrangel (lk 17) on kah huvitava lisamärkusega: 3 miler fran Räfle (varem on seal Lakede gardy, mis on 1 1/2 miili kaugusel Räflest ja kus elab Fabian Tiesenhausen). Ma ei tea, kas miilid on Rootsi omad (ca 10 km) http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1.2.930:21?1453,123,796,524,0 Saaga EAA.1.2.930:21?1451,120,797,529,0
  • Jõrgen Wrangell 1564-1565 ja1591 mõisade revissjonis? http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1.2.930:70?72,803,824,106,0
  • 1654-1682 Jüri khk meetrikas: St Johannise ja Kautjala mõisa alla kuuluvad Pajopea-, Limu-, Vaskjala-, Kautjala-, Patika külad http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1213.2.1:128?1120,538,1040,2...
  • Lisaks ka, et selline huvitav info on Toomkirikusse maetud Hans Wrangel kohta: Hans Wrangel on maetud Toomkirikusse 1663 ja tema hauakivi on teinud keegi tundmatu kiviraidur, naiseks on Elisabet Tiesenhausen http://www.neti.ee/cgi-bin/cache?query=wrangell&alates=20&url=http%... Siin on http://www.geni.com/people/Hans-Wrangel-af-Ludenhof/600000000918671... kellel on küll teised naised, kui Elisabet Tiesenhausen
  • Jüri khk meetrika 1714-1745 (Jutt Tiesenhausenist ja Wrangelist) http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1213.2.3:3?123,441,986,1230,0 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1213.2.3:17?1282,581,917,470,0 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1213.2.3:18?1255,393,929,394,0 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1213.2.3:28?1194,1073,995,646,0
  • 1686-1689 Mõigu mõisa vakuraamat http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1.2.940:377 1686-1689 Pajopea küla Mõigu mõisas Prangel Jürgen http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1.2.940:382?117,963,936,69,0
  • Abielukannet Prangel/Wrangel Jürgen+Kay kohta ma sellest Jüri khk 1657-1682 ei leidnud, õigemini vist ei osanud seda keerulist teksti siis lugeda. Surmad selles meetrikas on märgitud sellel ajal arvuliselt, kahjuks puudub nimeline register 1657-1682 aastate kohta Jüri khk-s. Põhjuseks on vist massiline nälg ja katk sellel ajal
  • Üks huvitav link veel Wrangell loole: Jüri khk meetrikas 1683-1709 on kirjas 1706.a. ka selline sünd ja ristimine: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1213.2.2:54?1122,144,1071,177,0 Midagi sellist võiks siit välja lugea: Otto Anthon sünnib (?Kurna Amtman?) Anton Matssohn'i ja Regina Schultz perre (miks Antoni nimi on kahel eri viisil kirjutatud jääb mulle arusaamatuks, kuid kui vaadata all olevat Arrowall kirjapilti , siis A nagu klapiks ja lapse nime puhul ei mõtle kah midagi muud välja) .Ristiisaks on Landrecht (vt tähendust http://en.wikipedia.org/wiki/Sachenspiegel) Otto Fabian Wrangel http://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Fabian_von_Wrangell (Kurna mõisa omanik), kes ise kohal ei viibi (absens) ja Johannes Tobias Bergvog ehk siis mõisnik oli tagaselja oma mõisavalitseja lapse ristiisaks http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1213.2.2:54?1109,112,936,192,0
  • Lisan siia ka legendi Prangel-Wrangel perenime ja samanimelise talu Prangli-Wrangli saamise kohta Pajopea külas, mille järgi 1835.a. pandi ka perenimi Prangel. Legend olevat kulgenud põlvest põlve, kindlasti on iga põlv sinna ka midagi vürstikat juurde lisanud, aga 02.07.2011.a. kohtudes Pranglite suguvõsa järeltulijaga, kes on sündinud selles külas Leivasillal, Peedo Prangliga, rääkis ta sellise loo, mida talle tema vanaisa Kristian Prangel edasi rääkinud oli: Prangli talu ja Prangel perenime tekkimise lugu Peedo Prangel 02.juuli 2011.a.: “Selle kohta on mingisugune legend, mida on põlvest põlve räägitud.-edasi kantud Alguses olevat olnud ennem Põhjasõda üks Rootsi ohvitser, kes sõjas oli jäänud ühe jalaga ja tänutäheks olevat ta siis Rootsi kuninga poolt hea teenistuse eest Prangli saarele määratud vardjaks” See on selle aegne valvur või säärane maksukoguja ja peale passija. Saarte rahvad ei olnud mõisa orjade nimekirjas. Ja neil oli riigiasutustes vaja lihtrahvale niisugust valvajat. Mõnes asutuses nimetati teda järevalvajaks isikuks. Ja sellel olevat siis olnud 9 või 10 last ja kui Põhjasõda üle käis, siis need hakkasid siis lagunema ja katk tegi puhta töö mõnes kohas, siis nendest lastest tulid sealt vist 2 poega Harju Jaani kogudusse. Aga need, kes Prangli saarte pealt tulid, siis neil oli oma perekonnanimi juba olemas,Wrangel ja nad ei olnud pärisorjad-mõisaorjade nimekirjas, vaid olid nii öelda vabade inimeste nimekirjas. Ja nüüd kas sealt ei lähe lahti see aru, mis läheb Virumaale, millest seal Virumaal tuleb see kuulus meresõitja . Ma täpselt ei tea, aga paistab, et see Ferdinand, kes selle Wrangli saare seal Vene Põhjas avastas, sest tema läks sinna mõisavalitsejaks, üks nendest, sest nemad olid ikkagi nii öelda vabad inimesed. Ja teine tuli Arukülasse. Aga peatus seal lühikest aega ja siis rentis maad Rae mõisa käest, sest Rae mõis ei olnud pärusmõis, vaid see oli selline rendi mõis. Ja see teine Wrangel rentis siis omakorda sealt tüki maad sealt tagant otsast ja pani paika siis selle Wrangli/Prangli talu Pajopea külas, aga see nimi Prangel/Wrangel oli tal endal juba kaasas siis. Rajas selle talu ja hakkas selle ümber siis maad harima ja siit sai see Pranglite suguselt siin alguse. Ja Pranglite suguseltsi kohta käib selline imelik jutt, mis olen kuulnud vanaisalt (Kristjan Jüri pg Prangel 1863-1940), et üks Arukülla tulnud mees, kellel oli ainult tütar, kes selle Prangli talu rajas Pajopeale, ja sellel oli tulnud kosja Arukülast üks mees, aga see tahtnud jälle seda, et likvideerime selle Prangli talu ära ja ostame kuskile sinna uue. Kosja kaup läind lõhki ja ei saand sellest midagi, sest isale ei meeldiud see, et talu hingusele läheks. Ja öelnud tütrele, et näe, meil on seal, mis ta nimigi oli, Hans või Jüri, hea töömees seal ja et kas sa seda tahad endale meheks saada.? Paneme selle peremeheks.Tütar olnud kohe nõus, et see olevat tore ja ilus mees olla, palju parem kui see Aruküla mees, Ja siis kutsuti see uus peremehe kanditaat sinna, et nüüd hakkad peremeheks. Kellelgi neist pole peremeest vaja, vaid tulevad tütrele kosja ja tahavd meid siit ära viia. Tema aga rajanud siia juba talu ja teised kes paar meest ümebr olid majad rajanud, et tule siia peremeheks. Ja siis leidsid, et sellel peremehe kanditaadil pole ju nime! See oli kuskil pärisorjuse kaotamist 1800.paikku. Kuskil 1810-1817, kuskile sinna kanti peaks jääma. Ja äiapapa andis siis talle oma nime Wrangel/Prangel. Kirikuõpetaja panigi nimeks oma kuulmise järgi siis Prangel, mitte Wrangel.” Tiia Välgult ajaloolist materjali juurde 02-10.07.2011.a. kuuldud legendile, mis leiduvad ajalooarhiivis. Legend tundub olema pisut nihkes cicra 150-300.a. Nüüd, detsembris 2011.a. olen saanud selgust, et see legend räägib pikemast ajast kuni vicra 1860-ndani välja. Jüri khk meetrikates ja personaalraamatutes läbi töödeldud materjalis nähtub tõesti, et cicra 1700-1770, ertiti just kuni 1749 ja kuni 1783 eriti Prangli/Wrangli nimelisi ei sünni, et abiellu. Meetrikast kuni 1749 nagu polekski seda nime olemas olema. Ja seega vastab see legendi osa ka siis tõele, et tõsti mingi needus või mis oli sellel suguvõsal peal, et järeltulijaid ei sündinud.
  • 1716 induktsiooni Jõelähtme khk Mõigu mõis Pajopea külas http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3.1.449:32?280,1476,842,197,0
  • 1726.a. vakuraamat Mõigu mõis Pajopea küla http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3.1.458:546
  • 1732.a. vakuraamatus Mõigu mõisa all Pajopea külas http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3.1.466:363?443,856,929,75,0
  • 1739 vakuraamatus Pajopea külas Mõigu mõisas http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3.1.473:304?159,1099,896,44,0
  • 1744.a. vakuraamatus http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3.1.479:177
  • HL 1782 Pajoepea Jõelähtme khk http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.IV-1:80
  • HL 1795 Pajopea http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.V-22:116
  • HL 1811 Pajopea http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.VI-30:116
  • HL 1826 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.VII-164:179