Follow
Kesk-Eesti piirkond
Naabrid Kindralkuberneri käskkirjaga lõpetati teoorjus Eestimaal 1868. aasta jüripäevast. Laimetsa mõisas (Koigi kõrvalmõis) mindi teorendilt raharendile üle juba 1842. aastal, Koigis ja Prandis 1846. aastal.
Talude kruntiajamine ja päriseksostmine toimus sajandi kolmandal veerandil. Varem oli siinkandis levinud külakondlik maakasutus, kus ühe talu põllud võisid asuda paarikümnel maalapil.
Kranichi uurimuses on ära toodud hilisema Koigi valla piiridesse jäävate mõisate alla kuuluvate talude ostuandmed, mis on pärit Eesti Ajalooarhiivis Tartus säilitatavast Järva-Peetri kihelkonna mõisa- ja talumaade põhiraamatust (f 3724-1-58). Selles on ära toodud mõisa nimi, talu nimi ja number, taluostja nimi, "kontrahi" sõlmimise aeg, ostuhind tsaarirublades, kõlvikute suurus ja talu üldsuurus.
Nii on Koigi mõisas 1883. aastal Hans Sardis ostnud 4300 tsaarirubla eest Jaagu talu, mille üldsuurus oli 53,06 tessatini (tessatin = 1,09 ha = 2400 ruutsülda; 1 ha = 0,92 tessatini), Juhan Lilium 4500 rubla eest 60 tessatini suuruse Hinno talu, Juhan Karell 4000 rubla eest 53 tessatini suuruse Vabadiku talu, Jaan Lande 4200 rubla eest 53 tessatini suuruse Leimarti talu, Jüri Salben 4400 rubla eest 53 tessatini suuruse Pärdi talu, Juhan Linke 2380 rubla eest 32 tessatini suuruse Posti talu jne. Huuksi mõisas ostsid 1885. aastal Hans Lussmann 4000 rubla eest 42 tessatini suuruse Adohanso talu, Hans Sammler 4150 rubla eest 43 tessatini suuruse Korjuse talu, Mart Medar 4100 rubla eest 41 tessatini suuruse Jaagu talu, Jüri Paris 3500 rubla eest 38 tessatini suuruse Lääne talu jne.
Perekonnanimed ja eestistamine 1935–1940
Koigi vallas 19. sajandi algul pandud perekonnanimed (andmed on pärit kirikuraamatutest, antud on esialgne kirjapilt ja hiljem normaliseeritud kuju): Ahl (Aal), Arme, Hams (Ams), Hansow (Ansov), Bachmann (Bahman), Diel (Diil), Edeberg, Einer, Elend, Erbe, Erdreich (Erdreih), Ewald (Evald), Ewer (Ever), Heerde (Eerde), Grünthal (Grüntal), Hansow (Hansov), Ins, Insulen, Hinriksen (Inriksen), Janow (Jaanov), Jakow (Jakov), Jammer, Janow (Janov), Junja, Jöggi (Jõgi), Kahhe (Kahe), Kalk, Kalmus, Kangur, Karell, Kiser, Koch (Kohh), Kok (Kokk), Koolmann (Koolman), Kurro (Kuru), Kutt, Kuul, Gnadeberg (Knadeberg), Grass (Krass), Gremberg (Kremberg), Grimm (Krimm), Grube (Krube), Grünthal (Krüntal), Lammer (Lamer), Lande, Langel, Lemsal, Linke, Linnberg (Linberg), List, Lohwat (Lohvat), Lohwat (Loovat), Luisk, Lusmann (Lusman), Lään, Maggus (Magus), Malstein, Marmel, Martow (Martov), Meibaum, Meine, Menge, Miller, Mora (Moora), Mord, Mulgi, Mühe, Müller, Naber, Nass, Nemo (Neemo), Nuut, Obst, Odem, Ostwind (Ostvind), Horn (Orn), Paas, Palm, Paris, Püskert, Bachmann (Pahman), Bast (Past), Birken (Pirken), Burg (Purg), Rande, Raum, Reben, Rede (Reede), Riss (Riis), Rohr (Roor), Root, Rosenberg, Rumpel (Rumbel), Saame, Saarn, Saat, Salben, Sardis, Saron, Schilf (Silhv), Schultz (Shults), Schwalbe (Shvalbe), Sieg (Siig), Silas, Silo, Spreu, Stein, Strick (Strik), Strömberg, Sturm, Surm, Särtz (Särts), Tahwes (Tahves), Tammberg (Tamberg), Tenne, Thomson (Tomson), Treier, Tucht (Tuht), Türk, Diel (Tiil), Fabel (Vaabel), Felde (Velde), Walde (Valde), Waller (Valler), Weber (Veber), Weidemann (Veideman), Weltmann (Veltman), Wenno (Venno), Wiesk (Viisk), Wuller (Vuller), Wärk (Värk), kokku 131 erinevat nime. (Allikas: Onomastika NET; http://www.history.ee/ono/)
Perekonnanimede eestistamise kampaania tõstatus juba vahetult pärast iseseisvumist, 1920. aastate algupoolel. Probleemiks peeti võõrapäraste (saksa, rootsi, vene jmt) nimede üleküllust, ühe ja sama nime kirjutamisel esinevaid erinevusi (nimede erikujud olid tekkinud vana ja uue kirjaviisi erinevustest ja nimede erinevast transkribeerimisest eesti ja vene keelde) ja ühiskonna edenedes halva kõla omandanud nimesid. Võõrapäraste perekonnanimede tõttu peeti paljusid Eesti silmapaistvaid tegelasi välismaal sakslasteks ja loomulikult riivas see eestlaste rahvuslikku uhkust. Sama kampaania raames vaadati üle ka kohanimed.
Koigi vallas (arvestuse aluseks on võetud 1937. aasta reformi järgsed piirid) muutis perekonnanime 307 inimest. Tolleaegse Koigi valla rahvaarv 1934. aastal oli 2796 inimest. Muudetud nimedega inimeste osakaal oli 32,9%. (Allikas Järvamaa 2, lk 300, tabel)