Follow
Lõuna-Eesti piirkond. 1 liin ja nende järeltulijad.
Arvo Pilt https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maahaal19351210.2.59
https://www.eki.ee/murded/kiiker/keelejuhid/keelejuhid.html
Vastseliina khk-as oli 5 valda ja 162 küla. 1950. aastal moodustati Vastseliina rajoon ning 1960. aastal külanõukogu (liites Illi, Kapera ja Saaluse kn). 1977. aastal liideti Vastseliina kn-le 44,7 km² Lasva kn alasid. 12.12.1991 sai kn-st uuesti Vastseliina vald (47 küla). 2017. aasta haldusreformi käigus moodustati Lasva, Orava, Sõmerpalu, Vastseliina ja Võru vallast uue haldusüksusena Võru vald (953,8 km², 10 990 elanikku).
Külaoru – küla, 2 km Vastseliina alevikust loodes (1989. a 104 elanikku). Külaorus on Vastseliina kirik (puuhoone 1728. a, hilisem kivihoone 1772. a, nüüdisilme 1901. a) ja 18. saj pärit saksa surnuaed. Vastseliina pastoraadi järgi nimetati seda ümbruskonda 1977. aastani Kirikumõisa külaks. Külaoru karjamõis kuulus Tsorona mõisale.
Vahtseliina – küla Meremäe vallas, 4 km Vastseliinast idas (1976. a 225 elanikku, 1996. a 177 elanikku). Vahtseliinas (ehk Vana-Vastseliinas) paiknevad piiskopilinnuse varemed, park ja Piiri kõrts (ehitatud 18. saj lõpus). Varem nimetati asulat Vastseliina asunduseks, eristamaks teda Vastseliina alevikust. Vahtseliina nime sai küla 1977. aastal, murdehäälduse põhjal.
Valgatabalve – territoriaalne üksus Kagu-Eestis 13. saj alguses, mis kuulus arvatavasti Ugandi maakonna koosseisu. Henriku Liivimaa kroonikas on Valgatabalvet nimetatud seoses 1220. aasta sündmustega.
Vastseliina – alevik Piusa jõe ülemjooksul (1976. aastal 892, 1996. aastal 930, 2001. aastal 802, 2012. aastal 718 elanikku) on Ida-Võrumaa tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Alevik hakkas kujunema 19. sajandi teisel poolel valla- ja köstrimaja juurde teeristile. 1934. aastal elas seal 166 inimest, ent asula kasvas kiiresti rajoonikeskusena 1950–1959.
Vastseliina piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna kaguosa tugevaim piirikindlus, ka palverännakukoht. Linnus rajati ordu abiga 1342. a Piusa jõe ja Meeksi oja ühinemiskohale, 14. saj rajati tugev kastell nurgatornidega, mis 15. saj asendati kirde- ja kagunurgas suurtükitornidega. Linnus sai kannatada Liivi sõjas ja 17. sajandi sõjategevuses. 1697. a külastas Vastseliinat Peeter I koos saatjaskonnaga. Linnus seisab varemeis Põhjasõjast peale.
Kirjandust
http://www.eki.ee/murded/kiiker/keelejuhid/vastseliina_kj.html
Niguk‿Kaarli tu roho võt́t, laśk üle‿ta sanna vana sanna lośsi katusõ sinnäs‿suuhu. Et kas sa koolõk‿kah aga ma nõia mano eil‿laasõʔ. A vei‿iks aŕsti mano eśs tõõsõl pääväl pańd jälh‿hobõsõ ette‿sis. Vahtsõliinah joʔ oĺl muial es olõ aŕstigi ku Vahtsõliinah, lät́si sinnä siis tuu, aŕst ańd iks rohoʔ, sis tuust sai ab́i. Tiä, võt́t valu‿jaʔ. Nakaśs süttümmä aga nõiust es saaʔ. Sis üteĺ jah üteĺ‿et ku kooluk‿ka saʔ. Ed ́imäne aastak oĺl viil elläʔ aʔ, a olõ‿õs hallõ aga nõia mano ma‿i lasõʔ, nõidu ma‿i lasõʔ.
http://www.spordilinn.ee/metsavennad/fotod1/index.html
Lindistanud Hella Keem 1973 Savioja külas. – EMH 2235
Koit Pilt https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kolhoosikula19580501.2.9.7&e...
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=meiekodu19531217.1.3&e=-----...
Murrakust on registreeritud 8867 sõna, neist haruldasemaid, Vastseliinale iseloomulikke sõnu on 5216.
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERAF.24.1.280:46?485,1435,888,128,0 Ferdinand hukkus 1924 olles 33a
https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.2124.3.1000:5?570,175,2448,... Arvo Arnold Pilt
Metsavennad https://metsavennad.ee/misso/lugu
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=magedehaal20210625.2.27&e=--...
https://lib.werro.ee/images/trykised/vqrumaa_raamatukogud_2011.pdf