Start My Family Tree Welcome to Geni, home of the world's largest family tree.
Join Geni to explore your genealogy and family history in the World's Largest Family Tree.

Project Tags

view all 793

Profiles

  • Voldemar Jõgi (1910 - d.)
  • Ene Uibo (1951 - 2017)
  • Evald Pilt (1918 - 2015)
    Pild 1913-1920 1944 Evald otsis oma isa Johanit surm: Evald Pilt 16.06.1918 06.05.2015 09.05.2015 Uus osa, XI, C-3 Võru kalmistu lisas Tõnu Sokk
  • Salme Pilt (1911 - 1962)
    Saaga Link 1894 - Personaalraamat - Lisateave: Salme ja Edgar'iga koos pildil olev laps ei saa olla Elmu!!! (Vaata täiendavalt foto kirjeldust)
  • Ülo Nestor (1939 - 2000)
    Vastseliina kalmistu surm: Ülo Nestor 09.10.1938 02.07.2000 05.07.2000 Vastseliina kalmistu, 27. kvartal, 142 Vastseliina lisas Tõnu Sokk

Lõuna-Eesti piirkond. 1 liin ja nende järeltulijad.

Arvo Pilt https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maahaal19351210.2.59

https://www.eki.ee/murded/kiiker/keelejuhid/keelejuhid.html

Vastseliina khk-as oli 5 valda ja 162 küla. 1950. aastal moodustati Vastseliina rajoon ning 1960. aastal külanõukogu (liites Illi, Kapera ja Saaluse kn). 1977. aastal liideti Vastseliina kn-le 44,7 km² Lasva kn alasid. 12.12.1991 sai kn-st uuesti Vastseliina vald (47 küla). 2017. aasta haldusreformi käigus moodustati Lasva, Orava, Sõmerpalu, Vastseliina ja Võru vallast uue haldusüksusena Võru vald (953,8 km², 10 990 elanikku).

Külaoru – küla, 2 km Vastseliina alevikust loodes (1989. a 104 elanikku). Külaorus on Vastseliina kirik (puuhoone 1728. a, hilisem kivihoone 1772. a, nüüdisilme 1901. a) ja 18. saj pärit saksa surnuaed. Vastseliina pastoraadi järgi nimetati seda ümbruskonda 1977. aastani Kirikumõisa külaks. Külaoru karjamõis kuulus Tsorona mõisale.

Vahtseliina – küla Meremäe vallas, 4 km Vastseliinast idas (1976. a 225 elanikku, 1996. a 177 elanikku). Vahtseliinas (ehk Vana-Vastseliinas) paiknevad piiskopilinnuse varemed, park ja Piiri kõrts (ehitatud 18. saj lõpus). Varem nimetati asulat Vastseliina asunduseks, eristamaks teda Vastseliina alevikust. Vahtseliina nime sai küla 1977. aastal, murdehäälduse põhjal.

Valgatabalve – territoriaalne üksus Kagu-Eestis 13. saj alguses, mis kuulus arvatavasti Ugandi maakonna koosseisu. Henriku Liivimaa kroonikas on Valgatabalvet nimetatud seoses 1220. aasta sündmustega.

Vastseliina – alevik Piusa jõe ülemjooksul (1976. aastal 892, 1996. aastal 930, 2001. aastal 802, 2012. aastal 718 elanikku) on Ida-Võrumaa tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Alevik hakkas kujunema 19. sajandi teisel poolel valla- ja köstrimaja juurde teeristile. 1934. aastal elas seal 166 inimest, ent asula kasvas kiiresti rajoonikeskusena 1950–1959.

Vastseliina piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna kaguosa tugevaim piirikindlus, ka palverännakukoht. Linnus rajati ordu abiga 1342. a Piusa jõe ja Meeksi oja ühinemiskohale, 14. saj rajati tugev kastell nurgatornidega, mis 15. saj asendati kirde- ja kagunurgas suurtükitornidega. Linnus sai kannatada Liivi sõjas ja 17. sajandi sõjategevuses. 1697. a külastas Vastseliinat Peeter I koos saatjaskonnaga. Linnus seisab varemeis Põhjasõjast peale.

Kirjandust

http://www.eki.ee/murded/kiiker/keelejuhid/vastseliina_kj.html

Niguk‿Kaarli tu roho võt́t, laśk üle‿ta sanna vana sanna lośsi katusõ sinnäs‿suuhu. Et kas sa koolõk‿kah aga ma nõia mano eil‿laasõʔ. A vei‿iks aŕsti mano eśs tõõsõl pääväl pańd jälh‿hobõsõ ette‿sis. Vahtsõliinah joʔ oĺl muial es olõ aŕstigi ku Vahtsõliinah, lät́si sinnä siis tuu, aŕst ańd iks rohoʔ, sis tuust sai ab́i. Tiä, võt́t valu‿jaʔ. Nakaśs süttümmä aga nõiust es saaʔ. Sis üteĺ jah üteĺ‿et ku kooluk‿ka saʔ. Ed ́imäne aastak oĺl viil elläʔ aʔ, a olõ‿õs hallõ aga nõia mano ma‿i lasõʔ, nõidu ma‿i lasõʔ.

Lindistanud Hella Keem 1973 Savioja külas. – EMH 2235

Väike valik Vastseliina murraku sõnavara

ahinik : ahingu pottsepp

ahunik : ahunigu ahven

aigupiteh aegamööda

aiksahe aegsasti

ajastaig : -aja aasta

ajaldõ ajuti

armõtohe tohutult, kõvasti, väga palju

avvitama aitama

edimäne : edimädse esimene

eeläskine eilne

eräkult eraldi

essütämmä eksitama

haaraskitsma haarama, ahnitsema

habisõma vabisema

habõntuma habemesse kasvama, habetuma

hahmahhama ehmuma, heituma

hallõhõ haledasti

harguvalla harali, harki(s)

hatasõlm oskamatult tehtud (umb)sõlm

haukaküüds : -küüdse kibuvits

hernetõbi rõuged

hillokõtsi hiljukesi

hinnästpiteh rase

hojo hulgus, vedeleja; lollike

hommong : -u hommik

huusa vurrud

hõlmamma kaisutama

hõrak : -a punane sõstar

hõrgutama hõredalt (laiali) laotama

häbemällä häbematu

hälläne linavästrik

hämmästümä pehkima

härmäne : härmädse hõre

hätäpiteh hädapärast

hääletämä häälestama

häüläss : häülä häbelik

ihnats : -i ihnuskoi

iholine : iholitse päris-, lihane (nt ema või isa)

iihperi(ldi) ettepoole

ikahhutma (korraks) nutma (puhkema)

ille sile, libe

imehtellemä (korduvalt) imestama

imehtämmä imestama

innedäne endine

innembähe ennemalt; kiiremini

irvmä irvitama

isahtamma isu tundma, isunema

jalgupiteh jalgupidi

joobik(as) : joobika sinikas

jovvukahe jõukalt

julgõhe julgesti, kartmatult

jupka seelik

jõdisõma lõdisema, värisema

jähmätüs : -e ehmatus

jälehehe tohutult, õudsalt (palju)

jüväne : jüvädse rammus, toitev, tuumakas

kaalirõivas surilina

kaar : kaara kaer

kabistamma korrastama, ehtima

kahrõ usin, agar

kahv : kahva kamal, kaks pihku kõrvu

kamardumma kamaraga kattuma

kammõrdamma kohmitsema

kaotsehe ~ kaotsihe kaotsi, kadunuks

kargus : -õ tants, kargamine

karm : karmu ving

kavvõndah(e) kaugel(e)

keres kerglane, kergats

kerjüss : kerjüse kerjamine, almused

kibõhhõhe väga, kõvasti, tugevasti

kiisla kaerakile

kimmähe tugevasti, kõvasti; tublisti

kinner : kindre reis : reie

kivi käsikivi

klõks : klõksi (hiire)lõks

kohkina kuskil

kolmahavva vanasti

kontjalamiis kontvõõras

korgõhe kõrgele

krõbusk : -i kuivik

kuht : kuhti jakk

kukõrkull : -kulli kullerkupp

kukõrpauds : -paudsi kukerpall

kuuljapütsk : -püdse surmaputk

kõhn : kõhna vilets

kõtalõ kõhuli

kähr : kähri mäger

käklemmä peitust mängima

käpikilla ~ käpilde käpuli, käpakil

kärähtämmä kärgatama, paugatama

kükküsellä kükakil

küllükilla külili

laperus : -õ lohakas inimene; venimus

larbats : -i lobamokk

lastik : lastigõ nirk, lahits

lehmätämmä laisalt töötama

ligimbäh(e) ligemal(e)

liivapuu ploomipuu

likahhama lonkama

linahälläne linavästrik

loodik : -u pesamuna

luuma munema

lõhkõ helde

lõhnama tõrelema, tülitsema

lõimama laimama

lõunak : lõunagu lõuna(söök)

lõune leil

lähkohe lähedale, ligidale

läpähhümä lämbuma

läpähhütmä (järsku) lämmatama

manitsamma nimetama

mardlanõ elav, püsimatu

meelevaluss vallatu, üleannetu

minnäk : minnägu kadunuke

moke edev, mokamuigutaja

muhaldõlõma muhelema; punastama

munatsora munarebu

munaverrev munarebu, -kollane

mälehtämä mäletsema

märkmä mõtlema, taipama

määhtämä määgatama, korra määgima

müdselemä hullama

mütskelemä müdinal kukkuma

naarahtamma naeratama

nakahtamma külge hakkama, nakkama

nilgma nülgima

nirgiskellemä närvalt sööma

nuhahhus nuuskamine

nurm : nurmõ põld, haritav maa

nuuslinõna nuuskija, nuhkija

nõglapuu okaspuu

nõnatsikku ninapidi (koos)

nässine : nässidse kitsi

nüps : nüpsi ~ nöpsi nööp

ohtjanõ : ohtjadsõ okkaline

ohu : ohku õhuke

oihkma oigama

oihkõllõma ohkima

oodussih lüpsma tulemas (lehma kohta)

ossõnõ : ossõdsõ okslik

otsõldõ otsapidi; pea ees

paistuma paistetama

pallai : palaja palakas, voodilina

paossihe pakku, redusse

parhilla praegu

patolõ kukile

peht : pehe suur vana okaspuumets

perrä järele

pesändämä pesa tegema

piksepini päevakoer

pinine häbematu

pistü püsti

piutamiisi pikuti

plesspää kiilaspea

praksahhama praksatama

praksahhuma praksahtama

prõngul : i pillerkaar

puhm : puhma põõsas

putsai : pudsaja udusulg

puulpühäne laupäevane

põlvikalla põlvili

päälik : -o aidapealne

pääväkäändjäne pööripäev

päävänõsõng päikesetõus

pöörätüss : pöörätüse veekeeris

pümehhüs : -e pimedus

püügitsämä pesu pesema

raipõlõma vedelema, laisklema

ramõhtumma väsima

rassõhõ raskelt

rasvakrants : -krandsi rasvatihane

ratta vanker

ravitsamma söötma, toitma

rohkõhõ rohkesti, palju

ruih : rohe (künataoline) paat

rukutamma kükakil peitu pugema

ruuh : rohu rohi, ravim

räbämä krabama

rüäninni rukkililled

sago : sao supipaks

sagõhhõhe sagedasti, sageli

saisahhutma seisatama

saistahhutma püsti tõusma

sarv : sarvõ karjapasun

sautama suitsetama

sikõ ihne

soolamaitsja pöial

summutamma vaigistama

suurma tangud

sõbroldõ sõbramehe poolest

sõkkama sõtkuma

sälilde ~ sälüli selili

sülilde sülitsi

taanimaani siiani

taasperi tagurpidi

tahvitsõma tahuma

tahsamah siinsamas

tappuma tapetud saama

tipsma lammast pügama

tolk : tolgu taip, aru, kasu

toonahavva ammu, muiste

tooruss : toorusõ valvur

torbussih mossis, pahane

trallõrdamma hüplema

tsilkma tilkuma

tsiperlane sipelgas

tsirts : tsirtsu ritsikas

tsoristama soristama, märjaks tegema

tsuklõma suplema

tuhnak : -u saamatu

uhatamma hoolitsema

uhiumanõ päris omane

uinahhuma uinuma

ukõrprauts kukerpall

ullitama rumalusi tegema

upin : ubina kartul; õun

ussõ : ussõh välja, õue : väljas, õues

uus : oosõ urg, maa-alune käik

vagivahtsõnõ uhiuus

vaglutama ussitama

vajova vesine, soine koht

valõtama valendama

vanahalv : -halva vanapagan, kurat

varbahain : -haina teeleht

vasklik : vaskligu vaskuss; herilane

vindläne venelane

veretämmä punetama

veretüss : veretüse ehapuna

vidävähe aeglaselt

viguma põdema, virelema

virbitüss : virbitüse viirastus

virotama kihutama

vissraud : -ravva uisk

võhl : võhlu õel, kade inimene; rändrott

väene : väedse rasvane

õdagudi õhtuti

õuhkõlõma narrima, osatama

ähenällä ahnelt, õhinal

ähvärdelemä korduvalt ähvardama

är ~ äräh ära

ärätüs : -e veidrik

öie ~ öilde öösiti

öütsih(e) õitsil(e)

üsäne : üsädse aganane (vili, leib)

üsätellemä (korduvalt) sülle võtma

ütsijäli joonelt, otse

ütsiotsõ ühele poole, samas suunas

ütskinä ei ükski, mitte keegi

üttealasi alatasa, ükslugu

Murrakust on registreeritud 8867 sõna, neist haruldasemaid, Vastseliinale iseloomulikke sõnu on 5216.

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERAF.24.1.280:46?485,1435,888,128,0 Ferdinand hukkus 1924 olles 33a