Start My Family Tree Welcome to Geni, home of the world's largest family tree.
Join Geni to explore your genealogy and family history in the World's Largest Family Tree.

Vaikne kallas 6, Haapsalu, Eesti

Project Tags

view all

Profiles

  • Herbert Rohilaid (1928 - 2008)
    Sünd Saaga EAA.5426.1.1:71?153,667,2034,417,0
  • Aleksander Illimson (1925 - 2001)
  • Alide Benita Neiman (1914 - 1989)
    1914 sündinud : Saaga EAA.3169.1.57:103?1034,1077,1664,247,0 Pere Saaga EAA.3169.1.65:128?370,1401,1826,628,0 Pere Saaga EAA.3169.1.68:146?283,1731,2208,675,0 Noarootsi kalmistu
  • Walter Raimund Thar (1904 - 1936)
    Tallinna aadressleht Narva 42a-1, Haapsalust 11.9.1928* Walter Thar oli 1935 üle võtnud Balti jaama tööartelli vanema ameti. Uudisleht, Номер 56, 7 Апрель 1936
  • Annette Johanna Kreek (1873 - d.)
    EELK Haapsalu kogudus Personaalraamat. Eesti ja saksa pihtkond; EAA.1239.1.188; 1884-1918

Vanad postkaardid Vaikne kallas - Stille promenade - Vaikne puiestee - Vaikne promenaad

http://www.hansaantiik.ee/gallery/35/100/110#!prettyPhoto[]/60/ Waikne puiestee

Vaikne kallas 4, 6 ja 8 omanikud ja elanikud 1925 muutis linnavalitsus tänavanimesid ja Vaikne promenaad ristiti Vaikseks kaldaks.

  • EHA Vaikne kallas 4
  • Haapsalu Vaikne Kallas 4 (1927-)
  • Haapsalu Stille Promenade 6
  • Haapsalu Ulrichi prospekt 10 (1860. a)

Kastinina eeslinna ehituskrundile oli 1861.a. ehitatud puust uus elumaja, mida 1860.a. plaanil veel pole. 1859.a. (1856) plaanil veel Lemmi krundi osa, kuid 1860.a. plaanil juba väljamõõdetud Aline Louise Lemm'i, sünd. Hunniuse venna) Carl von Hunniuse krunt 385 rs. 1894 3 puust elumaja

_____________________________________________________

  • Vaikne kallas 6
  • Haapsalu Vaikne Kallas 6 (1929-)
  • Haapsalu Stille Promenade
  • Haapsalu Vaikne Kallas 23 (1930)

(Kinnistatud 28.02.1875) Friedrich Klinkoström ostis 2000 rublaga. Elumaja oli ehitanud Carl Hunnius.

Kes see Klinkoström oli? Mõned lingid lähiriikide omadele

  • Эстляндские губернские ведомости = Estländische Gouvernements-Zeitung = Eestimaa Kubermangu Teataja, nr. 47, 13 juuni 1870 aus St. Petersburg Stud. Hasselbladt, Lehmstr. Nr. 121; Kfms.-Fr. Klinkoström nebst Kindern, im 2. vorst. Quart., Haus Licharew Nr. 111
  • Bekanntmachungen. Einem hohen Adel und resp. Publikum zeige ich hiermit ergebenst an, daß ich meine Wohnung verändert habe und gegenwärtig im Rettgerschen Hause, dem Schauspielhause gegenüber, wohne und empfehle mich zugleich mit meiner Conditorei auf das Beste. Libau, den 19. Mai 1848. F. Klinkoström, Conditor.
  • Einem hohen Adel und hochgeehrten Publikum zeige ich hiermit ergebenst an, daß ich das Conditorei - Geschäft meines verstorbenen Mannes fortsetzen werde und bitte um gütigen Zuspruch. Libau, den 17. November 1848 Wittwe Sophia Klinkoström, geb. Juon. Libausches Wochenblatt 17.11.1848
  • Alle Diejenigen, welche rechtmäßige Forderungen an dem Nachlasse meines unlängst verstorbenen Mannes haben, ersuche ich hiermit sich so bald als möglich bei mir zu melden. Libau, den 27. November 1848. Verwittwete Sophia Klinkoström, geb. Juon. Libausches Wochenblatt 24.11.1848
  • Rigasche stadtblätter 16.5.1874 Aufgeboten. Petri- und Dom-K.: Schiffer Hermann Gottfried Ahrenz mit Charlotte Sophie Karoline Klinkoström.
  • 25.10.1880 ostis selle kinnistu insener Harald Berg. 1894 krundil kahekordne puust suvemaja (eh. 1860) ja ühekordne puust elumaja (kojamehe korteriga eh. 1845) - ERA, 4209-4-862.
  • 28.5.1902 ostis Eduard Schaal.
  • 27.2.1919 ostis Dr. Raimund Thar (Thar, Raimund, 09.08.1874, 25.08.1957, arst), kuid kõik need tehingud jäid kinnistamata.
  • 27.5.1929 kohtuotsus. Päewaleht, nr. 143, 31 mai 1929 Kohtuotsus. Tallinna-Haapsalu rahukogu tsiwiilosakond kuulutab tsiw.spd. sead. §726 põhjal, et tema awalikul kohtuistungil 12. weebr. 1829. a. dr. Raimund Thar'i nõudmise asjas Friedrich Klinkoström-Klinkowstam'i wastu 50 krooni suuruses summas, otsustas tagaselja: tunnistatda iganenud waldamise teel dr. Raimund Thar'i obrokiõigust Haapsalu linnas, Waiksel promenaadil nr. 6, kinnist. nr. 298 (endine kinnist. nr. 270) kohta ning temale õigus anda seda kinniswara kinnistusraamatutes oma nimele kinnistada. Tallinnas, 27. mail 1929. a. nr. 354 1929. a. Rahukogu abiesimees (allkiri). Abisekretär (allkiri).
  • Sääse ja Kaarma mõisate omanik David Limberg)
  • http://www.cfe.ee/album-esticum?show=1906 (pilt)
  • Dawid Julius Limbergi (1845-1913) peetakse Tamsalu lubjatööstuse rajajaks. Tema haldas XX sajandi algupoolel ka Kaarma ja Sääse mõisaid. Fraeternitas Estica auvil! Raimond Thar Sünd. 09.08.1874 Viljandimaa (Hohenlinde, Hallist) Surn. 25.08.1957 Berchtesgaden, Saksamaa

Auvilistlaseks valitud 1932. aastal Osalenud Vabadussõjas

Haridustee: Lõpetas Tartu Aleksandri Gümnaasiumi 1894. aastal M.D. arstiteadus, Tartu Ülikool, 1899

1894-1899 Tartu Ülikoolis stud.med. 1900-1903 arstiks Tapal 1909 täiendamas Berliinis 1912 täiendamas Strassbourgis 1903-1911 kihelkonnaarstiks Amblas 1904-1905 arstina Vene-Jaapani sõjas 1912-1914 praktiseerija eraarstina Tallinnas 1914-1918 arstina Esimeses maailmasõjas 1919-1920 arstina Vabadussõjas 1920-1944 praktiseeriv lastearst Tallinnas 1944 septembrist pagulasena Saksamaal

Haapsalu Sõjaväe Sanatoorium Thar Raimund 24.06.1919 teenistus Haapsalu Sõjaväe Sanatoorium, noorem arst (nimetamine) Thar Raimund 15.11.1919 teenistus Haapsalu Sõjaväe Sanatoorium, noorem arst -> Lennuväesalk, noorem arst (nimetamine)

Dr. Hans Alwer "Eesti kuurort Haapsalu" 1922, K-Ü. "Lääne", Haapsalus: Suve hooajal praktiseerivad arstid: Dr. Thaar, laste haigused - Vaikne promenaad Nr. 6. Vastuvõtmise tunnid k. 10-11 e. l. __________

Haapsalu Elanike nimekiri; ERA.4209.1.1109; 1917-1940: Vaikne kallas 4

  • Björn Fredriki p. Erlund (sünd. 25.11.1902) ja naine Hildegard (sünd Block 10.1.1904-17-1-1991), 3 last (Solveig Erlund 13.1.1925 - 6.3.1986, Leif Erlund 3.9.1927 - 26.3.2003, Eva-May Åberg, sünd. Erlund 13.2.1932);
  • Anna Selg, Hansu t. (sünd. 26.2.1878)

Eva-May Åberg: Through my cousin Kurt Erlund I got your message about Vaikne kallas and I got very happy because I was with my daughter in Hapsal in September [2012] and we tried to find the house were I lived with my family in 1935, but we could not find it. The persons who lived there were [""Fredrik Erlund Fredrik Erlund""] who lived there after he had to leave his job as rector at Birkas Folkhögskola (14.7.1874-8.4.1962). And then there lived my father Björn Erlund 25.11.1902 - 9.10.1981. my mother Hildegard Erlund born Block 10.1.1904 - 17.1.1991 my sister Solveig Erlund 13.1.1925 - 6.3.1986, my brother Leif Erlund 3.9.1927 - 26.3.2003 and myself Eva-May Åberg born Erlund 13.2.1932. I have not very many memories from this time, but the reason why it is very important for me is that my mother Hildegard wrote a nice story (33 pages A4) about us 3 children and our life there.

Björn Erlund Fredrik Erlund (agronoom ) oli Pürksi Põllutöö- ja Rahvaülikooli ainus Soomest pärit juhataja (Birkas, Svensk folkhögskola i Estland) kooli kõige kriitilisemal perioodil 1931-1935 (riigi toetuse langus 4000-lt 2800-le kroonile, Haapsalu gümnaasiumi asutamine 1931 tõmbab ära osa potentsiaalseid õpilasi, raskused põllumajanduse ülalpidamisega)

Hildegard Erlund, kirjutas ja maalis

  • Gröna dockan och andra sagor (Volume 88 of Schildts ungdomsböcker), Sörlin, 1947, 121 pages
  • Kärlek i köket, Kristianstad, 1946
  • Prinsessan Mildas befrielse: Sagospel i en akt, Malmgren, 1945, 15 pages
  • Tyttö ja hattu (Authors Hildegard Erlund, Laila Järvinen), Karisto, 1963, 134 pages
  • Tyttö ja Hattu, Komedia vuodelta 1961 ohjaus Aarne Tarkas, pääosissa Pirkko Mannola ja Esko Salminen. 90 min. Oy Suomen Filmiteollisuus (SF)

Tyttö ja hattu on Aarne Tarkaksen ohjaamaksi elokuvaksi sikäli poikkeuksellinen, että se ei perustu hänen omaan käsikirjoitukseensa: skenarion teki jo vuonna 1955 SF:n mainospäällikkö Olavi Linnus Hildegard Erlundin saksankielisen romaanikäsikirjoituksen Das Mädchen mit dem Hut pohjalta. Hildegard Erlund (s. 1904) oli muuttanut Suomeen 1924 ja avioitunut täällä. Hän oli Olavi Linnuksen kertoman mukaan Annikki Amin tuttu ja sitä kautta hänen romaanikäsikirjoituksensa kulkeutui Särkälle. Linnus teki käsikirjoituksen suoraan saksankielisestä tekstistä. Romaani ilmestyi suomeksi filmikuvin somistettuna vasta 1963 Kariston kustantamana, parisen vuotta elokuvan ensi-illan jälkeen. Romaania ei liene julkaistu saksaksi.

  • HE maalid 38, 9, 7, asetelma (Internetti pani pildid keegi, kelle ristiisa ema oli HE)

Haapsalu 1920-1921 Vaikne pr. 4

  • Matteus Anna Jaani t. - Suur L. 18 ( Haapsalu 1920-1921 1865 s. Matteus Anna Jaani t. Haapsalu)
  • Kivistik Alma Jüri t. - Tallinna
  • Voodja Martha Jaani t. - Tallinna 15.4.1921:
  • Tomingas August Jüri p., 1861, Waikne prom. 4 - 14.4.1921 Maakonda
  • Nõmme Johan Samueli p., 1898, Waikne prom. 4 - 14.4.1921 Maakonda
  • Suvitajate nimestik 20.—24. juunini registreeritud: Anton, Martha — Tallinnast, Vaikne kl. 4 Himberg, Albert — Tallinnast, Vaikne kl. 4 Lääne Elu : Läänemaa häälekandja, 28 juuni 1931
  • Aase Ajo — Tallinnast, Vaikne k. 4 Anne Jeimann Tallinnast, Vaikne k. 4 Lääne Elu : Läänemaa häälekandja, 6 juuli 1932
  • Essenson, Leena Vaikne kl. 16 Rakverest
Viiber Pauline Vaikne kl. 16 Tallinnast [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=laaneeluew19340710.1.4 Lääne Elu : Läänemaa häälekandja, 10 juuli 1934]

Haapsalu 1936. a elanike nimekiri Vaikne kallas 4

  • maja omanik Eduard Schaal
  • Eduard Karli p. Schaal (25.3.1861) - maja peremees,ametit ei ole, elab korteri üürist
  • Anna Hansu t. Selg (26.2.1878) - abiline, endine teenija
  • Marie Hansu t. Selg (23.11.1866) - abilise õde, endine teenija

1942 Haapsalu elanike nimekiri (põllutöödele saatmise loend): Johan Bergström, sünd. 1898, Vaikne kallas 4 [https://familysearch.org/pal:/MM9.3.1/TH-1951-23474-50310-92?cc=198...] ( Haapsalu 1920-1921 Bergström Johannes Johani p. - Wormsi)

2007: K O R R A L D U S Haapsalu, 25. aprill 2007 nr 341 Korterite numeratsiooni muutmine (Vaikne kallas 4, Haapsalu)

Haapsalu Linna omandis oleval kinnistul, asukohaga Vaikne kallas 4, asuvas elamus ei ole korterite numbrid kronoloogilises järjekorras, vastavad numbrid peaksid algama 1-st. Selle teostamiseks on vajalik elamus asuvate eluruumide (korterite) numeratsiooni osaliselt muuta. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2, § 30 lg 1 p 3, Haapsalu põhimääruse § 35 lg 1 p 3 ja haldusmenetluse seadusest Haapsalu Linnavalitsus

k o r r a l d a b :

1. Muuta Vaikne kallas 4, Haapsalu asuvas ehitises korterite numeratsiooni alljärgnevalt: 1.1. nimetada üürnik Eha Põldmaa kasutuses olev korter (endine nr 16) elamus Vaikne kallas 4 korteriks nr 1 (ruumid üldpindalaga 53,8 m2, nr 1, 6, 7 vastavalt lisatud skeemile); 1.2. nimetada üürnik Imre Kaasik´u kasutuses olev korter (endine nr 14) elamus Vaikne kallas 4 korteriks nr 2 (ruumid üldpindalaga 55,9 m2, nr 2, 4, 5, 20 vastavalt lisatud skeemile); 1.3. nimetada korter (endine nr 12) elamus Vaikne kallas 4 korteriks nr 3 (ruum üldpindalaga 20,8 m2, nr 3 vastavalt lisatud skeemile); 1.4. nimetada üürnik Kalle Tiitsmann´i kasutuses olev korter (endine nr 6) elamus Vaikne kallas 4 korteriks nr 4 (ruumid üldpindalaga 26,2 m2, nr 15, 16 vastavalt lisatud skeemile); 1.5. nimetada üürnik Nadin Furmanov´i kasutuses olev korter (endine nr 7) elamus Vaikne kallas 4 korteriks nr 5 (ruumid üldpindalaga 46,3 m2, nr 17, 18, 19 vastavalt lisatud skeemile).

2. Korraldus teha teatavaks korralduse koopia saatmisega posti teel käesoleva korralduse kohaselt teostatud nimetuste muudatustest: 2.1.Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskond (Lossiplats 4, 90502 Haapsalu); 2.2.AS Eesti Post Haapsalu Peapostkontor (Nurme tn 2, 90501 Haapsalu); 2.3.Lääne-Eesti Häirekeskus (Pikk tn 18, 80010 Pärnu); 2.4.Lääne Maavalitsus (Lahe tn 8, 90503 Haapsalu); 2.5.Elion Eesti AS (Sõle tn 14-A206, 10611 Tallinn);

Haapsalu Elanike nimekirjad; ERA.4209.1.884; 1936 Vaikne kallas 6

Nõukogude ajal elanikke:

  • pärast sõda majutati majja 4 perekonda, sh allkorrusele venelannast medõde, kes töötas polikliinikus, kahe tütrega; ja muusik, kellel oli uhke klaver; hiljem elas all
  • perekond Illimson (Aleksander, Margareeta-Therese, Ruth, Inger) Teisel korrusel:
  • perekond Rohilaid (Herbert, Elfride, Avo)
  • Sirje Rahumägi perega (abikaasa ja poeg Tarvo Rahumägi) 1980ndatel
  • Toomas Nuuter ja Annika
  • Sirje Ostra (Tuusov) - perekond tuli Tallinnast (1987-2004)

Üürnikena on elanud Vaikne kallas 6

  • ajakirjanik ja kirjanik Ivar Soopan (2008-2012) kes kirjutas majas elades raamatud "Kõik poisid ei saa suureks". Eesti Päevaleht 2008. (lasteraamat); "Head pahad poisid". Eesti Päevaleht 2009. (noorteraamat); "Tappev uudishimu". Eesti Päevaleht 2008. (kolme Iraagi-kogemuse kokkuvõte); "Seljakotiaabits". Eesti Päevaleht 2010; "Rännakud murtud maal". Hea Lugu 2012; "Õhulossivanaisa". Tänapäev (ilmus 2015, http://laanlane.ee/article/ivar-soopanil-ja-ott-vallikul-ilmus-last...) ja asutas veebiväljaande "Läänlane" 2011),
  • ning Haapsalu NRK töötajad: Helen Pikkat (2011-2012), Maarja-Liisa Peedimaa (2013-2015), Kadi Epler (2013-2014) _________________________________________________________
  • 2013 valmis koguperefilm "Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus", millele järgneb 6-osaline teleseriaal. Peategelaste, perekond Piiri ja suvekülaliste elukoht on filmis Vaikne kallas 6.

Filmi tegemises osales klapitüdrukuna Ivari tütar Ronja Soopan ning operaatorina Ronja onu Kristjan-Jaak Nuudi.

https://www.facebook.com/notes/v%C3%A4ikelinna-detektiivid/v%C3%A4i... "Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus” - uus kodumaine seiklusfilm kogu perele

Eesti ühe vaadatuima teleseriaali “Kättemaksukontor” tegijad ja menufilmi “Röövlirahnu Martin” ning kunagise kultusshow “Kreisiraadio” lavastaja René Vilbre toovad kinokülastajate ette BEC ja ETV2 koostöös valminud muheda huumoriga vürtsitatud kogupereseikluse “Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus”, mis viib kokku kodumaise ekraani ning teatrilava raudvara ja värsked noored näod.

Oma toonilt mõnevõrra Astrid Lindgreni armastatud Kalle Blomkvisti lugusid meenutav film jälgib nelja last vanuses 9 – 13, kelle suvevaheaeg pealtnäha unisevõitu Haapsalus võtab hoopis põnevama pöörde, kui nad hakkavad oma käe peal uurima antiigiärist varastatud haruldaste kellade juhtumit. Nagu selgub, võib sel mõistatusel olla seos linna piiskopilinnuses viiesaja aasta eest asetleidnud traagiliste sündmustega ning hoolikalt peidetud aardega. Täiskasvanud vaatajale lubavad tegijad abikaasadevahelisi möödarääkimisi, ootamatuid ahvatlusi ja võimalikku armukadedust.

Peategelasi, nelja algajat detektiivi, kehastavad Mikk Kaasik, Miikael Ainla, Liisa Koppel ja Mariann Vilbre, kes valiti rollidesse ligemale 600 soovija seast. Noortele olid filmi tegemisel toeks kogenumad kolleegid Lembit Ulfsak, Tambet Tuisk, Priit Võigemast, Hilje Murel, Jaan Rekkor, Märt Pius, Kärt Tammjärv, Ülle Kaljuste, Merle Palmiste, Maarja Jakobson, Indrek Taalmaa, Väino Laes jpt.

René Vilbre sõnul oli töö sellise erinevas vanuses ja erineva vilumusega näitlejateansambliga huvitavaks väljakutseks. “Filmimaailmas on levinud hoiatus, et lavastajal tasuks vältida töötamist laste ja loomadega, kuid minu kogemuste põhjal on see küll täiesti alusetu kartus,” meenutab karastatud kinomees suviseid võtteid Haapsalus ja selle ümbruses.

Lisaks rezissöör René Vilbrele töötasid filmi kallal stsenarist Mihkel Ulman, rezissööri assistent Helen Valkna, operaator Kristjan-Jaak Nuudi, helilooja ning helirezissöör Arian Levin, helioperaator Indrek Ulst, kostüümikunstnik Anu Lensment, kunstnik Eva-Maria Gramakovski, grimmikunstnik Maarja Järvsoo, valgusmeister Venno Kornak, produtsent Raivo Suviste, tegevprodutsendid Mirle Veisner, Jüri Jaanus ning väga palju toredaid Haapsalu inimesi.

“Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus” linastub Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus alates 20. detsembrist, tuues talvisesse koolivaheaega ühe suure suvise seikluse.