![](https://www.geni.com/images/external/x_com_black_16.png?1721673225)
![](https://www.geni.com/images/facebook_white_small_short.gif?1721673225)
Vanad postkaardid Vaikne kallas - Stille promenade - Vaikne puiestee - Vaikne promenaad
http://www.hansaantiik.ee/gallery/35/100/110#!prettyPhoto[]/60/ Waikne puiestee
Vaikne kallas 4, 6 ja 8 omanikud ja elanikud 1925 muutis linnavalitsus tänavanimesid ja Vaikne promenaad ristiti Vaikseks kaldaks.
Kastinina eeslinna ehituskrundile oli 1861.a. ehitatud puust uus elumaja, mida 1860.a. plaanil veel pole. 1859.a. (1856) plaanil veel Lemmi krundi osa, kuid 1860.a. plaanil juba väljamõõdetud Aline Louise Lemm'i, sünd. Hunniuse venna) Carl von Hunniuse krunt 385 rs. 1894 3 puust elumaja
_____________________________________________________
(Kinnistatud 28.02.1875) Friedrich Klinkoström ostis 2000 rublaga. Elumaja oli ehitanud Carl Hunnius.
Kes see Klinkoström oli? Mõned lingid lähiriikide omadele
Auvilistlaseks valitud 1932. aastal Osalenud Vabadussõjas
Haridustee: Lõpetas Tartu Aleksandri Gümnaasiumi 1894. aastal M.D. arstiteadus, Tartu Ülikool, 1899
1894-1899 Tartu Ülikoolis stud.med. 1900-1903 arstiks Tapal 1909 täiendamas Berliinis 1912 täiendamas Strassbourgis 1903-1911 kihelkonnaarstiks Amblas 1904-1905 arstina Vene-Jaapani sõjas 1912-1914 praktiseerija eraarstina Tallinnas 1914-1918 arstina Esimeses maailmasõjas 1919-1920 arstina Vabadussõjas 1920-1944 praktiseeriv lastearst Tallinnas 1944 septembrist pagulasena Saksamaal
Haapsalu Sõjaväe Sanatoorium Thar Raimund 24.06.1919 teenistus Haapsalu Sõjaväe Sanatoorium, noorem arst (nimetamine) Thar Raimund 15.11.1919 teenistus Haapsalu Sõjaväe Sanatoorium, noorem arst -> Lennuväesalk, noorem arst (nimetamine)
Dr. Hans Alwer "Eesti kuurort Haapsalu" 1922, K-Ü. "Lääne", Haapsalus: Suve hooajal praktiseerivad arstid: Dr. Thaar, laste haigused - Vaikne promenaad Nr. 6. Vastuvõtmise tunnid k. 10-11 e. l. __________
Haapsalu Elanike nimekiri; ERA.4209.1.1109; 1917-1940: Vaikne kallas 4
Eva-May Åberg: Through my cousin Kurt Erlund I got your message about Vaikne kallas and I got very happy because I was with my daughter in Hapsal in September [2012] and we tried to find the house were I lived with my family in 1935, but we could not find it. The persons who lived there were [""Fredrik Erlund Fredrik Erlund""] who lived there after he had to leave his job as rector at Birkas Folkhögskola (14.7.1874-8.4.1962). And then there lived my father Björn Erlund 25.11.1902 - 9.10.1981. my mother Hildegard Erlund born Block 10.1.1904 - 17.1.1991 my sister Solveig Erlund 13.1.1925 - 6.3.1986, my brother Leif Erlund 3.9.1927 - 26.3.2003 and myself Eva-May Åberg born Erlund 13.2.1932. I have not very many memories from this time, but the reason why it is very important for me is that my mother Hildegard wrote a nice story (33 pages A4) about us 3 children and our life there.
Björn Erlund Fredrik Erlund (agronoom ) oli Pürksi Põllutöö- ja Rahvaülikooli ainus Soomest pärit juhataja (Birkas, Svensk folkhögskola i Estland) kooli kõige kriitilisemal perioodil 1931-1935 (riigi toetuse langus 4000-lt 2800-le kroonile, Haapsalu gümnaasiumi asutamine 1931 tõmbab ära osa potentsiaalseid õpilasi, raskused põllumajanduse ülalpidamisega)
Hildegard Erlund, kirjutas ja maalis
Tyttö ja hattu on Aarne Tarkaksen ohjaamaksi elokuvaksi sikäli poikkeuksellinen, että se ei perustu hänen omaan käsikirjoitukseensa: skenarion teki jo vuonna 1955 SF:n mainospäällikkö Olavi Linnus Hildegard Erlundin saksankielisen romaanikäsikirjoituksen Das Mädchen mit dem Hut pohjalta. Hildegard Erlund (s. 1904) oli muuttanut Suomeen 1924 ja avioitunut täällä. Hän oli Olavi Linnuksen kertoman mukaan Annikki Amin tuttu ja sitä kautta hänen romaanikäsikirjoituksensa kulkeutui Särkälle. Linnus teki käsikirjoituksen suoraan saksankielisestä tekstistä. Romaani ilmestyi suomeksi filmikuvin somistettuna vasta 1963 Kariston kustantamana, parisen vuotta elokuvan ensi-illan jälkeen. Romaania ei liene julkaistu saksaksi.
Haapsalu 1920-1921 Vaikne pr. 4
Viiber Pauline Vaikne kl. 16 Tallinnast [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=laaneeluew19340710.1.4 Lääne Elu : Läänemaa häälekandja, 10 juuli 1934]
Haapsalu 1936. a elanike nimekiri Vaikne kallas 4
1942 Haapsalu elanike nimekiri (põllutöödele saatmise loend): Johan Bergström, sünd. 1898, Vaikne kallas 4 [https://familysearch.org/pal:/MM9.3.1/TH-1951-23474-50310-92?cc=198...] ( Haapsalu 1920-1921 Bergström Johannes Johani p. - Wormsi)
2007: K O R R A L D U S Haapsalu, 25. aprill 2007 nr 341 Korterite numeratsiooni muutmine (Vaikne kallas 4, Haapsalu)
Haapsalu Linna omandis oleval kinnistul, asukohaga Vaikne kallas 4, asuvas elamus ei ole korterite numbrid kronoloogilises järjekorras, vastavad numbrid peaksid algama 1-st. Selle teostamiseks on vajalik elamus asuvate eluruumide (korterite) numeratsiooni osaliselt muuta. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2, § 30 lg 1 p 3, Haapsalu põhimääruse § 35 lg 1 p 3 ja haldusmenetluse seadusest Haapsalu Linnavalitsus
k o r r a l d a b :
1. Muuta Vaikne kallas 4, Haapsalu asuvas ehitises korterite numeratsiooni alljärgnevalt: 1.1. nimetada üürnik Eha Põldmaa kasutuses olev korter (endine nr 16) elamus Vaikne kallas 4 korteriks nr 1 (ruumid üldpindalaga 53,8 m2, nr 1, 6, 7 vastavalt lisatud skeemile); 1.2. nimetada üürnik Imre Kaasik´u kasutuses olev korter (endine nr 14) elamus Vaikne kallas 4 korteriks nr 2 (ruumid üldpindalaga 55,9 m2, nr 2, 4, 5, 20 vastavalt lisatud skeemile); 1.3. nimetada korter (endine nr 12) elamus Vaikne kallas 4 korteriks nr 3 (ruum üldpindalaga 20,8 m2, nr 3 vastavalt lisatud skeemile); 1.4. nimetada üürnik Kalle Tiitsmann´i kasutuses olev korter (endine nr 6) elamus Vaikne kallas 4 korteriks nr 4 (ruumid üldpindalaga 26,2 m2, nr 15, 16 vastavalt lisatud skeemile); 1.5. nimetada üürnik Nadin Furmanov´i kasutuses olev korter (endine nr 7) elamus Vaikne kallas 4 korteriks nr 5 (ruumid üldpindalaga 46,3 m2, nr 17, 18, 19 vastavalt lisatud skeemile).
2. Korraldus teha teatavaks korralduse koopia saatmisega posti teel käesoleva korralduse kohaselt teostatud nimetuste muudatustest: 2.1.Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskond (Lossiplats 4, 90502 Haapsalu); 2.2.AS Eesti Post Haapsalu Peapostkontor (Nurme tn 2, 90501 Haapsalu); 2.3.Lääne-Eesti Häirekeskus (Pikk tn 18, 80010 Pärnu); 2.4.Lääne Maavalitsus (Lahe tn 8, 90503 Haapsalu); 2.5.Elion Eesti AS (Sõle tn 14-A206, 10611 Tallinn);
Haapsalu Elanike nimekirjad; ERA.4209.1.884; 1936 Vaikne kallas 6
Nõukogude ajal elanikke:
Üürnikena on elanud Vaikne kallas 6
Filmi tegemises osales klapitüdrukuna Ivari tütar Ronja Soopan ning operaatorina Ronja onu Kristjan-Jaak Nuudi.
https://www.facebook.com/notes/v%C3%A4ikelinna-detektiivid/v%C3%A4i... "Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus” - uus kodumaine seiklusfilm kogu perele
Eesti ühe vaadatuima teleseriaali “Kättemaksukontor” tegijad ja menufilmi “Röövlirahnu Martin” ning kunagise kultusshow “Kreisiraadio” lavastaja René Vilbre toovad kinokülastajate ette BEC ja ETV2 koostöös valminud muheda huumoriga vürtsitatud kogupereseikluse “Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus”, mis viib kokku kodumaise ekraani ning teatrilava raudvara ja värsked noored näod.
Oma toonilt mõnevõrra Astrid Lindgreni armastatud Kalle Blomkvisti lugusid meenutav film jälgib nelja last vanuses 9 – 13, kelle suvevaheaeg pealtnäha unisevõitu Haapsalus võtab hoopis põnevama pöörde, kui nad hakkavad oma käe peal uurima antiigiärist varastatud haruldaste kellade juhtumit. Nagu selgub, võib sel mõistatusel olla seos linna piiskopilinnuses viiesaja aasta eest asetleidnud traagiliste sündmustega ning hoolikalt peidetud aardega. Täiskasvanud vaatajale lubavad tegijad abikaasadevahelisi möödarääkimisi, ootamatuid ahvatlusi ja võimalikku armukadedust.
Peategelasi, nelja algajat detektiivi, kehastavad Mikk Kaasik, Miikael Ainla, Liisa Koppel ja Mariann Vilbre, kes valiti rollidesse ligemale 600 soovija seast. Noortele olid filmi tegemisel toeks kogenumad kolleegid Lembit Ulfsak, Tambet Tuisk, Priit Võigemast, Hilje Murel, Jaan Rekkor, Märt Pius, Kärt Tammjärv, Ülle Kaljuste, Merle Palmiste, Maarja Jakobson, Indrek Taalmaa, Väino Laes jpt.
René Vilbre sõnul oli töö sellise erinevas vanuses ja erineva vilumusega näitlejateansambliga huvitavaks väljakutseks. “Filmimaailmas on levinud hoiatus, et lavastajal tasuks vältida töötamist laste ja loomadega, kuid minu kogemuste põhjal on see küll täiesti alusetu kartus,” meenutab karastatud kinomees suviseid võtteid Haapsalus ja selle ümbruses.
Lisaks rezissöör René Vilbrele töötasid filmi kallal stsenarist Mihkel Ulman, rezissööri assistent Helen Valkna, operaator Kristjan-Jaak Nuudi, helilooja ning helirezissöör Arian Levin, helioperaator Indrek Ulst, kostüümikunstnik Anu Lensment, kunstnik Eva-Maria Gramakovski, grimmikunstnik Maarja Järvsoo, valgusmeister Venno Kornak, produtsent Raivo Suviste, tegevprodutsendid Mirle Veisner, Jüri Jaanus ning väga palju toredaid Haapsalu inimesi.
“Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus” linastub Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus alates 20. detsembrist, tuues talvisesse koolivaheaega ühe suure suvise seikluse.