Start My Family Tree Welcome to Geni, home of the world's largest family tree.
Join Geni to explore your genealogy and family history in the World's Largest Family Tree.
view all

Profiles

  • Mari (1712 - 1782)
    Surm http:
  • Liisa Lehker (b. - 1868)
  • Priidik Lehker (b. - 1868)
    Surmakirje:
  • Andrese Thomas (1713 - 1753)
    Sünd 1 abielu (2.12.1736 Anno) 2 abielu abielu 1740 Surm 1716.a inkvisitsioonirevisjon:
  • Anno Villberg (1794 - 1865)
    Sünd: 1794 * Abielu (Sünni-, abielu-, surmameetrika ja andmed ...; EAA.1212.2.3; 1781-1822 lk. 205): 1814 * HL 1834: Väo mp, Reino N12 * Nehatu PR I 1810-53 Uuesauna

Olete teretulnud kõik need kes soovivad oma lähedased seoses selle rahupaigaga ära märkida ja projekti lisada.

Projekt "Pirita vana kalmistu" koondab neid, kes on aegade jooksul seal oma rahu leidnud.

NB! Pirita kloostriga pole sel kalmistul muud pistmist, kui et asub kunagisel kloostri alal. Kalmistut ennast tuntakse 'Pirita vana kalmistuna', seetõttu muutsin ära ka projekti nime Viimane teadaolev matus toimus 1943.

Fotod paekiviristidest leiad siit https://www.geni.com/photo/album/5155670530530067636?album_id=6000000078630909406

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Projektiga liituda on võimalik nupu "Tegevused" alt valides "Liitu projektiga" Selle peale saadetakse projekti koostööpartneritele Teie taotlus, mille rahuldamisel liitute projektiga. Isikute projekti lisamiseks ja selles osalemiseks peab isiku profiil/isikukirje olema ja püsima avalikuna. Avalikuks on profiili/isikukirjet võimalik muuta võttes profiilil/isikukirjel olles "Muuda selle isiku andmeid" (puu vaates "muuda") ja lisades linnukese "Selle isiku andmed on avalikud" ette ning salvestama valiku. Kui see võimalus puudub, ei ole Teil õigust profiili/isikukirjet avalikuks muuta ja tuleb liituda kas profiili/isikukirje haldaja pererühmaga või taotleda lisada soovitavale profiilile haldus.

Selleks, et lisada isikuid projekti on vajalik minna lisatava isiku profiilile/isikukirjele ja kasutades nuppu "Tegevused" lisada isik projekti. NB! Kui isikukirje/profiil ei ole avalikuks tehtud puudub ka menüürida, mis lubaks isikut projekti lisada. Olles liitunud projektiga ja kasutades seal nuppu "Tegevused" on võimalik kutsuda projekti ka koostööpartnereid.

Kalmistuga seotud foto projektis osalemiseks tuleb ka see projekti lisada lisaks projektis osalevale profiilile/isikukirjele endale. Vastasel korral ei ole see täieõiguslikult nähtav koos oma võimalike lisaandmetega. Fotosid on võimalik projekti lisada ka eraldi, profiilist/isikukirjest sõltumata.

Samuti on võimalik projektist lahkuda. Selleks tuleb samuti kasutada projektis olevat "Tegevused" nuppu ja sealt vajudes "Lahku projektist" menüüriba.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Sajandite jooksul on Pirital asunud eri kalmistuid, neist enamik on vajunud unustuse hõlma. Vanim kalmistu asus kloostrikirikus, arheoloogilistel kaevamistel leiti sealt mitmeid 15.–16. sajandist pärit hauaplaate. Kloostri ees oli ainulaadne kuuetahuline kabel, kivi- ja puithooneid oli püstitatud ka mujale piirdemüüri sise- ja välisküljele. Viimased suured ehitustööd tehti seal 16. sajandi algul.

Vanim kivirist 17. sajandil tekkis Pirita kloostri kirikuvaremete ette talupojakalmistu. Arvatavasti oli enamik tolleaegsetest hauatähistest puidust. Kauem säilis 1612. aastast pärinev kivirist, mille kohta on arvatud, et see oli kalmistu pühitsusrist. Ka leiti kloostri varemete juurest 1649. aastal surnud Iru külast pärit Mähe Madisele (Mehe Matteis) valmistatud hauatähis. Nii vanim kivirist kui ka nimetatud hauatähis läksid kaduma Nõukogude ajal. Pirita talurahvakalmistu sai erakordseks ka paekivist hauaristide poolest. Aastakümneid vohanud vandalismist hoolimata oli 1971. aastal alles veel 221 kivist ja metallist risti. 1990. aastate alguseks oli paraku säilinud tunduvalt vähem hauatähiseid. 1848. aastal piirati kalmistu paekivist müüriga. Samal aastal kinkis Lillupi talu rentnik Juhan Rodeman Pirita kalmistule 58 kg kaaluva vaskkella. See paigutati väravatorni, mis oli ühtlasi ka kellatorn. Kalmistule matmine lõpetati 1928. aastal ja Pirita Kaunistamise Seltsi algatusel rajati sinna jalutusteed