Follow
1719.aastal mainib Jõhvi kihelkonna meetrikaraamat Rätsep Tooma naist Krõõta, kes viibis vaderina Kohtla mõisa sulase Ado poja ristsetel. Krõõda elukohaks märgitakse Roodu küla. 1722.aastal, kui rätsepaperesse sündis tütar Kaie, nimetakse pereisa Supa Toomaks. Uus hüüdnimi tuleneb venekeelsest sõnast "šuba"(kasukas). Alates 1765.aastast kirjutakse lisanime kujul Suba.
1729.a.mainitakse Toomast juba Odrise (praegne nimi- Kohtla) küla elanikuna ja 1732.a.vakuraamatust leiamegi Suppa Thomase talu. Juurde on lisatud, et talu asub kohas nimega Tõrrek. Sellest tunneme ära Tõrikese jõe nime, mille läheduses Toomase pere ilmselt endale uue eluaseme leidis.Toomase majapidamine polnud suur - 1732.a. kõigest lehm ja hobune. Härgade puudumine näitab, et põllumajandusega ei tegeletud. Elatist teenis Toomas endiselt rätsepaametiga. Umbes 1743.a.paiku kolis lesestunud Krõõt koos perega Käva külla. Uueks peremeheks sai poeg Jaan, kes pidas ilmselt edasi rätsepaametit. Viimast kinnitab asjaolu, et majapidamises puudusid loomad. Kävas sündis Jaani peresse juurde poeg Jüri, kuid 1750-aastaks leiame nad uuesti Odrise külas. Talusoli sel ajal vaid üks lehm. Üllataval kombel sooritab perekond veel ühe ümberkolimise, seekord Kävasse, kuhu nüüd jäädakse püsivalt paigale. Uus Käva periood on Toomase pojapoja Juhani perekonna lugu, sest vanaperemees Jaani surmaga1781.a. sai Juhanist täieõiguslikperemees. Käval sündisid kõik tema 9 last ning elasid ja surid Juhani kolm naist. Esimese naise Annega oli Juhanil 6 last (4 poega+2 tütart). Neist 1774.a. sündinud kaksikutepaar põhjustas ema haigestumise ja surma. Teine naine Mari jõudis Juhanile sünnitada veel ühe lapse ning suri 1776.a. koos oma aastase tütre Maiega. Mari oli surres vaid 30.a. vana. Kolmanda naise Annega oli Juhanil veel kaks tütart. Oma perekonna lõi ka isatalus sulasena elav noorem vend Jüri, kes 1796.a. abiellus Sisto Mariga. Neil oli kokku kuus last, kellest 1773.a. sündinud Mihklist sai meesliini jätkaja. 1782.a.hingeloendist leiame vennad Kävast talust nr.41, kus kahe pere peale kokku elas sel hetkel kümme inimest. Perekonnanimede panemisel
1835.aastal anti suguvõsale juba enam kui sajandi mitteametlikult kasutatud nimi Suban (Suuban). Ilmselt just nii neid rahvasuus parajasti kutsutigi, sest ühes 19.sajandi alguse vakuraamatus esineb samuti nimekuju Soban.
Allikas: Raamat "Kohtla 755", 1997. Koostaja Vallo Reimaa.
1920.a. fotodel on kasutatud ka varianti Schuban.
Huvitav on see, et peresiseselt on nimede variandid ka erinevad. Osadel lastel on perekonnanimeks Suban ja teistel Suuban. Võib-olla oli tegu kirikuõpetaja laiskusega? Ei viitsinud pikalt kirjutada? Kui võrrelda erinevaid kirikuraamatuid hakkab silma, et Lüganuse kandis kasutati rohkem Suuban.
Ulde Haasi kirjast : " Perekonnanimi on olnud alati Suuban. Näiteks isa leeritunnistusel aastast 1925 ja 1929.aastal väljaantud ametialane diplom. Segadus tekkis Nõukogude ajal, kus ei sobinud 2 ühesugust täishäälikut kõrvuti. Oma esimesele passile taotlesin Suuban, aga seda ei tehtud." Nii on aegade jooksul olnud ühes peres erinevad perekonnanime variandid.
Minu andmetel võtsid nimede eestistamise ajal osad Suban-Suubanid nimedeks: Raidla, Rohtmets, Uba, Saluveer.
Lõbus lugu nimede eestistamise ajast. Reginald Suban võttis perekonnanimel eest ja lõpust 1 tähe ära ja sai perekonnanimeks Uba. Seepeale aasis noorem vend Berthold:" Tema võtab siis ka uue nime - Hernes!"
" Vahepeal oli isa nimi isegi Uno Uba, eesnimegi kiputi eestistama" Sellise loo rääkis Toomas Uba "Postimehe EXTRA-s" 20.07.1996
Subanite-Suubanite nime algkuju esmamainimine toimus 26.jaanuaril 1722 vana kalendri järgi. 5.veebruar uue kalendri järgi võiks olla Subanite-Suubanite ja nende järglaste nimepäev
Riina Suuban
KULLA SUBANID JA SUUBANID, OOTAN KA TEIEPOOLSEID LUGUSID PERENIMEST!