Perekonnanimi - Välling ajalugu

Saaremaa , Karja kihelkond , Koikla mõisa , Ratla küla ,

2I. talu - VÄLJA talu (1826 aastal pandud perekonnanimi - Välling )

===Allikates domineerib nimevorm Välling ( algselt Wälling ), kuid kirikukirjade üksikutes

sissekannetes võib kohata paralleelselt ka Welling, suguvõsas läkski hiljem kasutusse nimi Wälling ,

Usutavasti lähtuti perekonnanime andmisel talu nimest Välja (variant Welja). Rootsiaegsete kaartide peal on näha kohanimena Wällja. Üldiselt Sakslased tähte “ ä ” ei kasutanud ja ei tunnistanud . Ilmselt jäi

kohanimele alles algne nimi “ Wälja “ . Kuna mõisnikuks oli rootsijuurtega Alexander Von Güldenstubbe saigi määravaks rootsipärane nimi , ä – täht on säilinud kuni tänase päevani.

     Güldenstubbe on Rootsi ja Saare-, Eesti- ja Liivimaa aadlisuguvõsa. Esiisaks oli 1703. a Saaremaal surnud Rootsi proviandimeister ja mõisarentnik Peter Tage Knutson.  21. aprillil 1708 (aadlidiplom alles 3. juulil 1731) aadeldati tema poeg Peer Anton Knutson Rootsis. Koos sellega anti uus perekonnanimi Gyllenstubbe ja uus vapp, mille perekond alles hiljem kasutusele võttis. 1934. aastal otsustas perekond taas kasutusele võtta vana, 1708. aastast pärineva vapi.

      Koikla mõis - Alates 1656. aastast kuulus mõis Krämeritele, kelle käest ta 1770. aastal siirdus von Güldenstubbede valdusse.==

==
==== Teada on, et Ratla külas Välja (Welja) talus elas 1738.a. Velja Tõnis ja 1756.a. Välja Tõns. Tegemist võib olla sama inimesega kuna loendaja pani kirja nii nagu ta nime kuulis. See info pärineb selle aegsetest Saaremaa vakuraamatutest .====

1795.aaasta hingeloendi peremees VÄLJA MIHKEL (h1738) suri 1810.a. ja

tema asemele astus poeg VÄLJA KUSTU (h1780).

 Peale Kustu on Mihkkli  perest teada veel- poeg MART (24.1O.1792), teiste pereliikmete kohta hingeloenditest teavet ei leia.

Kustu oli abiellunud  juba enne 1800. aastat. Tema naine oli ANN Jaagu t. (h. I778/k.1773 või 1776) ja 1826.a, loenduseks oli neil kirjas  viis last:  pojad  MIHKEL (h1800/k1798), JÜRI (13.4.1801), Riidu (h1805/k1804) ja ANDRUS (3O.10.1808 ) ning tütar KADRRI (h1814/k1812 ) Vend Mart seevastu abiellus alles mõni aasta enne 1826.a. loendust. Mardi naine oli REET (h1804) ja ilmselt nende esinene laps oli tütar TIINA (4.5.1825).

1826., aastaks olid Kustu kaks vanemat poega abielus. Mihkll kaasaks oli Jaani kihelkonnas Maasi. mõisas sündinud MAI (h1794 või :" 1796/ k1794 ) ja neil oli tütar INGEL (6.10.1822). Jüri naise  nimi oli INGEI (h1804), lapsi neil veel ei olnud'==

==Pererahva nimeks anti - ==

VÄLLING

.

1795,a, saunik (Badstüber) VÄLJA HAIN (h.1737) suri 18OO'a' Temast

jäi Väljale sulaseks poeg PEETER (h.1811/k1.779), kelle naine oli INGEL, Jüri t. (h.1776/k.1780) ja lasteperre kuulusid MIHKEL(h.1807), MARI (17,1,1809), KAAREL (24,8.1811), MART (27.9.1814) ia.JÜRI (h1819/k181?). Sulasepere pidi hakkama kandma nime VASIKAS (VASSIKAS).

2. 1826.a, oli talus 20 elanikku: prm. Kustu Mihkli p, VÄLLING (46) + Ann Jaagu t. (48) p1. Mihkel VÄLLING (26) +Mai30) t., Ingel (4) 2. Jüri VÄLLING (25) + Ingel (22)==

==3. Riidu VÄLLING (21)== Andrus (18) 5.t. Kadri (12)

Peremehe vend : Mart VÄLLING (34) + Reet (22) t. Tiina (1)

Peremees Kustu Välling suri 1830,a., perenaine Ann Välling kümmekond aastat hiljem 1.2.1841.

  Isa järel  peremeheseisusse tõstetud  Mihkel Vällingul oli 1834.a. ikka ainult  üks laps Ingel. Kas neid kahe loenduse vahel  oli sündinuid ja järelikult  ka surnuid, seda loendid ei näita. Ja ühe lapsega see pere  jäigi .

  Ingel Välling abiellus 3.10.1843, Tema mees Mart Iin oli Kaali mõisast Koiklasse tulnud, kuid, vanas kohas arvele jäänud . Pereema Mai Välling suri l8.5,1852,  isa Mihkel Välling oli 1858.a. veel lesena talus ja võis o1la ka veel peremeheõigustes.

  Mihkli vend  Jüri Välling  oli a.1830  kaotanud, oma naise Ingli. Sündinud oli poeg ANDRUS (h.1833/k. 1831). Kas tema oligi põhjustanud oma ema surma?  

1.1.l835  abiellus Jüri Välling  ANN Mihkli t. Metsaga (h1805/ 1802 või 1805). Nii seisab see meetrikas kirjas. Tegelikult oli noorenaise perekonnanimi Sarapik, mida kinnitab ka Karja koguduse personaalraamat, nimi Mets oli abipastor Hunniuse käevääratus . Sellest  Jüri teisest abielust sündis esimesena 17.9.1835 tüdruklaps surnult .14.1.1837 nägi ilmavalgust KUSTU, aga samal aastal , 28.l2.1837 suri Jüri esimese abielu poeg Andrus, Järgmine laps, kes sündis 3O.9. 1838 sai uuesti nimeks ANDRUS, kuid temagi suri. juba 30.4.1850. Nende kahe Andrusega seotud sissekannetes on lisatud, et isa Jüri  oli sel ajal kõrtsmik (Krüger). Kus kõrtsis, Jääb teadmata.  Pereisa Jüri oli üks harvadest usuvahetajatest Koikla mõisas (Ratlas) .  Õigeusu  nimeks sai ta GEORGI ja selle nimega ta suri 10.2.1855. Tema lesk Ann Välling, kes sünnilt oli olnud Roobaka mõisa tüdruk, lahkus paar aastat  hiljem  26.9 .1857 .

 Aga kuu aega enne Annu surma olid peres olnud traagilised sündmused , Jüri kahe abielu ainsaks selle ajani elanud laps, 20-aastane Kustu Välling  poos end üles (erhängte sich). Surma kuupäevaks kirjutati unbekannt. (teadmata) ja maeti ta 22.8.1857 kui enesetapja (Selbstmörder) väljapoole surnuaia müüri. Nii ei olnud 1858.a, Väljal enam  ühtki Jüri Vällingu pere liiget.

Mihkli ja Jüri vend  Riidu Välling abiellus a.1831 – 1832.  Tal oli naine  INGEL (h.1813/k.1811) ja 1. 4.6.1833 sündinud poeg KUSTU .  2. JUHAN sündis 16 .7.1836,  3. TIINA 24.4.1839 ja  4. JAAN 6.5.1842 (suri neljakuuselt 18.9.).  14.11.1843 sündinud  KADRI suri  25.5.1847.

  Enne oma viimast last suri aga 17.7.1846 isa. Riidu Välling.  Lesk Ingel läks teistkordselt  mehele 27.12.1849 .  Jääma (talu nr.10) endlsele perepojale Juhan Sepale. 1858.a. olid nad Saueaugu (talu nr.3O) nimekirjas. Ingel siis lahkus Väljalt, tema kolm last jäid tallu.  Vanem poeg  Kustu Välling  abiellus 6.3.1855 Kareda. mõisa Kuninguste küla vabadikutütre MIINA Kustu t. Noorega (meetrikas ka Nöör, 30.l2.1834). Nende esiklaps INGEL sündis 10.11.1856.

Vällingute neljas vend Andrus Välling sai 4.6.1840 naiseks Lasma (talu nr.31) peretütre MARE Kaarli t. Pitkali (23.1.1819). Selle paari lasteõnn oli olematu seitsmest sündinust oli 1858. a. elus ainult üks, 4.1.1844 sündinud  tütar TIINA, Surid. ANN (12.12.1840 5.l-.1841) , INGEL (8.l2.1841- 22.I2.1843) , KADRI (25.12.1845 22.3.1851), TIIU 25.12,1847 19.8.1853), KUSTU (15.5.1850 - 14.2.1853) ia MARE (24.3.1852 - 2l.4.1854). Isa Andrus Vällingki suri suhteliselt varakult,1.4.1858.

 VENDADE Vällingute õde Kadri laulatati 22.8.1837 Rebase (talu nr.9) peremehe Juhan Reiberiga (meetrikas Freiberg) ja sai talu perenaiseks. laulatus toimus Valjala kirikus, kus Karja abiõpetaja Hunnius asendas kohalikku pastorit ja sündmus kanti nii Valiala kui Karja  kirikukirjadesse.

1830.a. surnud peremehe Kustu Vällingu  vend Mart Välling oli 1834.a. teist korda abielus. Tema esimene naine Reet oli surnud, uue naise nimi oli VIIU (l6.12.1796). Perre oli sündinud 26.12.1828 tütar ANN,  tõenäoliselt veel Reedu laps. Uuest abielust sündis l.1 .1837 MIHKEL, kes peaaegu juba täismehena  26.4.1855 suri, kirjade järgi  leetritesse (Masern), Mihkli sünni ajal oli Mart Välling  mõisa  aidamehe ametis (Hofskletenkerl). Mardi vanem tütar Tiina oli mingil ajal Kaali mõisat  teenimas ja  ta laulatati 27.10.1847 Püha kirikus Uustalu Vahtra ( talu nr.28) vahepealse peremehe poja Jüri Kaarli p. Männaga, kes samuti  oli Koiklast Kaali mõisasse viidud. Jüri Mänd suri 1852.a, Kõljalas ja leseks jäänud Tiina teiseks meheks  sai Mihkel Pitkal  Lasmalt  ( talu nr.31) . See  laulatus oli 25.9.1855 Karja kirikus ja nii jõudis  Tiina ringiga  kodukihelkonda tagasi. 1858.a. olid nad mehega ja paariaastase  pojaga Lasmal hingekirjas.  Mart Välling suri 7.8.1854. Selle perekonnanine edasikandjateks olid 1858.a.  jäänud meeste poole pealt ainult 1826.a. peremehe Kustu pojapojad Kustu Välling ja Juhan Välling , aga võib-olla ka nende 58-aastane  Mihkel Välling . 

Teatakse, et Välja talust läksid Vällingud Ratla küla Küüne , Otsa , Saueaugu ja Uielu taludesse . Vasikad kes elasid ka Välja talus aga liikusid Metsale 19.sajandi keskel . Eesti Vabariigi alguses oli Ratla küla Otsa talu (nr.16) peremeheks Juhan Välling .Kui 1921 aastal Juhan suri , võttis talu juhtimise üle Eduard Välling. Talus elas 6 inimest kes kandsid perekonna nime Välling .
Ratla küla Saueaugu (nr.17 ) talu peremeheks oli Jaan Välling . Talus elas 4 inimest kelle perekonnanimi oli Välling .

Ratla küla Uielu ( nr.19 ) talu peremeheks oli Joosep Välling . Talus elas 7 inimest kes kandsid perekonnanime Välling .

Ratla küla Küüne – Mardi talu peremeheks oli Mart Välling . Talus elas 4 inimest kes kandsid perekonnanime Välling . Kõik need andmed Vällingute kohta Ratla külas on saadud 1922. aastal läbi viidud rahvaloendusest.

Täna on elus ligi 30 inimest kes kannavad perekonnanime – Välling . Kõik nad on omavahel veresugulased . Kõik nad on Välja Mihkli järeltulijad .

Kirikuraamatuid uuris , Andres Välling===