Ahto Talvi ← Mangmann

• legendaarseim Soomepoiss "Eesti Elu" andmetel http://www.eesti.ca/50-aastat-soomepoiste-ajakirja-bdquo-pohjala-ta...
• Raamat "Vabaduse eest" lk. 336.
• Ristimisel sai ta nimeks Kuno Mangmann, eestistamisel muutsid vanemad mõlemat nime ja Kuno Mangmannist sai Ahto Talvi.
• Väätsa PR 20s1v: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1237.1.511:130?3115,1218,649...
• Türi sündinute ja ristitute nimekiri 1917-1928: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1237.1.505:181?224,1854,3611...
• 1934-1937a Türi Püha Martini kogudus, liikmemaksu raamat Saaga elk.69.0.5:192?169,1500,146,72,0
• Katkend Paide kodulehel olevast uudisest „Endise tuletõrjemaja seinal Lai tn 6 avatakse mälestustahvel Ahto Talvile“ - http://www.paide.ee/index.php?article_id=144&page=312&action=article& :

„Ahto Talvi sündis 26.oktoobril 1924.aastal Väätsa vallakirjutaja Anton Talvi pojana. Hariduse sai ta Väätsa algkoolis, hiljem Paide progümnaasiumis ja gümnaasiumis. 1996.aasta 21.detsembri Järva Teatajas kirjutab aktiivne muinsuskaitse tegelane ja kodu-uurija Jaan Arvola, et 1943.aasta mobilisatsioon viis tema aastakäiguga noormehed Saksa armeesse Eesti leegioni koosseisu. Ahto Talvi koos paljude eakaaslastega põgenes Soome, et Soome armee koosseisus võidelda punaarmee vastu. Lõpetanud Soome armee sõjakooli, ülendati ta leitnandiks. 1944.aasta suvel, kui Eesti kaitselagingud käisid Narva jõe joonel, Sinimägedes ja Suure-Emajõe joonel, tuli ta üle tuhande kaasmaalasega Eestisse tagasi kodumaad päästma. Võitles Sinimägedes diviisis Nordland kompaniiülema kohal.

Ahto Talvi jätkas võitlust metsavennana. 1947 astus ühendusse RVL-i jhtidega. Sai organisatsiooni Järvamaa juhiks. Arreteeriti 15. jaanuaril Paides. Tal jätkus mehisust ja vaprust vastu panna teda arreteerima tulnud julgeoleku meestele. Arreteerimisel puhkenud tulevahetuses lasi maha Järvamaa julgeolekuülem kapten Siderovi ja vanemleitnant Verhadanovi. Uskumatu tundub, et tal võimaldati pärast amnestiat töötada Paide keskkoolis võimlemisõpetajana. Rahvuslikult meelestatud noormehena ühines ta vastupanuliikumisega, kaasates sellesse oma õpilasi. Teda karistati 25-aastase vabadusekaotusega NSVL orjatöölaagrisse saatmisega. Võttis 1954. a. Steplagis osa vangide ülestõusust. Pärast vabanemist töötas Ahto Talvi ehitusalal. Taasiseseisvunud Eestis lõi ta aktiivselt kaasa Eesti vabadusvõitlejate liidus ja soomepoiste ühenduses. Ahto Talvi aeg sai täis 10.detsembril 1996. Tema viimne puhkepaik on Tartu Vana-Peetri kalmistul.

• Katkend Kuma uudiste ajaveebi uudisest „Paides plaanitakse avada Ahto Talvi mälestustahvel“ - http://kumauudis.blogspot.com/2004_07_01_archive.html : „Tahvli paigaldamist korraldab Tartu Tamme Lions Klubi, kuna Talvi oli selle asutajaliige.“
• Eesti Ekspressis ilmus 2004. aastal Pekka Erelti artikkel „Ahto Talvi pöörane elu“.
• Relvastatud Võitluse Liidu juhid - http://www.laidoner.ee/projektid/5/rvlpildid2.htm : „2. maailmasõjas võitles Talvi 1943-st aastast Soome armees Rajajoe rindel. Lõpetas 1944 ohvitserikursuse. Tuli septebri alul Eestisse tagasi, võitles Sinimägedes diviisis Nordland kompaniiülema kohal. Pärast sõda metsavend, legaliseerus. Oli Paides spordiinstruktor. 1947 astus ühendusse RVL-i juhtidega. Sai organisatsiooni Järvamaa juhiks. Arreteeriti 15. jaanuaril Paides. Arreteerimisel puhkenud tulevahetuses lasi maha Järvamaa julgeolekuülem kapten Siderovi ja vanemleitnant Verhadanovi. Sai 25 aastat, kuna surmanuhtlus oli N. Liidus parasjagu ajutiselt kaotatud. Võttis 1954. a. Steplagis osa vangide ülestõusust. Pääses Eestisse tagasi 1974. Suri Tartus 10. detsembril 1996.“
• Memento 1998. aasta väljaandest „Poliitilised arreteerimised Eestis 1940-1988“ - https://www.okupatsioon.ee/et/2015-01-15-14-20-17/142-t1-1998 : „TALVI, Ahto, Anton, s. 1924 Järvamaa Väätsa v., 10 kl., spordi-instruktor, arr. 15.01.48 Paide, Vee 8-2, erin. 01.12.48 §58-1a, 58-11, 136, 25a.; Karaganda obl. Karlag, vab. 02.08.58. Oli Soome sõjaväes. RVL Järva maakonnaorg. juht. [ar 23068]“
• Ahto Talvi nekroloog Endiste Poliitvangide Tartu ühenduse väljaandes:„1943. aastal astus Ahto Soome armeesse. Võitles Rajajõel. Oli väljaõppel Porokylas ja Taavettis, lõpetas ohvitserikursused ning sai lipnikuks. Eestisse saabus ta tagasi 7. septembril 1944. Võitles Nordland koosseisus Sinimägedes kompaniiülema kohusetäitjana. Oli metsavend, siis legaliseerus. Oli Järvamaal spordiinstruktor ja kehalise kasvatuse õpetaja Paide keskkoolis. 1947 liitus Relvastatud Võitluse Liiduga (RVL). Arreteeriti 1948. aasta jaanuaris. Pagari sisevanglas hoiti teda kümme kuud, siis edasi Patarei vanglasse. 1948 1. detsembril sai kohtuotsuseks 25 aastat (1948. aastal surmanuhtlust ei olnud).

Pagari režiimikambris oldud kuud, kartsaruumi niiskus, pidev õhupuudus ja lugematud öised ülekuulamised kurnasid organismi lõplikult. Ahto Talvi haigestus tuberkuloosi. 1949. aasta suvel jõudis Ahto vaselinna Džezkazgan ning aasta pärast leiti ta olevat kõlbulik vasekaevanduses töötama. Võttis osa Steplaagri vangide ülestõusust. Vabanes vangilaagrist 1961, Eestisse pääses 1974.

1995. aastal rääkis oma mälestustest Tartu endiste poliitvangide jõuluõhtul. 1996. jõulukuul lahkus Ahto Talvi igavikuteele.“

• Järvamaa 1946. aasta edetabel kergejõustikus - http://www.kergejoustik.ee/content/index.php?option=com_content&tas... :

„ 60 m jooks

1. 7,6 Ahto Talvi Paide
2. 7,8 Endel Kaljumäe
3. 7,9 E. Uuslaid Tapa

100 m jooks

1. 11,7 Ahto Talvi Paide
2. 11,8 Heldur Tohu Paide
3. 11,9 Erik Luhamaa Jäneda
4. 12,0 Alfred Peedo Jäneda
5. 12,1 Harry Tempel Türi

200 m jooks

1. 24,1 Ahto Talvi Paide Kalev
2. 24,2 Heldur Tohu Paide Kalev
3. 25,2 Erik Luhamaa Jäneda Kalev
4. 25,8 K. Tanne “

Temast raamatus: Aino Lepp Vabaduse hinnaks on elu. Tartu, Hotpress, 2008 (kordustrükid 2011 ja 2016): Ahto Talvi, foto lk. 188.