Eduard Visla

VISLA, Eduard, Jakob, s. 23.07.15 Võrumaa Mõniste v., 5 kl., lukksepp-sepp, arr. 13.04.51 Antsla raj. Saru kn. Saru as., trib. 29.01.52 §58-1b, 58-11, 193-7g, 25+5; Tallinna vangla nr.1, vab. 02.12.52. Deserteeris Punaarmeest. Metsavend. [4353-E] http://okupatsioon.ee/et/memento-2005/88-v2005

Raamatust: Surmavaenlase vastu: Eesti lõunapiiri metsavenna mälestusi / autor Alfred Käärmann. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998. Peatükis Langenud ja ellujäänud metsavendadest:

Eduard Visla, tol ajal umbes 30-aastane, pärit Mõnistest. Tema ise jutustas mulle [so. raamatu autorile Alfred Käärmannile]: „1941. a. olin Võrus miilits. Meiega pahandasid ülemused alatasa: „Miks te kedagi ei arreteeri?“ „Mille eest?“ küsisime. Meile anti juhtnöörid: „Liikuge igal pool rahva hulgas, kuulake, mida räägitakse, ja kui keegi midagi vastalist ütleb, võtke kohe kinni.“ Kui algas sõda ja venelased juba taganema hakkasid, otsustasime Võrust ära tulla – mina ja Kirch - ,panime erariided selga ja hakkasime Mõniste poole astuma, taskus dokumendid ja püstolid. Taganevad vene sõjaväelased tulid teel vastu, pidasid meid kinni, püstolid võeti ära, dokumendid ja elu jäi alles.“ Miks Eduard Visla end varjama hakkas, ei ole mulle teada. 1948. a. alistus, tema pruudile olevat see maksma läinud ainsa lehma müügist saadudraha. Kinni teda ei pandud, meile, metsa jäänutele, tema pärast mingeid pahandusi ei tulnud, oli aus mees. Abiellus ja elas Harglas hulk aastaid, suri Tallinnas oma laste juures.