Nikolai Tšistjakov (1886 - 1941)

public profile

View Nikolai Tšistjakov's complete profile:

  • See if you are related to Nikolai Tšistjakov
  • Request to view Nikolai Tšistjakov's family tree

Share

Birthdate:
Birthplace: Kirikuküla, Laiuse
Death: Died in Tallinn
Cause of death: mahalastud NKVD poolt
Occupation: justiitskindralmajor
Managed by: Anne Kukermann
Last Updated:

About Nikolai Tšistjakov

Nikolai Nikolai poeg Tšistjakov sündis 25. jaanuaril 1885. aastal Laiuse vallas Tartumaal. Tema isa oli vene õigeusu preester. Nii käis ka Nikolai esmalt oma isa jälgedes, saades keskhariduse Riia vaimulikus seminaris. Seejärel õppis ta õigusteadust Varssavi ülikoolis ja lõpetas selle 1913. aastal. Peale ülikooli lõpetamist asus Tšistjakov teenistusse Varssavi kohtupalati noorema kohtuametniku kandidaadina. Kui 1914. aasta augustis algas esimene maailmasõda, ei puudutanud see esialgu Tšistjakovi. Ta jätkas oma tööd Varssavi kohtupalatis karjääriredelil pidevalt tõustes. Nii sai temast oktoobris 1914. aastal tsiviilasjade osakonna sekretäri abi. Augustis 1915. aastal tungisid Varssavisse aga Saksa väed ja Tšistjakov, viidud kiirelt üle vanemaks kohtuametnikuks, evakueerus koos naisega Moskvasse, kus ta 1916. aastal viidi üle Moskva kohtupalatisse. Kuid seal ei saanud ta suurt üle kolme kuu töötada, sest juba 1916. aasta mais astus Tšistjakov Vene armeesse ja tegi läbi kiirendatud lipnikekursused Aleksandri sõjakoolis. Juba 1. oktoobril lõpetas Tšistjakov kooli lipniku auastmes ja suunati esmalt 11. roodu noorema ohvitserina 183. ning seejärel 62. reservjalaväepolku. Detsembris 1916. aastal määrati Tšistjakov erikomando ülemaks, kuhu kuulus desertööre. Peale seda teenis Tšistjakov rügemendi kohtu asjaajajana, saades augustis 1917 ülenduse alamleitnandiks. Peale bolševistlikku riigipööret jäi Tšistjakov Venemaale punaste juurde teenistusse. Oma sõnade kohaselt teenis ta Moskva kubermangu toiduainete komitees kuni 1921. aasta kevadeni. Tšistjakov kasutas Tartu rahulepingu tingimusi Eestisse naasmiseks. Toona saabus Eestisse tagasi tuhandeid inimesi, nende hulgas ka mõned kümned sõjaväelased, kes jätkasid teenistust Eesti sõjaväes. Selle tõttu, et nad olid vabadussõja ajal nõukogude Venemaal, tekkis armeekaaslastel neisse tõrjuv suhtumine kui optantidesse. Kuid Nikolai Tšistjakovil õnnestus oma minevikule vaatamata teha Eesti sõjaväes peadpööritavat karjääri. Peale Eestisse naasmist määrati Tšistjakov juba aprillis 1921 sõjaväeringkonna kohtu 4. osakonna uurijaks. Ilmselt soovi tõttu teha edukat karjääri, eestistas Tšistjakov sama aasta detsembris oma perekonnanime Helk’iks. Eesti Vabariigi kuuenda aastapäeva puhul ülendati Helk veebruaris 1924. aastal leitnandiks ja juba järgmisel aastal kapteniks. Helk täitis perioodiliselt ka sõjaväeringkonna kohtu eesistuja kohuseid ja viis läbi kohtuprotsesse kommunistide vastu, selle eest pälvis ta Läti Karutapja ordeni 3. järgu. Veebruaris 1928 sai Helk majori auastme ja veebruaris 1933. aastal ülendati ta kolonelleitnandiks. Peale riigipööret märtsis 1934. aastal tegi Helk veelgi peadpööritavama kiirusega karjääri kui varem. 28. veebruaril 1935. aastal sai temast sõjaväeringkonna kohtu esimees. Tema juhtimisel toimusid aastatel 1935-1936 kohtuprotsessid vabadussõja veteranide organisatsiooni liikmete ehk vapside üle. Helk määras kümneid karme karistusi neile, kes teisiti kui ta ise olid võidelnud Eesti iseseisvuse eest aastail 1918-1920. Kas tal oli selleks moraalne õigus? Võimalik, et mitte. Peatselt, juba veebruaris 1937, sai Helk koloneliks ning juba 1. märtsil kindralmajoriks! Ilmselt oli see kõik tingitud asjaolust, et riigivanem Konstantin Päts oli Helki õemehe vend. Mais 1938. aastal nimetati sõjaväeringkonna kohus ümber kõrgemaks sõjakohtuks, mille esimeheks oli määratud Helk, kes sai nii tegelikult kõrgeimaks juriidilise teenistuse isikuks Eesti sõjaväes. Kuid seda polnud kauaks. Peale 1940. aasta juunirevolutsiooni toimunud Eesti sõjaväe likvideerimist võeti Helk 15. septembril ametist maha ja juba kahe päeva pärast arreteeris NKVD ta. Aprillis 1941. aastal mõistis Balti sõjaväeringkonna tribunal Nikolai Helkile kõrgeima karistuse – surma mahalaskmise läbi. Otsus viidi täide ühtede andmete kohaselt samas kuus, teistel andmetel aga mais 1941. aastal. Helki perekond saadeti juunis 1941. aastal Siberisse. Nii lõppes eduka karjeristi, hea hariduse saanud juristi, kuid samal ajal põhimõteteta inimese, tegelikult ainukese tegevteenistuses oleva Eesti sõjaväe vene päritolu kindrali, Nikolai Tšistjakovi (Helki), elutee.

view all

Nikolai Helk's Timeline

1886
January 13, 1886
Kirikuküla, Laiuse
1941
May 14, 1941
Age 55
Tallinn
????