sugulussidemeid tähistavad mõisted

Henn Sarvele - anna teada, kui ei tea. Muide, üks meite kandi poiss võib olla Elizabeth II ühe poja naise (Diana) isa. Eks ole ju põnev! Kui ma nüüd selle mehega sugulane olen, mis on väga tõenäone, siis oleks seda vaja teatada.

Et asi ei muutuks niivõrd klaaspärlimänguks, kuivõrd just esialgu ingliskeelsete väljendite-terminite lahtiseletamiseks eesti keelde... Järgmise sammuna võikski mõtiskleda selle üle, et kes on need inimesed, kes loovad arvutitele eestikeelseid programme... Kindlasti on nad läbi ja lõhki kodus eesti keelega, eesti keele murretega jne, või eksin ma?

Mul tekkis huvi sõna "õved" esinemisele internetis ja proovisin ka otsingut. Kasutatakse seda sõna jah. Tuleb välja, et lausa bioloogias ja geneetikas. Ning loomulikult geneoloogias. Kuid ma leidsin ka rahvaluule lehekülje, kus on täpselt sama sõna. Luuletus on pärit Vaivarast 1888 aastast. http://www.folklore.ee/regilaul/H_II_algus_koll.xml

Tule mulle

Ära karda mulle tulla
Mul on õved lõvendised
Karjaajad kalevised,
Linad pikissa pinussa.
Ei ma õtsije ovosta
...

Ma teoreetiliselt võiks selle kandi murdest aru saada, aga ei saa. Tundub, et need õved on mingid majapidamisasjad.

Midagi sarnast sõnale "õve" (eve) märgib ära Wiedemann oma seletavas sõnaraamatus lehekülgedel 107-108 ja 743-744. Seletav tekst on sakste keeles...
Muide, Wiedemannil on teisigi huvitavaid sõnu kirjas. Kindlasti kasutavad eesti keelsete programmeerimiskeelte loojad vanu sõnaraamatuid usinalt..., selles ei tohi olla kahtlustki...

Härra Leberechtile - arvan, et eestikeelsete programmeerimiskeelte loojaid, seega eesti keele sõnu programmeerimiskeele leksikana ehk sõnavarana kasutajaid ei ole just palju. Antud juhul on oluline hoopis meie, keskmise eestlase arusaamine oma keelest. Siin keegi Robin Patterson palub abi. Miks mitte arendada ja teha vähem või rohkem mõistlikke ettepanekuid. Minu arvates on siiski samm-sammuline lähenemine parim (ehk et vanaema on ju nii emaema kui isaema). Samas kui tahetakse põlvkondade vahelist kaugust näidata, sobib vanaema suurepäraselt. Aga emaema korral ei ole mingeid arusaamatuse võimalusi. ehk et mõiste peab olema keskmisele? eestlasele üheselt mõistetav. Näiteks onu aga seda ei ole. Muide, vahel minnakse arutlemisel ka nii täpseks, kui et minu ema Meeta ema Anne isa Taavi. Noh, võiks asja veel hullemaks ajada. Minu 1923.a. sündinud ema Meeta Ait-Haabi 1886.a. 3 I vkj sündinud ema Ann..
Soovin kõigile häid jätkuvaid munadepühi!

Sirjele

Mitte kõik õved murdeluules pole õed-vennad.
"Mul on õved lõvendised
Karjaajad kalevised, "
Kõlab eesti keeles:
Mul on õued lõuendilised,
karjaaiad kalevised.
Millised tekstiilitooted on lõuend ja kalev tasuks ise järele uurida.

Lauri

Härra Aidale --- on neid tegijaid nüüd vähe või palju, aga tulemuse määrab ära tegijate proffessionaalsus ja pühendumus. Nagu meiegi tegemisi siin Genis ja üldse Maa pääl...
Iga suur asi algab pihta väikestest sammudest. Üksteist ja teineteist aidates saame üle igast mäest...

Lisaks sellele " viskab villast" Geni ka sellega, et pakub nt ema või isa uut elukaaslast lapse kasuvanemaks, olenemata abieluaegade erinevusest ja pärisvanemate elus olemisest ehk lapsel on korraga pärisvanem ja keegi kasuvanem, keda ta pole võib olla elus kordagi näinud.

Minu arvates ei puudu vajadus kasutada eesti keeles sõna "õved".
Kasutan seda kolleegidega pidevalt, samuti teevad seda geneetikud,
bioloogid jt. On igaühe oma asi, kas ta ütleb pikemalt või lühemalt. Kui
keele areng peaks olema vastumeelt, võime minna tagasi ju 16. sajandi
eesti keelele, kui sisekadu oli veel toimumata ning kõike saab hulga
pikemalt ja toredamalt välja öelda. Samuti pole vaja kasutada ühtegi 20.
sajandi väljamõeldist. Ütleme arvuti asemel arvutamise masin? Inertsi
asemel edasikargamise vägi?

Häälikuline sarnasus sõnade "õved" ja "õõv" vahel on minu jaoks sama
suur kui "sugupuu" ja "suguemise" vahel. See sarnasus pole aga küll
kedagi sugupuudest rääkimist takistanud.

Henn arvab, et "edasi aga ei ole mõistlik kasutada
vanavanavanavana....vanaema vaid n-põlve esiema". Selle jaoks on
olemas eraldi sõnavara, mis esineb juba Kleisi entsüklopeedia:
(vanavanaema on vaarema, sealt edasi vaar-vanaema, ellema,
ellvanaema, ellvaarema jne, Siin eespool oli eraldi link ka toodud ära
nendele Maidu Leeveri leheküljel. Need on olemas ka
www.isik.ee/algus.html lõpuosas.

Ma arvan, et siin selle teema üle mõtteid vahetada on päris kasulik, kuna
kui peaks kunagi mõne programmi tõlkimisel selliseid asju vaja minema,
on mingi alus olemas. Paraku ei tegele tõlkijad tihti spetsialistidelt nõu
küsides, Nii on tekkinud näiteks "adramaa" asemel "sahamaa"! Et
genealoogidel hoolimatusest selliseid ausalt öeldes nõmedaid
tööõnnetusi ei juhtuks, võiks ju terminoloogiaga tegeleda küll.
Murdesõnavarast leiab palju huvitavaid sõnu (õek 'kasuõde'; isak
'kasuisa'; pojand 'kasupoeg' jne). Kas nende järgi on vajadus, on iseasi.
Mina ise näiteks pooldan kindlasti ühtlust (kasuõde, kasuisa, kasupoeg),
siis on asi alati selgem.

Fredile
Inerts oli siiski "paigalpüsimise vägi", "tagasikargamise vägi" oli (vedru) elastsus. Ja tollal oli veel kasutusel "kaunisti kargamise kunst" mida me nüüdsel aal' balletina tunneme :-)

Muus suhtes tundub õigus olevat... Kui sõna on olemas siis tuleb teda pruuki'

Lauri

Nice topic & a good read. At least we sure know how to derail & elaborate a thread in style at this 'round table' to incorporate added value & some great genealogist entertainment :P Yep, languages in parallel with their users change, evolve, discard & create meaning in mysterious ways. You might feel the need to resist this for various (nostalgic/conservative) reasons, and you have my sympathies :)

Iceland, Icelanders & the Icelandic language spontaneously comes to mind. In a good way.

Best regards to you all!

/O

@Lauri
Bravissimo:)

Jaanusele: ingliskeelne stepmother ei ole sama, mis eesti kasuema. siin on sõnade tähenduspiiride erinevus eri keeltes.

Meil eesti keeles on võõrasema ja kasuema - need suht erinevad mõisted, kuigi samuti tähenduspiirid kattuvad osaliselt.

aga jahh eks ta oleks parem tõlkida emamees mitte kasuisa ega võõrasisa, eriti kui eluajad ei kattu või vanusevahe on oluline

Üks vana lugu sellel teemal räägib, kuidas lesknaine võttis omale noore mehe. Pulmas sai tolle isa tuttavaks lese tütrega ja sealt kasvas uus armastus ning abielu. Mõlemal paaril sündis laps. Ja siis peategelane (pole isegi oluline kes neist) arvutas, et nüüd ma olen iseenda vanaisa.

Henn

Hennule - see "vana lugu" on Eestis vast päris tavaline. Tean umbes 15 aasta tagant sarnaseid juhtumeid - üks pere oli selline kus lesknaine endast ca 35 aastat noorema mehe võttis. Probleem oli aga selles et ema-mehest mõned aastad vanem perepoeg n-ö kasuisale pidevalt peksa kippus andma... Aga oled sa proovinud sellist silmusega puud Genisse kanda?

ei ole probleemi sellise puu genisse kandmisega

Private

siin on näide

PS! vanas testamendis on lugu Loti naisest, kes oma tütred mehele voodisse sokutas. Ka see on ilusti genis olemas

Henn

to Henn Sarv.
Selle Lotiga nii hullsee asi polnud. Loti naine oli siis juba soolasammas, kui tütred isa purju jootsid ja tema kaissu pugesid. Algul üks ja pärast teine.
Huvitavaks teeb asja see et selline oli, Jumala meelest, see päästmist vääriv perekond. Millised olid siis veel need ülejäänud linnaelanikud?

Mis puutub terminoloogiasse, siis tuleb meelde Nõukogude aeg, kus keelelise terminoloogia järgi valvas selline asutus nagu GLAVLIT. Tuleb ka meelde "arvuti" ümber käiv avalik arutelu. Jõuti küll kokkuleppele ja kinnitati ka ametlikult nimetus "raal", aga NL lammutamisega läks ka see nimetus.
Sugulassidemete puhul, Vigalas, kasutati ka selliseid mõisteid nagu suured ja väiksed nõod.
Eks keel ole pidevalt arenev, nagu kogu inimkond. Eks kuulub selle juurde ka piibellik "paabeli segadus", mil inimesed ei saa üksteisest aru isegi siis kui nad räägivad ühte keelt.
Kui läksin 1955 linna kooli, olid seal koos poisid igast Eestimaa nurgast ja polnud haruldaseks kui omavahelises jutus nõudis mõne lause arusaamiseks eraldi lahtirääkimist s.t. vaatamata eesti rahva "suurele ühtsusele" kasutati ühesuguse nähtuse kirjeldamiseks erinevaid väljendeid.
Ühene terminoloogia on muidugi tervitatav nähe!

to Aleksander:

vabandust, et Loti naisele liiga tegin :) Eks see näita jahh puudulikku kooliharidust, aga hea on ju kõik soolasambas naise kaela ajada - jäävad vähemalt tütred puhtaks ja saavad päästetud.

Ha, ha, ha! Loti naine jäigi patust puhtaks, tänu oma uudishimule! Muutus ainult soolasambaks, aga tütred olid ikka igavesed massuurikad, et isaga magamiseks ta silmini täis jootsid.
Tea kas nad käima peale ka said või lõbutsesid niisama?

Õõvastavatest õvedest.
Ma ei üritanud väita, et keel peaks olema mingi mumifitseeritud imeasi. See konkreetne termin mulle ja mõnele teisele lihtsalt ei istu. Meie arvamus ei muuda seda keelendit olematuks ja kohe kindlasti ei takista kellegi selle kasutamist.
Aga mine tea, äkki raalime siin midagi kamba peale välja? :-p
Igatahes on jutuakna tekst äkitselt hakanud aknasse ära mahtuma.

Tere

Siin varem keegi mainis Google tõlget -
siintoodud link peaks ilmekalt illustreerima kui halb on genealoogiasõnava sisaldava artikli Google-inglise eesti tõlke tulem:
http://translate.google.ee/translate?hl=et&ie=UTF-8&sl=en&a...

Lauri

Google tõlkeid on korduvalt katsetatud nii:
- võtad mõne kirjandusklassiku kena teksti
- tõlgid eesti-inglise mootoriga
- tõlgid tagasi inglise-eesti mootoriga
- terve õhtu on lõbus olla

Jah. Google Translate ej ole mingi parim universaalne tööriist siin Geni genealoogia professionaalsetele.

Aga arvan ise et algaja-Genilasele esimesest päevast see täielikult täpne tõlge, suguvõsade sügavamate saladustest millest siin tihedalt juttu on - ej ole kriitiline. Hiljem kui asjad teel kasvama - siis teine asi. Kui kindlalt arvate et 'GT' üldse kellegile abi ei võiks lisada, siis okej. Ise nägin kord sellist lippakat töökoha seinale kleebitud:

"Are you a problem finder, or a solution provider?"

Tuleks tagasi selle sibling mõiste juurde. Vasted mis siin teemas esinesid olid siis:
sisarus, õve ja õde-vend (viimane on ausalt öeldes väga veider ainsuses).
Kuidas aga on siis eesti keeles "half sibling"?
See mõiste on Genis täiesti kasutusel.

Lauri

poolsisarus, poolõve, poolõde-vend :)))

Lauri: miks poolõde ja poolvend ei sobi?

Laur otsib kesksoolist sõna:P

@Andrus - Justnimelt määramata sooga isikut. son/daughter/child ehk vanemate jaoks on OK - poeg/tütar/laps, aga õdede-vendade jaoks? sister/brother/sibling - mis siin viimane on - õve? Peab olema sõna mis korraga nii poolvenda kui poolõde tähistaks.
Samast teemast areneb välja ka - stepsibling !? Kasuõde või kasuvend ühes isikus. Kuni me ei suuda selliseid asju otsustada pole ka lootust Geni eestikeelseks saada.

@Laur
Kas ikka on mõtet Geni pärast eesti keele pärast nii punnitama hakata?
Eskimol v laplasel on väidetavalt lume kohta 17 erinevat sõna, afrikaanidel heal juhul üks. Pole ju laiatarbe vajadust. Sõna tekib ju ikka siis kui see paljudes huultel ja meeltel liikuma hakkab, seega minu arusaama järgi enne reaalis vajadus ja siis Genis v mujal virtuaalis peegeldus.

Jah, sibling võiks olla liitsõnana lihtsalt "õde-vend". Näiteks küsimus - kas see isik on selle isiku õde-vend? Peaks olema arusaadav, kohmakas küll, aga mis sest?

Et siis half sibling on poolõde-vend või poolõde-poolvend
ja step sibling on kasuõde-vend või kasuõde-kasuvend?

Üha kohmakamaks läheb... samas kas on siis levinud poolõve ja kasuõve?

Lauri