sugulussidemeid tähistavad mõisted

Started by Henn Sarv on Saturday, April 3, 2010
Problem with this page?

Participants:

  • Geni Pro
  • Geni Pro
  • Private User
    Geni member
  • Private User
    Geni member
  • Private User
    Geni member

Profiles Mentioned:

Related Projects:

Showing 61-88 of 88 posts

Lauri :)

palun jätame selle õve välja :)
kus kohas sul seal seda sõna vaja läheb?

las pigem olla kohmakas?

NB! keelelises mõttes õed-vennad omab mõtet (need on minu õed-vennad) aga AINSUSES ei ole sel mõtet, sest vähemalt minu teadaolevas maailmas on ÜKsiKIsIK alati kas õde või vend mitte kunagu õde-vend

Henn

Ma olen ka Hennuga ühte meelt, et olgu pigem natuke lohisev, ent kõigile arusaadav.

Uskusin juba, et Lauri on nii koleda sõna ise välja mõelnud, ent paraku annab ka Wikipedia sugulussidemeks tõesti sellise sõna nagu Õved :D Kasutatakse seda sõna vaid mitmuses ja mitte ainsuses.

http://et.wikipedia.org/wiki/Sugulussuhted

Tuleb tunnistada, et eksisin, kasutatakse ka ainsuses:

Õved on õed-vennad, ühe vanemapaari järglased.

Et geneetikas on sageli tarvis nimetada mingi terminiga kõiki samade vanemate teisi järglasi, soost sõltumata, võeti inglise keeles kasutusele lühend sibs (ka siblings), mis on tuletatud sõnadest sisters-brothers. Eesti keeles moodustati analoogselt sõna "õved" kui lühend sõnadest "õed-vennad".

Ainsuses on kasutust leidnud nii õvi kui õve. Tuletuslugu silmas pidades peaks eelistatud olema "õve".

Võib eristada ka täisõvesid (fullsibs) ja poolõvesid (halfsibs) – viimaste puhul on üks vanematest ühine.

Monika tänan :)

ma lisan ühe mõtte
loost vahe kokku võtte

Täna oli mul juhus meenutada üht tütarlast, mulle kauget hõimlast, ühe kirjamehe tütart. Kohtusin temaga, kui ta oli vast viiekuuene ja mina ca kümnene. Oli meelde jäänud selline lugu ... Nüüd sain teada, et tütarlast enam ei ole.

see lugu pani mind meenutama, miks ma paljusid asju siin teen ja toimetan ja seda hää meelega. Minu jaoks ei ole need asjad seal puus mitte kastid. Nad on inimesed - oma elu ja loo ja sündmuste ja armastuse ja vihkamise ja rõõmude ja muredega.

Seepärast ei olegi minu jaoks sugupuu ja suguvõsa ja sugulased mitte teise või kolmanda põlve järglased vaid inimesed, kellega mind seob kui mitte muu siis ühised inimesed.

Las need õved nii ainsuses kui mitmuses jääda sinna geneetikasse. Generic Genetics - see tõesti ei huvitu selles, kas see on just õde või vend ja kas ta on ka hea õde või vend. Generic Genetics jaoks on see pelk sibs või sibling või õvi.

Mulle näiteks meeldib hullusti, et meil on eraldi sõnad lell / onu ja sõtse / tädi. ja mulle meeldib vaielda, kas vanalell on suvalise vanaisa vend või ainult isaisavend. Ja ega mulle ei meeldi ka see n+n nõbu üleüldse - vanavanaonu tütrepojatütar on palju ilusam.

Seega, kui on vaja anonüümsete küülikute anonüümseid järeltulijaid tähistada, siis nad võivad olla õved. Aga minul ei ole ühtegi õve, mul on neli venda ja kummalgi õel koguni viis venda.

Henn

@Henn - kas täna meenutame seda kunagist tütarlast?
Ly Ranne
(http://www.elu24.ee/?id=251801)

Ta oli mu kooliõde (mõned aastad eespool).
Kes nüüd ta profiili üle võtab?
(kokku on 3 duplikaati).

Tunnen sugulastele kaasa.

Lauri

Hennul on õigus,kuid ärgem unustagem,et keel muutub ajas,ja kui meie generatsioonile paljud uussõnad ei istu,siis järeltulijad võivad nii mõndagi muuta,loodetavasti ka see diskussioon jätab jälje tulevikku.

Õve on tulnud tähtedest silpidest õ-de ve-nd. Pakun Sive. Sisar ja vend. Pole nii öökiv ja mida veel. Aga naljakuu on aprillikuu.

Lauri: ei ma ei pidanud küll Ly-d silmas. Temaga oli meil 9 aastat vanusevahet. Aga kurb ikkagi.

selliseid lugusid juhtub - paraku mida suurem su sugulas- ja tuttavkond seda sagedamini. ja ma olen juba hea mitu korda samasugust muret lahendanud, et kes ta töö üle võtab

enda jaoks olen ma näiteks teinud mõningad korralduslikud toimingud, et kui mina kunagi lähen, oleks seda küsimust lihtsam lahendada.

Henn

jätkusuutlikkuse tagamiseks peaks genis olema võimalus "testament" teha - elik siis määrata omale "pärijad" - kes saaksid vajadusel eluloolisi andmeid täiendada ning üksiti ka tehtu üle võtta.

> Õve on tulnud tähtedest silpidest õ-de ve-nd.
> Pakun Sive. Sisar ja vend. Pole nii öökiv ja mida veel.

siis võiks ju kasutusele võtta hoopis VEnd või SIsar ehk VESI.

kasutan ise genealoogilistes uurimustes sõna õved (ainsuses mitte kunagi, sest pole vajadust, nagu henngi kirjutas) pidevalt, sama teevad minu kolleegid, nii et küsimus on vajaduses ja harjumustes - meie jaoks on selle sõna järgi vajadus ning oleme ka ära harjunud, seega on see maitse asi ning nagu varemgi kirjutatud, ei ole uute sõnade juurutamine keelde sugugi lihtsalt läinud. mõni kole uudissõna (nt misiganes) või mõne olemasoleva sõna mõttetu liigtarbimine (nt erinev eri asemel, nominent kandidaadi asemel) on keelde väga kiiresti omaks võetud, samas mõned sõnad on juurdunud pikema aja jooksul, aga seda kindlamalt. Aavik olevat koguni ühe krimka kirjutanud ainult selle eesmärgiga, et oma sõnu roim, mõrv jmt propageerida. Neidki ei võetud ju kohe omaks, kuid praegu ei kujuta me eesti keelt ilma nende sõnadega ette. Võime ikka rääkida mõrtsukatööst.

Teadlased ja uurijad võivad-peavad-ja-saavad alati kasutada oma terminoloogiat, eriti kui selleks on tungiv vajadus. See aga ei tähenda seda, et rahvas hõisates kõik hädapäraselt pakutu omaks peab võtma.
On olemas suupäraseid, hästi kõlavaid, lausa ilusaid sõnu. Selge , et harjumatu ei tundu esialgu nii kaunis ja mõnus.
Aga , vabandust, õve on ikka üks kohmakamaid ja koledamaid häälitsusi küll.
Jumala pärast, kasutage. Aga ärge pähe määrige.

Õve kõlab paratamatult nagu "õõvastav". See "sisar" on parema kõlaga, aga viitaks nagu pigem naissoole. Pakuks ka näiteks "sõve", see pisut vähem õõvastav. Või "sõli-sõlid" (nagu "käli"). Või "õnd - õnnad/õnnaksed" (vrd omaksed). Kuna tegu uue sõnaga, võiks ju ka inglise keelest tuletada. "Sibling" iseenesest poleks ka eesti keeles paha kõlaga, aga no nii otse ei tahaks laenata ehk. Küsin suvel Tiiu Erelti käest, mida tema soovitab :)

Küsisin ka erapooletu arvamust ja tema pakkus ka täiesti minust sõltumatult "õnd". "Kas Mari ja Jüri on õnnaksed?" :D "Rene on Juta õnd, aga ma ei tea, kas ta on poiss või tüdruk".

@Pia
"õnd" on hea leid, sama tüüpi kuid mitte nii kena oleks ka "vede".

Juhanil oli üks õnd, üks poolõnd ja kaks kasuõnda.

Lauri

Andrus Alevile: kummaline, et millegi poolt argumentide toomine on pähemäärimine, vastu olemine on aga justkui rohkem aktsepteeritav. Eks käi sellegi kohta sarnane soovitus, kui telekast halb film tuleb - võimalik on keerata teisele kanalile või telekas kinni panna. Arvutiga on ka muide sama võimalus.

Eesti Keele Instituudist on ka sõna "õved" kohta küsitud nõu ning sealt vastatud, et kui sõna on terminina kasutuses, siis olgu. Järelikult maitse asi, kui palju seda keegi endale "pähe määrida" laseb.

@Fred.
Loe ka mõnda minu varasemat sõnavõttu siin tubades. Mina olen põhjusmõtteliselt igasuguse propaganda vastu. Eriti aga väärvõtete kasutamise vastu. Üksikute aktiivne poolt-olemine Ei ole rahva arvamus.
Keel aga on rahva oma. Ja on ilmselge , et on erinevaid kasutusgruppe. Igaüks kasutab nii nagu tahab, oskab ja vajalikuks peab. Mõnes peres kasutatakse vb mõne lähisugulease hellitusnimena nt nannu.? Kas see on eesti keel? On ja ei ole kah. See on selle grupi keel, kuid ei ole eesti keel laiemas mõttes. Urisemine hakkab siis , kui see grupp hakkab tungivalt nõudma oma kasutusviisi ka teistelt? Vot see on küll koht, kus teised ei pea oma telekat kinni panema. Võivad ikka küll oma mõtteid edasi jagada. Isegi siis, kui välja tuuakse EKI kahuriväe varjud. Peeter ju vastas Sulle sama mõttega, ilmselt taktitundelisemalt- kes kasutab see kasutab. mott. Vaevalt aga sealtpoolt nõu anti: kustkohast jookseb diskreetse kasutamise ja pähemäärimise piirjoon.

Ohh - ärgem nüüd nende õvede-tõvede kätte tülli lähe
Eesti keeles on palju sõnu, mida mulle kasutada ei meeldi
Seda nii "päris-" kui "uudis-" sõnade hulgas.

Kõigil meil on õigus avaldada arvamust :)

Maitse üle ei vaielda vaid kakeldakse.

Tavainimesel pole tavakeeles vajadust õvede järele. Teadlastel võib olla on. Lauri aitab kaasa, et saak Geni automaattõlke eesti keelde korralikuks - tal oli ka ühes kohas vaja.

ps! olen Aaviku (Johannes Aavik) uuenduste ja uudissõnade suur fänn. MInu arvates ei ole paremat raamatut selleks teemaks kui tema Edgar-Allan Poe (Edgar Allan Poe) Kaevu ja Pendli eestikeelne tõlge (aavikukeelne tõlge)

PPS! kogu loost oli niipalju kasu, et ma lähen nüüd korrastama Aaviku ja Poe sugupuud :)

Lisaks Hennu arvamusele, et teadlastel võib-olla on vajadus õvede järele. Genealoogia on ju teadus ja teaduskeeles mitte ainult võib vaid lausa peab kasutama võimalikult täpseid ja üheseltmõistetavaid termineid, mida me igapäevakeeles alati kasutama ei pea.

Mulle hakkab õve juba tasapisi meeldima, küllap ma olen teadlane siis (;

Kuna endalegi ootamatult selgub, et olen väärvõtteid kasutanud ja nõudnud (sic!) sõna "õved" kasutamist teistelt, siis edaspidi olen Genis vait (ja hoian hulga aega kokku), sest järelikult ma ei suuda seda ise taibata, kui kasutan väärvõtteid ja kelleltki midagi nõuan (äkki on jutt mõnes kohas puuduvast emotikonist, aga mis sest enam).

ähh - ajaraiskamine - muru vaja riisuda ja kasvuhoones muld vahetada

Ei olnud plaanis mõnusasse äraolemisse lõhet lüüa, aga silma jäi "õnd". Palun vabandust, kuid ei viitsi kogu vestlust läbi lugeda ja lihtsalt oletan, et jutt käib eestikeelsest vastest sõnadele syskon ja sisarukset.
Tahaksin öelda, et sooülestel terminitel on (õnneks seni) mõte vaid mitmuses, sest keegi ei ole korraga nii õde kui ka vend (poeg ja tütar etc). Sestap oleks mõttekas öelda pigem "õnnad" kui "õnd", samuti kui siin varem nähtud "õved".
Et nüüd oma sekkumine kuidagi konstruktiivseks pöörata, pakun välja rootsipärase "süskad".

@Raivo - Sellel terminil on nii Genis kui genealoogias täiesti olemas ainsus.
Kui on teada et ühel isal oli kolm last - poeg, tütar ja laps kellest me ei tea kas oli poiss või tütar siis isa poolt vaadatuna (isa profiilis) paneme kirja son, daughter and child ehk eesti keeles poeg, tütar ja laps. Kui nüüd aga seda olukorda poja profiilis vaadata siis on tal inglise keeles sister and sibling.
Eesti keeles siis õde ja .... ÕND või ÕVE või SISARUS või SÜSKA või õde-vend/vend-õde.

Ja see kolmas võib muide olla ka teisest abielust: pool- või siis hoopis lapsendatud: kasu- ehk võõras-

Enamat sedakorda selgitada ei viitsi.

Lauri

aitähhh! :)

Mille eest?

Mul on üks märkus sugulustee näitamise kohta. Pole vist see teema, aga tundus kõige lähedasem.

Geni näitas isikule seoseks "...is your first cousin five times removed". Tee minust temani 9 isikut (kaasaarvatud). Ja kõik isikud sinised, st sama veri.
Leidsin tema kaasa Genist. Sai mestitud. Nüüd saan seoseks "...is your first cousin four times removed's husband's brother's wife's father". Nüüd tee temani 12 isikut ja värve juba 3

Jah. esialgne läbib puus ühe põlve/taseme rohkem. Aga mind huvitab veri rohkem. Pealegi esimene tee on ju lühem...
Olen enne ka näinud, et seosed püütakse näidata võimalikult väheste tasemetega. Kas pole võimalik siiski käia vere järgi?

Minu vanaema täditütre tütrepoeg-kuidas peaksin teda lühemalt nimetama?

Kas see ei ole inglise keelsetele kolmas cousin? Kui cousin on nõbu, siis võiks Ursula Prii pakkumine eesti keeles olla kolmas nõbu. See on minupoolne kergeltvõetav pakkumine. Paar aastat tagasi keegi tegelane tahtis teha mingi kokkutuleku New Yorgis nimetuse all - We all are cousins, mis võiks tähendada , et me kõik oleme nõbud. Igaljuhul mulle see kolmas nõbu isegi natuke meeldib. Siis veel neljas ja viies nõbu. Nii igaljuhul veresugulus näidatakse ära. Olen isegi praeguse presidendiga mingi taseme nõbu ehk COUSIN. Inglise keeles on veel nõbud nihkes, mis näitab mingi kahe inimese esivanemate põlvkondade arvu erinevust mingite ühiste esivanemateni.

Showing 61-88 of 88 posts

Create a free account or login to participate in this discussion