Monika tänan :)
ma lisan ühe mõtte
loost vahe kokku võtte
Täna oli mul juhus meenutada üht tütarlast, mulle kauget hõimlast, ühe kirjamehe tütart. Kohtusin temaga, kui ta oli vast viiekuuene ja mina ca kümnene. Oli meelde jäänud selline lugu ... Nüüd sain teada, et tütarlast enam ei ole.
see lugu pani mind meenutama, miks ma paljusid asju siin teen ja toimetan ja seda hää meelega. Minu jaoks ei ole need asjad seal puus mitte kastid. Nad on inimesed - oma elu ja loo ja sündmuste ja armastuse ja vihkamise ja rõõmude ja muredega.
Seepärast ei olegi minu jaoks sugupuu ja suguvõsa ja sugulased mitte teise või kolmanda põlve järglased vaid inimesed, kellega mind seob kui mitte muu siis ühised inimesed.
Las need õved nii ainsuses kui mitmuses jääda sinna geneetikasse. Generic Genetics - see tõesti ei huvitu selles, kas see on just õde või vend ja kas ta on ka hea õde või vend. Generic Genetics jaoks on see pelk sibs või sibling või õvi.
Mulle näiteks meeldib hullusti, et meil on eraldi sõnad lell / onu ja sõtse / tädi. ja mulle meeldib vaielda, kas vanalell on suvalise vanaisa vend või ainult isaisavend. Ja ega mulle ei meeldi ka see n+n nõbu üleüldse - vanavanaonu tütrepojatütar on palju ilusam.
Seega, kui on vaja anonüümsete küülikute anonüümseid järeltulijaid tähistada, siis nad võivad olla õved. Aga minul ei ole ühtegi õve, mul on neli venda ja kummalgi õel koguni viis venda.
Henn
