Sünd : http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1210.2.6:94 Sünnikoht Kambi mõis ( Saksa keeles Kampen/Campen ) Raasiku lähedal. Hingeloend 1835 : http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.VIII-146:437 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.VIII-147:213 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1215.1.115:60 abielu: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1234.1.128:16

Algselt oli tema perekonnanimi Nurk , kuid hiljem on ta muutnud oma perekonnanime - Nort.

  Temast võib lugeda Eduard Vilde raamatus " Prohvet Maltsvet ". Mees tegi kaasa ränk raske reisi Krimmi kuid hiljem pöördus tagasi .

Tsitaat Eduard Vilde raamatust " Prohvet Maltsvet " : Lõpeveski Aabram , nagu kutsuti teda ta veskikoha järele ,oli neid tolleaegseid talupoegi ,keda tunti tema rikkuse pärast väga laialt , üle mitme kihelkonna,sest talupoja rikkus oli tol ajal sama kuulmatu kui härrasmehe vaesus.Suur ta kullahunnik just ei olnud - seda määrati kolme kuni nelja tuhande rubla peale-,aga kui loeti juba paarisaja rubla omanikku jõukaks talupojaks,siis oli Aabram muidugi Kröösus omasuguste seas.Tema laialine tutvus põhjenes osalt ka tema tegevusel,mis viis teda kokku paljude inimestega ligidal ja kaugel: ta polnud mitte ainult palju tarvitatud vesiveski mölder ,vaid ka suur kaubitseja ja hobuse parisnik. Lõpeveski koht , mida ta pidas , oli suur ja varustatud heade heina ning karjamaadega, asetedes veerikka jõe ääres. Aabram Nort ,see laia jutuga,tragi loomusega ,aga kitsa silmaringiga mees ,oli kindlausuline Maltsveti jünger .=

Esimesed, kes kodumaalt Krimmi poole teele

läksid, olid viis-kuus perekonda Kolga rannast, Kiiu v., Kuusalu kihelkonnast. Nende juhiks oli Maltsveti südamesõber ja usuliikumise peatugi, jõukas peremees “Lõpeveski“ Aabram Nort, kelle jõukust hinnati kolme-nelja tuhande rublale ja kes peale möldri ameti oli veel kaubitseja ja hobuseparisnik, — olles viimasest ametist loobunud Maltsveti usku minnes. Teele asus see grupp väljarändajaid kohe pärast jaanipäeva 1861. Keeleoskajaks oli neil kaasas keegi Narva mees. Nende minekul polnud takistusi, sest kevadest saadik olid nad Jamburgi linna hingekirja võetud. Laevaga sõitsid nad Tallinnast Peterburgi ja sealt raudteel Moskvasse. Siin osteti hobused ja vankrid ning nii jõuti Harkovi kaudu umbes 6 nädala pärast, lõikusekuu algul, Krimmi. Nad asusid Simferoopoli linnast versta 5 loode poole, Salgiri jõe ääres asetsevasse Kijat- Aktatshi külla. Aabram Nort kolme poja ja tütrega ostis sinna väikese koha jõe kaldale, teised perekonnad (mõnede hiljem juurdetulnutega kokku 10 peret) võtsid kohaliku mõisa maid rendile, õieti kümnisele. Asulat kutsuti hiljem Aabrami külaks. Algul pidi Aabram Nort Krimmi reisima koos Tiskre küla suurema grupiga, ei läbenud aga oodata, kuni Tiskre rahvas ettevalmistustega joonde saab, ning läks varemalt teele, lubades suuremat seltskonda oodata Moskvas, oli aga ka sealt paari päeva pärast edasi läinud. Aabrami külast ei kujunenud püsivat eesti asundust. Väljarändajad asusid sealt mujale. Aabram Nort ise, kellel oli teistest Krimmi suguvendadest 10 korda rohkem kapitali, ei kodunenud Krimmis ega suutnud enda rahadega midagi ette võtta. Kiratsenud kuus aastat oma kohakesel, müüs ta selle 600 rubla eest Kustav Maltsale ja läks 1867. a. kodumaale tagasi, ostes Harjumaale päriskoha. Nii kujunes, et esimese püsiva eesti asunduse rajajaiks Krimmis said Rannamõisa Tiskre külast väljarändajad, kes asusid teele ainult mõni päev pärast seda, kui Aabram Norti seltskond kodumaalt lahkus.=