See projekt siin on mõeldud inimestele, kes on lähemalt ja kaugelt seotud Krimmi eestlastega ,et jäädvustada üles neid huvitavaid mälestusi mis on seotud selle kohaga. Esimesed eestlased ja eesti asulad ilmusid Krimmis 1861. aastal. Väljarändamise põhjuseks olid talupoegade raske orjuse tagajärg kodumaal. Krimmi meelitas eestlasi tatarlaste mahajäetud vabad maad. Seetõttu hakkasid rändajate voorid kogunema ja lõuna poole liikuma . Saabunud Krimmi asuti elama ikka maale , küladesse , stepi rajoonides . Pakuti maid Simferoopoli, Eupatooria, Perekopi ja Feodossia maakonnas. .Esimesed aastad elati tatarlaste urtsikutes. Hiljem hakati ehitama ise avaraid elumajasid .Ilmusid koolid , kirikud ja kultuurimajad kus lauldi ja tantsiti. Lapsed õppisid nii emakeelt kui ka vene keelt.

Unistuste maa Krimm

Oli aeg kui pärisorjus ühele grupile rahvast vastu hakkas. Oli küllalt palju neid kes olid valmis pika teekonna ette võtma , peasi kui saaks seda kauaigatsetud maad harida. Selle põhjuseks on janu vabaduse järele , kutse, lootus või sisemine tung minna ja rajada endale uus maa, uus kodu ja uus tulevik. Kunagi 150 aastat tagasi see juhtus , siis läksid eestlased prohvet Maltsveti innustusel ja keiser Aleksandri loal otsima paremat paika päikese all. Selleks pidi saama Krimm, kus oli tasuta vaba põllumaad saadaval. Aga maa on meie esivanematest eestlastele läbi aegade väga tähtis olnud.

• 14./26. septembril 1812 sündis Koeru kihelkonnas Norra vallas Juhan Leinberg (prohvet Maltsvet).
• 1853–1856 väldanud Krimmi sõja järel küüditati Krimmist tatarlased või nad põgenesid Türki.
• 1860 kirjutas Perno Postimees tatarlaste massilisest väljaajamisest Krimmist ning sealse maa soodsatest rentimis- ja ostutingimustest.
• 16. jaanuaril 1861 esitasid maltsvetlased keiser Aleksander Teisele palvekirja, et saada luba väljarändamiseks Krimmi. Hans Valkmann ja Gustav Malts läksid Krimmi maad kuulama. Veebruaris siirdus Krimmi ka prohvet Maltsvet.
• 1. novembril 1861 tipnes Järvamaa talurahva vastuhakk mõisnikele peksupäevaga Albus, Kukenoosi rehes.
• Novembris 1861 esitasid 152 Järvamaa talupoega Eestimaa kubermangu valitsusele kohaostmissedelid ümberasumiseks Krimmi.
• 1861–1863 esimene suurem eestlaste väljarändamislaine Krimmi.
• 1865 pöördus prohvet Maltsvet tagasi Eestisse.
• 1890. aastatel oli Krimmis juba viis eesti kooli.
• 1890–1895 järgmine suurem väljarändamislaine Eestist Krimmi.
• 1897. aastal elas Krimmis 2176 eestlast
• 1904 külastas Krimmi Eduard Vilde, kogudes materjali romaanile „Prohvet Maltsvet”.
• Novembris 1920 kehtestati Krimmis nõukogude võim. Algas sealsete eestlaste opteerimine Eestisse.
• 1926 stalinlike repressioonide algus Krimmis. Eestlased jätsid maha oma kodud ja asutasid uue küla – Novoestonia.
• 1930 kolhooside asutamise algus.
• 1934. aastaks olid eesti rahvuskoolid Krimmis likvideeritud.
• 2001. aasta rahvaloenduse andmetel elas Krimmis 674 eestlast.

Et saada head ülevaadet sellest kuidas toimus esimeste eestlaste liikumine Krimmi siis selleks tuleks lugeda hoolikalt läbi Eduard Vilde romaani " Prohvet Maltsvet " Raamat annab hea ülevaate sellest kuidas need sündmused sel ajal praktiliselt aset leidsid. Käis ju Eduard Vilde ise kohapeal Krimmis kus kohtus Juhan Leinbergi vennapojaga Gustav Maltsiga. Kes oli ise üks Krimmi emigreerujate organisaatoritest ja nende sündmuste tunnistaja.

August Nigol. Meie asunikkudest (1916):

Krimmi Eesti asundused on:

1)

Kontshi-Shawwa*

Tänase nimega Krasnodarka.

'
') 17 wersta Kurman-Kemeltshi jaamast, üle 200 hinge, 1863. a. asutatud. Asundusel on oma koolimaja ja kaunis meeldiw wäike kirik ehk õigemine palwemaja.

2)

Sõrt-Karaktshora

', 7 wersta Kontshi-Shawwast, 1864. a. asutatud. 1862. aastal
tulid esimesed Eesti wäljarändajad Krimmi, Tõnisson, Johan Leinberg (prohwet Maltswet) ja selle wennapoeg Gustaw Malts, kes praegugi weel Simferopolis majaomanikuna 76 a. wanaduses elab ja kelle juures eestlased alati on sõbralikku nõu ja ilusat wastuwõtmist leidnud, ja selle sugulased Tarhani külas. Seltsimaja on asumisel. Siin asub suurem hulk Tauria Eesti Hariduseseltsi eestseisuse liikmeid. Maad umbes 2000 dessatini.

Aleksandrowka wallas, Kurman-Kemeltshi jaamast 23 w. õhtu pool; kirjad käiwad Айбары kaudu. Asujaid on 14 peret ehk umbes 80 hinge. Asujad on Eestimaalt, Kuusalu kihelkonnast, Kolga wallast, Jumida, Leesi ja Kiiu-Abla küladest pärit, kust nad ristipäewal 1862. a. ühes naabri kihelkondadest Madisest ja Amblast olewate suguwendade ja õdedega wälja rändasiwad — kõiki kokku oli umbes 500 hinge. Pääle 10-ne nädalise teekäigu jala ja hobustega — Wiitebski, Mohilewi ja Kiiewi kaudu — jõudsiwad nad Krimmi, Biurlüki külasse, Alma jõe äärde. Siin aitas kohaline mõisnik Bjelowodski asujaid mitmel wiisil. 2—3 nädalise puhkamise järele läksiwad nad siit edasi Simferopoli linna, kus nad kroonu kasarmutesse elama pandi. Arwata kolmas osa asujatest suriwad teel ja Krimmi jõudes esimesel aastal wiletsa toidu, kliima muudatuse ja reisi raskuste tagajärjel ära Simferopolist kolisiwad asujad 1863. a. Japuntshi külasse, Perekopi maakonda, mõisniku maa pääle, kust nad aga 1864. a. Sõrth-Karaktshorasse kroonu poolt antud hingemaade pääle asusiwad. Esialgul anti 24 dess. rewisioni- hinge pääle. Nüüd on rewisioni-hingede wähenemise tõttu iga hinge kohta 30 dess. Asujatele laenas kroonu asumiseks 100 rubla raha ja kahel esimesel aastal wilja. Asujatel on oma külawalitsus. Usu poolest on asujad kõik Ew.-Lutheruse usku ning Neusaz’i Saksa õpetaja Hoerschelmanni kiriklikul hoolel. Abiõpetaja Allas elab Dshelali asunduses (Джелалъ, чр. Евпаторію). Palwemaja ehitati 1873. aastal kiwist; 1894. aastal on temale wäikene tornikene juurde ehitatud. 1887. aastal ehitas küla omal kulul koolimaja. Koolilapsi on umbes 20; kooliõpetajat praegu ei ole. Asunikkude eluhooned on kiwist, kaunis ruumikad, kiwikatustega ja laudpõrandatega. Ka muud hooned — aidad, laudad ja tallid — on kiwist ehitatud. Kõik maa on põlluks küntud, heinamaad ei ole. Põllumaa on hää; kui korralikult wihma tuleks, ei oleks ialgi ikaldust. Põld kannab wilja ilma rammutamata. Wilja teeb igaüks nii palju, kui jõud kannab, mõni kuni 100 dess.; kui oma hingemaa ei ulata, siis renditakse. Põllutöö juurde tarwitatakse mitmesuguseid masinaid. Keskmisel peremehel on umbes 1000 rubla eest põllutööriistasid. Weoloomi on pere kohta 8—14, sarwloomi 3—6, lambaid 10—40. 1889. aastast saadik on asunduses raamatukogu, umbes 500 raamatuga. Asunduses on ka sega-laulukoor ning mängukoor, kellede kaastegewusel mõni kontsert ja näitemäng toime on pandud.

3)

Tshurtshi (Чурчи)

'

13 w. Sõrt-Karaktschorast ja umbes 35 w. Kurman- Kemeltshi jaamast, 1863. a. asutatud, 40 peret, umbes 400 hingemaad 1800 dessatini külal. Oma koolimaja ja ilus palwemaja wõi kirik.

Kirjad käiwad Дюрьмень jaama kaudu. Eestlased asusiwad siia 1863. aasta kewadel. Praegu on asunikkusid 240 hinge: 128 meeste- ja 112 naesterahwast. Asunikud on Eestimaalt Ambla ja Madise kihelkondadest. Enne Krimmi tulekut käinud paar meest seda kiidetud maad waatamas ja wõtnud Simferopoli linna ligidalt Kara-Kijati külast ühe mõisniku maad kodumaalt wäljarändajate tarwis kümnese pääle walmis. Kui need maakatsujad Eestimaale tagasi jõudnud, hakatud kewadel 1862. aastal Krimmi tulema. Üheksa nädaline reis hobuste ja wankritega olnud wäga waewaline ja raske, iseäranis Wene keele puuduse pärast. Esiti asunud wäljarändajad Kara-Kijati külasse, kust nad teisel, s. o. 1863. a. Dshurtshi külasse asunud. Dsurtshi küla olnud enne seda kroonu poolt Wenelastele antud, aga need pole asumisega korda saanud. Siis antud selle küla maad 1451 dess. eestlastele 80 rewisioni hinge pääle. Iga pere pääle andnud kroonu weel 100 rbl. raha majade ehitamise tarwis ning aasta leiwa, muidugi tagasimaksmise tingimisega. Külas olnud küll wanad, wiletsad tatarlaste onnid, mis aga elamiseks waewalised, sellepärast hakanud eestlased warsti pääle asumise omale uusi majasid korra ja plaani järele wana küla kõrwale ehitama. 15—20 aasta jooksul olnud kõikidel oma ehitatud majad uue koha pääl walmis. Endisest tatarlaste külast pole praegu enam muud kui aherwarred näha. Asunikkudel on praegu hääd, ilusad korralikud kiwimajad; suurem jagu neist on seest- ja wäljaspoolt walgeks lubjatud ning kiwikatustega kaetud. Külast käib wersta pikkune tänaw läbi. Istutatud puud annawad külale iseäranis meeldiwa näo. Asunikud elawad jõukalt. Pääle kroonu poolt saadud hingemaa peawad nad weel muud maad, mida kroonu käest rendiwad. Külas on ka Dshurtshi wallamaja ja üks suur pood. Asunikkudel on oma külawalitsus. Kõik asunikud on Ew.-Lutheruse usku ning Neusaz’i õpetaja F. Hoerschelmann’i kiriklikul hoolel (tema adress: чр. Зуя, Тавр., с. Нейзацъ), kes aastas 2 korda asunduses jumalateenistust käib pidamas. Iga pühapäew peab köster-koolmeister palwemajas jumalateenistust. Kirik (palwemaja) on kroonu poolt ehitatud, ilus kõrge kiwimaja, ilma tornita ning wõlwitud akantega. Kroonu ehitas selle kiriku nendele wenelastele, kes enne pidiwad selle küla maa pääle asuma. Kui eestlased siia asunud, kinkinud kroonu selle kiriku nendele. Nii ruumikat ja ilusat kirikut teistel asunikkudel Krimmis ei ole. Kirikus on ka wäike orel. Praegune koguduse wanem on Jaan Holzwel. Asunikkude kool kannab kirikukooli (Церковно-приходское) nime ning peawad teda asunikud ise ülewal. Kooliõpetajaks on Hans Mägi, Suurest-Jaanist, kes Jurjewi seminaris 1891. a. kursuse lõpetanud. Koolilapsi on 40-ne ümber, kes 4 aastat koolis käiwad. Koolimaja on kiwidest ehitatud hoone ning ära krohwitud. Köster-kooliõpetaja palgaks on 400 rubla ja 3 dess. maad; laste päält, kes mujalt külast pärit, wõib kooliõpetaja iseäralist maksu wõtta. Koolimaja ligikonnas on umbes 100 noort puud istutatud
4)

Учь Къую Тархан -Tarhan

=Tänase nimega - Коло́дезное=

' Tarhan, 22 wersta Simferopolist, kirjad käiwad Simferopoli kaudu, on umbes 1863. aastal asunud. Asunikkusid on umbes 150 hinge. Asunikud on Järwamaalt, Ambla, Madise, Jaani ja Koeru kihelkondadest pärit ja suuremalt jaolt Maltsweti ususegaduse tagajärjel kodumaalt wälja rännanud. Kroonu poolt antud lagendik ei olnud neile meele järele, mille pärast nad selle maha jätsiwad ning ennast Simferopoli linna alla üles andsiwad. Linna ligikonnas hakkasiwad nad mõisnikkude maade pääl põlluharimise tööle, esiti kümnest, hiljemini raha renti makstes. Mõne hää aasta pärast tahtsiwad nad kroonu käest maad tagasi saada, mida nad ära oliwad põlanud, aga seda ei antud enam, sest et sinna juba teised asuma hakkasiwad. Kui asunikud ajajooksul raha kogunud oliwad, siis ostsiwad nad 1879. aastal Tarhani mõisa, 2470 dess. suur, ühe Tatari würsti käest 43,000 rubla eest ära. Nõnda tuleb siis õiguse järele Tarhani asunduse algamist 1879. aastast lugeda. 20,300 rubla oli Hersoni põllupangas maa pääl wõlga. See wõlg jäi ka nüüd weel maa pääle. Suurema jao ostuhinda maksiwad asunikud 3 aasta jooksul ära. 1883. aastal paniwad asunikud oma maa teist korda 20,000 rubla eest pandiks, et selle summaga neid eestlasi aidata, kes Kuntaugani mõisat ostsiwad. See ostmine läks pärast õnnetult nurja. Suure hädaga saiwad tarhanlased omast rahast 18,000 rubla tagasi. Umbes 10 aasta jooksul pärast seda on asunikud kindla elukorra kätte saanud. Kiriklikkudes asjades on Tarhan Simferopoli Saksa kogudusega ühendatud. Asunikud käiwad iga kuu ükskord Saksa kirikus Eesti jumalateenistusele. Õpetajaks on Neusaz’i Saksa õpetaja, kelle palgaks
iga laual-käija hing ühe rubla annab. Asunduses on kirikukool, mida asunikud
1882. aastal omal jõuul asutasiwad. Koolimajaks ehitati endine mõisa maja ümber. Kooliõpetajaks tuli 1899. a. A. Fr. Raudkepp’i järele Tillikas, kes 350 rubla raha ning 10 tsetwerti wilja palgaks saab, pääle selle on tema käes weel 4 dess. maad tarwitada. Asunduse kirja-toimetus ning köstriamet on ka tema hoolel. Asunikud elawad jõukalt, mitmel peremehel on umbes 150 dess. krunt suur. umbes 20 wersta Simferopolist, 25 peret, 1879. a. asutatud, maad 2400 dessatini (selle hulgas umbes 700 dessatini karjamaad). Külal on oma koolimaja, mis ühtlasi palwemajaks.

5)

Samruki (ehk Beregowoje).

' Beregowoje, чер. г. Бахчисарай, Тавр. г., Булганакской вол., on 1861. aastal asunud. Asunikkusid on praegu 175 hinge (84 m., 91 n.); nad on Tallinna kubermangust, mitmest kihelkonnast pärit. Asujad rändasiwad siia Peterburi kaudu, kus neil paberite muretsemisega hulk aega ära kulus, mis aja sees mitmed harjumata elu ja kliima tagajärjel igawesele hingemaale läksiwad. Siit läks teekond raudteed mööda kuni Twerini, kus Wolga laenetele astuti. Wolga päält mindi Doni jõkke, ning seda ja Asowi ning Musta merd mööda saadi wiimati Feodosia linna. Siit rändasiwad asunikud maad mööda Krimmi läänepoolsele rannale, kus neile praegune asukoht kroonu maa pääl kätte näidati. Siin oliwad enne tatarlased elanud, millest nende mullaonnid tunnistust andsiwad. Asunikkudel on oma külawalitsus, aga wallawalitsus on neil sakslastega ühine. Kõik asunikud on Ew.-Lutheruse usku ning Neusaz’i õpetaja kiriklikul hoolel, kes 2 korda aastas asunduses käib. Asunduses on koolimaja, mida ühtlasi ka palwemajaks tarwitatakse. Kooliõpetajaks on Gustav Läänebach, Rakwerest pärit, aga Tallinnas hariduse saanud. Koolilapsi on 30-ne ümber. Koolimaja ehitati 1878. aastal, milleks Abikassa käest 400 rubla laenati ning 100 rubla kingituseks saadi; On kiwist hoone, katuskiwi katusega ning walgeks lubjatud. Kooli peab küla ülewal. Asunikkude eluhooned on kiwidest ehitatud, katuskiwidega kaetud ning laud- ehk sawi-põrandatega; muud hooned on osalt kiwist, osalt plonnidest, katuskiwidega ehk hõlgedega kaetud. Kõik maa on põllu all; heinamaad ei ole. Ka see maa, mis seisma jäetakse, ei kanna kaks aastat kõlbulist heina, waid ainult burjani ehk barlakki, mis loomade toiduks hädapärast kõlbab. Kõige rohkem külwatakse talwe-nisu; suwewiljadest külwatakse otre ja kaeru ühe wõrra, aga talwerukkid külwatakse wähe. Maa pind on osalt sawine, osalt kruusane; maa küntakse 1—3 rauaga pöör-atradega, mida 3—5 paari härgi ehk hobuseid weawad. Asunikkude warandusline olek on sagedate ikalduste tagajärjel kehwapoolne. Asundus on küll Mustamere kaldal, aga kalasaak on wäikene; supeluskoht on hää. Lähem raudtee- ja postijaam on Bahtshisarais, asundusest 25 wersta, wallawalitsus Bulganakis, asundusest 14 wersta, kust ka ajalehed ja lihtkirjad asundusesse toodakse. Praegu loewad asunikud
siin 8 eks. ajalehte. Asunduses on praegu 28 perekonda, kelle käes 1100 dess. hingemaad pidada, pääle selle rendiwad nad weel ligidal olewa mõisa käest 1000 dess. Beregowoje endine nimi on Samruk.

Crimea Land of the dreams

'

By 1860, the Estonian people had gained more freedom of movement. There was also the possibility of emigrating to the southern provinces of Russia; Samara, Saratov and Crimea. There were rumours circulating among the farmers: the Russian government was giving free land to settlers coming to these provinces. In Crimea, land was available because the Tartars fled to Turkey after the Crimean War, 1853-1856, in which Russia was the victor.

150 years ago, the Prophet Maltsvet Encouraged by the Estonians and the Emperor Alexander's permission to seek a better place under the sun. To this Dream Land was to become the Crimea, which was free of arable land available for free. But the land has historically been important for the Estonians.

To get a good overview of how the Estonians were the first movement of the Crimea should be read carefully by Eduard Vilde's novel "The Prophet Maltsvet" The book gives a good overview of how these events took place at that time practically. Eduard Vilde, after all, went on site in the Crimea where he met John Berg's nephew Gustav Malts grief. Who was himself one of the organizers and the Crimean emigraters witness to these events. This project here has been designed specifically for people who are far more closely related to the Crimea and the Estonians that they want to capture memories that are associated with this place.

Estonians and Estonia's first settlements appeared in Crimea 186l. year. Reasons for emigrating peasants were difficult consequence of slavery at home. Crimean Tatars attracted Estonians left behind the land free. Therefore voorid migrants began to accumulate and move to the south. Arrived in the Crimea began to live again on land, villages, steppe areas. Was offered more in Simferopol, Eupatooria, Perekopi and Feodosia in the county. . The first years they lived of the Tatars small buildings . Later they began to build himself spacious house. Appeared schools, churches and cultural centers where they sang and danced. Children learned the mother language and Russian language.

Крым в странa мечты

'

150 лет назад, пошел к Пророк Maltsvet bоодушевленные эстонцев и разрешения императора Александра искать лучшее место под солнцем. С этой целью должен был стать Крым, который был свободен от пахотных земель можно скачать бесплатно. Но земля исторически важным для эстонцев.

• 14./26. сентябре 1812 года, родился в cele Норвегии в области Koeru Leinberg Юхан (Maltsvet пророк).
• Крымская война, которая продолжалась 1853-1856 крымские татары были депортированы или бежали в Турцию.
• Перно Постимеэс написал в 1860 году массовое изгнание татар из Крыма , что существуют благоприятные аренды земли и условия покупки.
• 16 Январь 1861 император Александр II . Ганс Густав Валькман пошел на разведку Крыму. В феврале Пророк отправился в Крым и Maltsvet.
• 1 Ноябрь 1861 завершились крестьянского восстания Ярвамаа помещиков обмолота день Альбу, Kukenoosi rehes.
• В ноябре 1861 сделаны 152 Ярвамаа крестьян kohaostmissedelid эстонского правительства переехать в правительство Крыма.
• 1861-1863 первая крупная волна эмиграции эстонцев в Крым.
• 1865 пророк Мальцвет вернулся в Эстонию.
• 1890-х Крым уже пять лет в эстонских школах.
• 1890-1895 волна эмиграции Эстонии следующий большой в Крыму.
• 1897-м Эстонцы жили в Крыму в 2176

В 1904 году в Крыму побывал Эдуард Вильде, собирая материал для романа "Пророк Мальцвет".

• В ноябре 1920 года советские власти были созданы в Крыму. Эстонцев в Эстонии кооптацией начал там.
• Начала сталинских репрессий в Крыму в 1926 году. Эстонцев покинули свои дома и основали новую деревню - Novoestonia.
• Создание колхозов в начале 1930 года.
• 1934 год закрытие эстонских национальных школ в Крыму.
• 2001-й год Перепись 674 эстонцев жили в Крыму. - 2014 Республика Крым вошла в состав Российской Федерации . по Переписи 2014 года в Республике Крым - 308 эстонцев, в Севастополе - 42 эстонца.

Чтобы получить хороший обзор того, как эстонцы были первые движения Крыма должны быть тщательно изучен по роману Эдуарда Вильде «Пророк Maltsvet" книга дает хорошее представление о том, как эти события происходили в то время практически. Эдуарда Вильде, в конце концов, пошел на месте в Крыму, где он встретил племянник Густав Malts горе. Кто сам был одним из организаторов и свидетелем Крымской эмиграции на эти события. Этот проект здесь был разработан специально для людей, которые более тесно связаны с Крымом и эстонцами, которые хотят узнать воспоминания, связанные с этим местом.

http://et.wikipedia.org/wiki/Eestlased_Krimmis