Aili Niilo

Aili Niilo sündis 17. septembril 1938. a. Tallinnas usklikus perekonnas. Õppis Tallinna 20. Keskkoolis prantsuse keele eriklassis. Edasiõppimine osutus võimatuks usu pärast, kuna ta polnud kommunistlik noor ja isa oli Siberisse küüditatud. Ailil tuli juba väikesest peale teha pärast kooli tööd - ema oli vigane ja tuli tuua kangad koju ning hiljem valmisõmmeldud tooted viia tööandja juurde tagasi.

Oma 12. sünnipäeval osales Aili Oleviste koguduse avajumalateenistusel, 17aastaselt andis oma elu Jumalale. Tegutses aktiivselt Oleviste koguduse algaastatel, lauldes koosrides, tihti ka soolot ja samuti osales noortetöös.

Aili abiellus Tiit Niiloga 1960. aastal. Oma elu alustasid noored Tallinnas 10-ruutmeetrises toas, kus sündisid 1962. aastal poeg Rein ja 1963. aastal tütar Vilja. 1966. aastal tuli Tiit Niilole tööpakkumine Valklasse pastori kohale. Elamiseks pakuti 4toalist korterit palvemajas, kus tuli teha remonti ja ehitada kaev. Algus ei olnud kerge. Paljud arvasid, et läbinisti linnalapsena ja väga elava loomuga Aili seal kaua vastu ei pea. Valkla sai neile aga väga armsaks ja neisse suhtuti ka väga hästi.

Kogudusega oli Valklas palju tööd. Lisaks tegi Aili ka pühapäevakooli, kus käis korraga 40 last. Veel käidi ümbruskonnas abiks talutöödes. Aeg-ajalt palus ikka keegi appi aknaid pesema, kardinaid panema... Kui lapsed hakkasid koolis käima, läks Aili tööle Kuusalu kolhoosi elektroonikatehasesse Estron. Hiljem töötas Aili veel pikalt Kuusalu Keskkoolis majandusjuhatajana. Ta oli kohaliku muusikakooli üks asutajatest. 2006. aastal lõpetasid nad Valkla koguduse töö ja läksid Oleviste kogudusse tagasi. Aili ütles, et need olid tema elu ilusaimad ja õnnelikuimad aastad.

Aili koos abikaasa Tiiduga olid mõlemad suured suhtlejad. Erinevatel kokkutulekutel olid külaliste vastuvõtjateks ning igati aktiivsed ja tegusad inimesed. Nad olid väga kokku kasvanud. Pärast Tiidu lahkumist kadus aga Aili elust midagi lõplikult. Ta hakkas järjest enam rääkima äraminemisest. Viimastel aastatel püüdis tunda headmeelt kolmest lapselapsest ja kolmest pisikesest lapselapselapsest. Ta ütles ikka, et need kolm pisikest poissi on tema jõu- ja rõõmuallikad.

Aili oli ka oma suguseltsi eestvedaja ja erinevate kokkutulekute ja väljasõitude korraldaja. Eriti palju korraldas üritusi koos Daniel Kandiga ja suviseid perekondade väljasõite Lätti-Leetu.

Sageli külastas haigeid ja viletsaid haiglates ja hooldekodusdes. Tal oli väga palju sõpru , suheldes tihti ka telefoni teel. Ailil oli alati midagi kaasas, kui ta külastas kedagi, tal ei olnud kunagi kahju teha kingitusi.

Vanemas eas kuulutas aktiivselt Jumala sõna. Suheldes võõraste inimestega soovis alati Jumala õnnistusi. Samuti suhtles aktiivselt oma endiste kolleegidega Kuusalu kooli ajast, rääkides nendega väga palju Jumalast. Kutsus Oleviste Alfa kursustele palju inimesi, kes said pääsetud.

Mälestus Ailist jääb meile kõigile helge, kui alati positiivsest ja heast inimesest, kes aitas väga palju teisi ja unustas sageli enda. Matuse laululehelt.

• Lahkunud Oleviste kogudusse 29.07.2014 - Valkla BK IV nr 689
• Haud: https://www.findagrave.com/memorial/243102608/aili-niilo