Aliide Marie Grünberg (Haljaste)

Aliide Marie syndis 25. Augustil 1900. aastal, Kaius, Jyri ja Leena Tiitsu teise lapsena.

Kais Kaiu Kylakoolis, siis Tallinna Tytarlastegymnaasiumis (Viru Valjakul) ja Opetajate Seminaris. Oppis veel Eramuusikakoolis klaverit. Mangis tsellot. Oskas nelja voorkeelt. Parast gymnaasiumi lopetamist tootas Riigi Statistika Byroos ametnikuna.

1929. aastal lopetas seminari ning asus toole Kasti Algkooli opetajana, hiljem muudeti kool Haimre Algkooliks, 1949. aasta kyyditamiseni.

Haimres abielus Aliide Marie Karl Gustav Grynberginga 1932. aastal. Abikaasa tootas Tallinnas inglise firmas "Eesti Petrool" ametnikuna ning kais peret maal kylastamas.

1938. aastal firma likvideeriti ja Karl tuli Nurgale oe Sonni Nurga tallu, kus hakkas majapidamist juhtima. Kuna Nurgal lapsi polnud, pidi Enn Vahtramae talu (70 ha, kingitud Jaan Nurgale teenete eest Vabadussojas) parima.

1935. aastal nimede eestistamise ajal votsid Grynbergid endale uueks nimeks Haljaste.

Aliide ja lapsed taheti 1949. aastal kyyditada. Sellest reisist paases pere ime tottu.

Aliide viibis Haapsalus opetajate paeval, kuhu pyssimees teda kysima tuli. Aliide seisis bussipileti jarjekorras opetaja Aadu Valleri selja taga, kes vastas, et opetaja Haljaste on juba ara soitnud.

Aliide soitis Tallinna, kus oli nadal aega vend Edi keldris, ning tuli siis maale.

Perele mindi jargi 25. Martsi hommikul kella 10 paiku - sodurid ja Liide Laube (hiljem kolhoosi esimeses Sanglepa abikaasa). Lapsed olid koik alaealised ning neil keelati kodust valja minna, sest hiljem pidi neile uuesti jarele tuldama.

Ingrid, koige vanem, oli paanikas.

Enn oli Sulul.

Ingrid pani 3 aastase Malle kelgule ja Anu (Aino) hakkas, kelk noori otsas, teda Sulule viima. Koik nutsid. Ehkki teedel soitsid sojavae autod, joudsid Anu ja Malle kohale. Ingrid tuli koju tagasi. Tal oli hirm ning ta laks oosel Jegersonile magama, nii 2 - 3 oood. Siis jai ta koju, olles saanud leiba Jegersonilt ning teistelt headelt inimestelt.

Nadal hiljem tuli opetaja Sutting, aratas oosel tydruku ning ytles, et ema on pimedas koridoris. Jutustati ja nuteti.

Ema laks edasi oosel Sulule, kus varjas end 4 kuud venna pooningul. Seejarel kirjutati pere poolt kiri Marjamaa Taitevkomitee esimehe abile Littroverile (ema endine opilane), kysimusega, kas ema voib valja tulla. Ingi viis kirja ara ning sai Littoverilt vastuseks, et ALiide Marie Haljastel ei ole mingit syyd ning ta voib valja tulla. Kuid opetajana tootada enam ei saanud (teda ei lastud).

Aliide Marie Haljaste tootas 1 - 2 aastat Parnus. Siis tuli Tallinnasse vendade juurde, kus oli perenaiseks ning tootas kuni pensionini jaamiseni trykikojas. Lisa teenis kergete suvemantlite omblemisega ja klaveritundide andmisega. 55. aastaselt jai pensionile.

Karl Haljaste metsas olles, kuulati ema Aliidet Marjamaa NKVD-s yle. Teda hoiti seal 2 nadalat keldris, isegi piinati. Lapsigi tassiti ylekuulamisele Pagari tanavasse (Anut ja Ingit oosel, revolver selja taga).

Ennu viidi Marjamaale.

Siis tuli Ingile ja Anule kutse Marjamaa julgeolekusse, kus neid yle kuulati ning hirmutati. Lapsed nutsid, kysisid ema jarele, lopuks oeldi, et kohtuvad ohtul emaga. Kohtumine toimus Marjamaa voorastemajas, kus kolmekesi valati roomupisaraid ja magati yhes voodis.

Pere jai ilma kodust ja sealsetest asjadest. Aliide Haljaste lapsed olid jaotatud vendade vahel: Ingi kais Oskari juurest koolis, Enn ja Anu Koidu tn. onu Eedi ja Pauli juurest ning vaike Malle oli kuni kooli ajani onu Oti juures. Malle jai ilma ilusast eestiaegsest lapsepolvest.

Sook ja korter oli onude poolt, suvel kaisid lapsed metskonnas ja kolhoosis tool. Anu ja Ingi hiljem lasteaedades raha teenimas riiete jaoks, stipp oli taskuraha.

Kui Enn enne Tallinna tulekut Haimre koolis kais, hoolitses tema eest Sulul vanaema. Elli oli tollal vaga tujukas, Ott oli esimeeste koolis ning Enn pidi tootama peaaegu et sulase eest. Kord pidi ta Elliga metsast puid valja tirima ning sellest ajast jai posile kylge sydamerike, mis paastis mehe hiljem sojavaest.

Aliide Haljastel olid pidevad rahamured. Ta ei kaevanud ega kurtnud. Hoidis vaga Ennu (eks tuletas Enn talle meelde kadunud abikaasat).

Muidu oli Aliide vaga seltskondlik, armastas vahel kohvikus "Moskva" muusikat kuulamas kaia, luges palju.

Pensionipolves oli peamiseks ylesandeks toidu muretsemine ja keetmine.

Aliide 65. aasta juubelipidu toimus Merivaljal.

Parast seda jai ta haigeks. Septembris tehti talleTonismae haiglas operatsioon, leiti pahaloomuline kasvaja.

Aliide oli vaga vaeti, kuid ta oppis uuesti kaima ning paranes.

Ennu ja Elo pulmade ajal 24. Detsembril 1966, oli ta paris tubli ja roomus poja abiellumise yle.

Uuel aastal tervis halvenes ning tanu Taavi Tiitsu abile saadi ta paigutada Hiiule haiglasse.

Aliide suri 3. Juunil 1967. aastal jamesoolevahki. On maetud Tallinna Parnamae kalmistule.

(Jutt Ingrid Haljastelt)