Georg Eduard Tiits

Eedi kais 1 aasta Kaiu ministeeriumikoolis, siis 1912. aastast Tallinnas Parnu mnt. algkoolis, mis jai pooleli, kuna jalg jai uuesti haigeks (8 aastasena podes luutiisikust).

15. aastaselt laks ohtukooli, enne seda oli kainud eratundides, 16. aastaselt asus oppima rauatod.

1920. aastal laks Toostuskooli lukksepaks oppima, rahapuudusel jai see pooleli.

1922. aastal laksid isa ja ema Jyri ja Leenu Tiitsud Tonki, enne oli Jyri Tiits Marjamaa Yhiskaubastu juhataja 1 aasta.

Tongi oli kruntiskoht 33.5 ha suur. Talu juures oli ka tellisetoostus. Valjast oli 2 - 3 meest telliseid vormimas, ahjus korraga 45 000 tellist. Kyttekoldeid oli 5, mida koeti 7 - 8 oopaeva, korstnajuppe oli katusel mitukymmend.

Ka Eedi oli Tongis tool ning tal jaid seal kopsud haigeks. Kais Marjamaal dr. Rumma pool systimas - arstimas.

Viimase ahjutaie telliseid tegi Eedi 1932. aastal.

1935. aastal laks ta Haapsalu Sonni Nurga soovitusel pildistamist oppima (paar kuud). Siis oli jallegi Tongis ja 1937. aastal hakkas Lihula alevi pildtnikuks (4 aastat).

1941. aastal tuli ara, oli Sulul, Haimres ja sama aasta teisel poolel laks Tallinna.

Pealinnas elas esialgu vend Oskari juures Videviku tanavas 2 nadalat. Siis sai pliidiga toa Suur - Ameerika tanavas ja tootas Endla Autoparandustookojas lukksepana.

1942. aastal tulid Tonki, tegid tood, talvel soid seda, mida olid teeninud.

1942. aastal kolisid Koidu 60, kus elasid yle ka Tallinna pommitamise. Enne venelaste teistkordset sissetulekut asusid elama Koidu 96 - 7. Sel ajal tegid mitu soitu Tallinna ja Tongi vahet jalgrattaga.

1945 - 46 - 47 olid suviti maal.

1949. aasta sygisel laks toole Toostuskaubastusse transporditooliseks (paar kuud), siis Eesti Polevkivi ja Keemiatoostusesse juhutoodele ning 1950. aastal, aprilli kuus laks toole Teede ja Sildade Trusti kivipurustaja peale.

1949. aastal hakkas Merivalja asju ajama.

1951. aastal istutas puud - poosad, murdis ise alusmuuri paekivid.

1953. aastal alustas alusmyyri ladumist.

1954. aastal - seinad, sarikad,

1955. aastal - katus.

1960. aastal koige enne sai valmis kook, siis suur tuba ja vaike tuba.

1961. aastal sai elamisloea omas majas.

Klaara (Glasirie ) Oagoga tutvus 1958. aastal Piikide juures.

1964. aasta. 16. Mail olid Eedi ja Klaara registreerimine ja pulmad Paaskylas.

1967. aastal laks Eedi pensionile. Abikaasa Klaara tootas algul "Teguris", hiljem Kirovi nimelises Kalurikolhoosis.

Esimesed opetused muusikas sai Eedi oma isalt. Viiul oli vend Ossiga kahepeale.

Eedi oppis 23. aastaselt mangima viiulit. Varem oli oppinud klaverit. Oli iseoppija. Esialgu mangisid koos Ossi, Poipu Jyri ja vahetevahel Pauliga kylakapellis. Siis mangis Eedi Kastis ja Velisel orkestris.

1946 - 47. aastal mangis rahvapilliorkestris viiulit, ka 1947. aasta laulupeol. Algul oli orkestris viiul, hiljem klaver. Koige lopus mangis "Majaka" klubis (1975. aastani, olles siis 73. aastane).

Onu Eedi opetas Anule esimese loo "Vaikene kene kohakene" ja Ingile samal ajal ylekae "Valtseiri" ning "Polka". Anu sai lood enne selgeks kui Ingi.

Kui onu Eedi tuli kylla ja istus saalis klaveri taha, vois ta mangida tundide kaupa. Seltskonnas nautisid kylalised tema mangu ja lugusid.

1951. aasta suvel toi Eedi Sulult kolm mesipuud ja tegeles vaga kaua mesilastega, kuni aastani 1989, kui haigus (katk) mesilased havitas.

1982. aastal ostis "Moskvitsi", mille juhiks oli vend Paul. Kuna Pauli tervis halvenes ja auto seisis garaazis enamasti tyhjana, myydi see 1986. aastal maha.