Andrei Jegorov

Andrei Jegorov sündis 3.juulil (20.juunil vkj.) 1878. aastal Aruküla külas moonaka peres. Tema kauged esivanemad olid Tveri (Venemaal) talupojad, kes olid siia ümber asustatud Peeter I käsul peale Põhjasõda. Varases lapsepõlves kaotas Andrei õnnetuse tagajärjel kuulmise, väljaarenemata kõnemaneer viis aga kõnevõime kaotuseni. Vanemate palvel võeti ta vastu kihelkonna kirikukooli. Selle juhataja T.Kuusik ja pastor K.Jansen said arukale poisile koha kurttummade õppeasutuses Sankt-Peterburis. Kaheksateistaastasena läheb nooruk edasi õppima Kunstide ergutamise kunstikooli. Selle lõpetamise järgselt töötab vanemate soovitusel mööblivabrikus, kuid unistab kunstiõpingute jätkamisest. 1901. aastal saab moonaka pojast Imperaatorliku Kunstiakadeemia õpilane. Esimesed õppeaastad õpib ta V.Savinski, G.Zalemani ja G.Mjasojedovi juhendamisel. Siiski on noore kunstniku kujunemisel eriline tähendus I.Repini ja D.Kargovski ateljeedes saadud kogemusel: neist esimese juures õppis ta maaliteooriat ja teise juures maalimise praktilisi aluseid. Andrei lõpetab akadeemia aastal 1909, saades kunstniku nimetuse. Tema diplomitöö avaldatakse ajakirjas "Niiva" - ühes selle aja kõige populaarsemas väljaandes. Noor maalikunstnik osaleb aktiivselt paljudel kunstinäitustel, reisib palju, temast saab A.Kuindži nimelise Kunstnike Seltsi liige. 1921. aastal peale osalemist Ukraina kodusõjas ja rasket haigust, naaseb kunstnik koos oma perega Eestisse, kus lülitub koheselt riigi kultuuriellu. Andrei sukeldub lapsepõlvemälestustesse, põldude, metsade ja ojade keskele asuvasse kodusesse miljöösse ning maalib suure armastusega tema südamele nii omaseid Eestimaa vaateid ja loodust. Loodusmaastike kõrval maalib ta aktiivselt ka linnavaateid, mida Eestis peeti siiani baltisaksa kunstnike traditsiooniliseks "eelisõiguseks". 30.-ndate alguses töötab ta edukalt portreežanriga, loob mõned natüürmordid, katsetab süžeelisi maale ja sõjamaale. "Eesti maalikunstnike seas kõige venelikum ja vene kunstnike seas kõige eestilikum". Nii nimetasid kaasaegsed - 20.-30.-ndate aastate kriitikud, ajakirjanikud, tavalised vaatajad - Andrei Jegorovit ja tema loomingut. Kriitikud märkisid, et Jegorov jääb kindlaks realismile ja teda ei mõjuta erinevad moodsad "-ismid". Siinjuures toonitati alati, et ainult tema pintslitõmbed suudavad edastada päikesekiirte mängu peeni varjundeid, samuti ebatavalist "õhulisust, lüürilisust ja ümbritseva maailma soojust". Teise maailmasõja ajal oli Anderi koos perega evakuatsioonis Tšeljabinski oblasti Uvelka külas. Naastes Eestisse, katsetas maalida "sotsialistliku realismi" laadis pilte, kuid selle perioodi parimad tööd on kunstnikule omases žanris maalitud loodusmaastikud ja linnavaated. 1948. aastal tähistati A.Jegorovi 70 aasta juubelit meistri personaalnäitusega, kuhu olid välja pandud 40 aasta jooksul loodud maalid. Kunstnik suri 30.jaanuaril 1954. aastal peale rasket haigust, olles 75-aastane. Maalikunstniku sajandaks sünniaastabäevaks korraldatud näitus toimus Tallinnas 1978. aastal. Veel tänapäevalgi on Andrei Jegorov üks Eesti tuntumaid kunstnikke. Tema teoseid võib leida mitme Eesti muuseumi kogudest, akvarellis ja guašis loodud pisemad tööd on väga populaarsed kunstioksjonitel.

• Sünd: Saaga EAA.1882.1.10:7?134,508,1782,596,0
• Optantide isiklikud toimikud: Jegorov, Andrei Afanasi p. ERA.28.2.3951
• Kodakondsuse tunnistuste kontsud 14.601-14.700; ERA.28.2.20465; 19.01.1921 1 2
• Rae valla elanike registreerimise raamatust 1916 - 1922: Saaga TLA.386.1.16:255?3114,2042,2538,756,0
• https://www.ra.ee/apps/aadresslehed/index.php/sheet/view?id=454654
• EAÕK Aruküla poeg Jüri sünd 24.05.1922: Saaga EAA.1882.1.67:13?260,1922,3220,504,0

http://russianestonia.eu/index.php?title=%D0%95%D0%B3%D0%BE%D1%80%D...

Foto - http://entsyklopeedia.ee/galerii/eesti_portreed1

Kultuurilooline haud - http://www.kalmistud.ee/g329/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplat...

Arvustus. Mõnda kapsastest ja molbertitest ehk "Nassi Sass ja tema vend"