Artur Friedrich Simson

http://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2013/02/KVUOA_Toimetised_6...

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=353

• Sünd: Saaga EAA.1252.1.16:40?540,696,653,174,0

  ---

• Sünd: Saaga EAA.1252.1.16:40?540,696,653,174,0
• Ristivanemad: Friedrich Marr; Friedrich Wunderlich; Frau Lowise Alqvist
• PR Vormsi 1895-1903 *Saaga EAA.1252.1.23:117?62,1424,986,103,0
• PR Haapsalu 1900-1939 *Saaga EAA.1239.1.199:459?399,1013,1665,216,0
• 27.10.1913 leeritatud Haapsalu koguduses
• abielu *Saaga EAA.1239.1.180:277?942,4227,1505,245,0
• Tallinna aadressileht *https://www.ra.ee/apps/aadresslehed/index.php/sheet/view?id=93757&_...

SIMSON, Artur, kolonelleitnant (1940), VR II/3, K. S. dipl. Sündis 3. Detsembril 1896. a Haapsalus. Lõpetas Haapsalus linnakooli 1914. a ja Gatšina sõjakooli lipnikuna 1916. a. Võttis1914. a ja Gatšina sõjakooli lipnikuna 1916. a. Võttis osa Esimese maailmasõja lahingutest ja saabus rahvuslike väeosade moodustamisel 1917. a Eestisse. Vabadussõjas osales ta nooremohvitseri ja kompaniiülemana 1. jalaväepolgu koosseisus 29. Jaanuarist 1919 kuni sõja lõpuni. Võttis osa lahingutest Narva rindel Feodorovka, Fitinka, Vanaküla, Saarküla, Veliikino, Aleksandrovskaja-Gorka, Sala ja Vääska rajoonis. Vääska küla all sai ta 17. Detsembril 1919. a haavata. Vabadussõja lõpul oli 1. polgu 12. roodu (kompanii) ülem. 1920–1921 viibis alalisväe ohvitseride täienduskursustel (I lend). 1922. a alguses määrati Sõjakooli kadettide 2. kompanii rühmaülemaks. 1923. a märtsikuul viibis Helsingis Vabadussõjas langenute mälestussamba avajumalateenistusel kadettide aukompanii 1. rühma ülemana. 1923. a sügisest kuni 1927. a kevadeni oli kadettide 2. kompanii ülemaks. 1927. a sooritas Kõrgema Sõjakoolisisseastumiskatsed ja viibis 1928–1930 Kõrgemas Sõjakoolis, mille lõpetamise järel teenis 1. jalaväerügemendi staabiülemana ja Narva kaitseringkonna staabiülemana. Alates 1937. a varakevadest oli Lahingukooli ülemaks ja 1939. a juunist kuni 1940. a septembrini Sv Tehnikakooli ülemaks, kuni kommunistid selle likvideerisid. Seejärel oli ta Tallinnas Sõjakooli Eesti pataljoni ülem. Viimaselt ametikohalt evakueerus ta koos Sõjakooliga Tjumeni linna Ida-Siberis. Eesti diviiside loomisel oli ta 249. diviisi staabiülemaks. Pärast (võib-olla ka enne) Velikije Luki lahinguid eemaldati A. Simson sellelt ametikohalt. Pärast sõda oli ta Hariduse Rahvakomissariaadis sõjalise kasvatuse osakonna juhatajaks. Pärast demobiliseerimist töötas ta Tallinnas majavalitsuse insenerina. Pärast pensioneerumist 1956. a kannatas pikemat aega tervishäirete all ja suri 8. juunil 1967. a ning maeti Rahumäe kalmistule. Kol-ltn A. Simson abiellus 1926. a Irene Kvarnströmiga ja sellest abielust oli neil kaks poega. (Elulugu on koostatud V. Orava kirjutise alusel, mida on täiendatud E. Tulviste samasisulise töö andmetega).

• http://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2013/02/KVUOA_Toimetised_6...
• Väkkekutsutud 1915 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.50.1.144:59?160,1328,1074,157,0
• Ühisloomes http://www.ra.ee/ilmasoda/index.php/soldier/view?id=19617&_xr=eNpLt...
• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.2124.2.590:91
• Foto - Diplomaat-, ameti- ja ministeriaalpassi saanute ...; ERA.957.16.2a; 1920-1940 http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110702604166&img=era095...
• Foto - http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=838429&_xr=5e518c...
• Tallinn Rahumäe kalmistu, V, LÄ B, 1-7, kirstuplats