Eeva Ahven

Ahven, Eeva (1924), Eesti keeleteadlane.

Eeva Ahven (a-ni 1935 Bachmann, 1935–53 Kurve) on sündinud 4. II 1924 Tartus. 1944–49 õppis ta TÜ-s eesti filoloogiat. 1948–92 töötas ta ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudis teadussekretärina (1953–68), teadusdirektorina (1968–89) ning vanemteadurina (1989–92). Ta on uurinud eesti kirjakeele ajalugu (1953 kaitses kandidaadiväitekirja „Eesti kirjakeele arenemine aastail 1900–1917”, see ilmus 1958 monograafiana) ja osalenud vabariikliku õigekeelsuskomisjoni töös. Ahven kuulus Emakeele Seltsi juhatusse (1954–93) ja oli Emakeele Seltsi väljaannete toimetuskolleegiumi liige. A-st 1991 on Ahven uurinud Emakeele Seltsi ning Keele ja Kirjanduse Instituudi ajalugu. Ta on koostanud instituudi 50. aastapäevaks mahuka ülevaate „Pilk paberpeeglisse: Keele ja Kirjanduse Instituudi kroonika 1947–1993”, mis ilmus 2007. 1994 sai ta EV teaduspreemia.

Eesti riiklikud teenetemärgid: Valgetähe V klassi teenetemärk (2003).

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ahven_eeva

• Perenime muutus-1935