Eugen Gustav Lasn

https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=lasn&f=all

Eugen Lasn

Eugen Gustav Lasn matrikkel

Kõige edukamaks metsameheks, kes tõusis töösturiks, oli Eugen Lasn, kes asus Eestist Kanadasse 1926, töötas metsamehena, võttis sõja ajal iseseisva kontrahi ühe paberikompaniiga [39] ja jõudis väga hästi edasi, töötades sel alal oma surmani 1958. Tema töögarantiide alusel saabus Port Arthurisse pärast teist sõda üle 200 eestlase. Üldiselt oli eestlaste tegevus ettevõtjatena metsatööstuse alal väga tagasihoidlik, piirdudes mõne saeveskiomanikuga ja -ehitajaga Briti Kolumbias, Peace Riveri linnas ja Ontarios.

--------------------------------------

Johann ja Minna Lasni lapsed kujunesid igaüks isesuguseks... (katkend Johann Lasni pere loost. Rohkem saad teada JOHANN LASNi isikuandmete juurest)

Johann Lasni poeg Eugen Gustav oli väga hea peaga ning nutikas noormees, kes esindas tüüpilist kuldse ajastu elunautijat. Ülikool jäi lõpetamata, sest see ei mahtunud kõrvuti viina, naiste ja kaardimänguga. Loengutel käimine asendus niivõrd tõsiste tegemistega, et Eugeni poeg Harry mäletab isa rääkinud olevat “vene ruletist” ja parima sõbra enesetapust selle tõttu.

Isal oli palju südamevalu. Ka ema muretses, kuid õigustas kõike nooruse rumalustega. Akadeemiline lodevus vahetati veidi auväärsema ratsaväe ohvitseri kutse vastu. Seal läks aga asi veelgi hullemaks. Eugen toimetas kõrvale ja müüs varustust, hobuseid, tegi võlgu, mängis kõik maha, võltsis vekslitel oma isa allkirju. Seda kõike koos õe Marga mehega.

Lõpuks katkes isa kannatus, ta maksis poja ja väimehe võlad, ostis pileti Ameerikasse suunduvale laevale ja – head reisi! Igatahes isamaal temast enam midagi kuulda ei olnud. Eugeni poeg Harry mäletamist mööda ei rääkinud isa kunagi oma kodust, Eestist ega sugulastest.

Eugen jäi pidama Kanadasse, tegi metsatööd ja jõudis haljale oksale, jättis viina ning kerged elukombed, välja lõi Lasna visadus. Kanadas abiellus ta soomlanna Lempiga, kellel kuuldavasti oli eelnevast elust kaasa võtta poeg. Eugen lapsendas poisi ja andis talle oma nime. Hiljem on Marga kurtnud kirjas õde Elsale, et Lempi poeg on juba mitmeid kordi vangis istunud retsidivist ning koos Eugenilt saadud autoga teadmatusse kadunud ning võib kus tahes Lasna nimele häbi tegema hakata.

Eugen asutas oma metsatöötlemise ja kaasaegsete mälestuste kohaselt aitas väga paljusid sõja järel Kanadasse siirdunud eestlasi, kes pidid väljaandmise hirmus Rootsist lahkuma. Uues Maailmas aga ei saanud muidu elamisluba, kui kindla töökoha olemasolul. Eugen võttis salajasel kokkuleppel Eesti Komiteega oma tööstuse tööliste nimekirja inimesi seniks, kui need omale koha leidsid ja abivajajaid tuli iga põgenikelaariga. Sellest läks liikvele jutt, et tal on suur metsatööstus 70-80, isegi kuni 100 töölisega. Ilmselt tegelikult nii laiahaardeline tema ettevõte siiski ei olnud.

Eugen Lasni osast sõjapõgenike käekäigu kujunemisel on oma mälestusteraamatus kirjutanud kunagine koolide inspektor Märt Raud, kes oli oma inspekteerimisreisidel sattunud ka Eugeni isa Johanni koduküla Ridalepa kooli. Kanadasse läks ta küll veel Mardi nime all, kuid muutis oma eesnime Märdiks pärast seda, kui kodumaale jäänud nimekaimust kirjamees “punaseks kätte ära läks”.

Eugeni loomupärane riskivalmidus ja hasart lõid taas välja siis, kui keegi kodumaalt saabunud ja äripartnerlust pakkunud tegelinski ahvatles teda koos uut ettevõtet asutama ning sellesse investeerima nii maade kui metsatööstuse tagatisel. Luhta läinud plaanidega üle piiri Ühendriikidesse pagenud partner jättis võlad Eugeni kanda ja usalduse kuritarvituse tagajärgi maksab veel tänaseni tema poeg Harry, sest hädapärasest maade müügist ainuüksi ei piisanud pankrotimenetluse lõpetamiseks.

Ka poeg Harry Eugene mälestustes on veel eesti keele oskus ajast, kui isal olid eesti mehed tööl. Mäletas, et isa tahtnud ikka niipalju vara koguda, et Eestisse külla sõita, kuid vahepeal puhkenud sõda lõikas selle soovi läbi. See ja kõik sõja järgselt juhtunu oli nii suur löök, millest ta ilmselt ei toibunudki. Poeg Harry aga ei teadnud kuni oma kahe vana tädi surmani midagi Eestis elavatest sugulastest ega suurest ja kokkuhoidvast suguvõsast.

Elsa poolt oma eluõhtul üksikute poetatud märkuste toel võib järeldada, et Eugen soovis tulla Eestisse ja tõestada, et temastki on midagi saanud – põhjaläinud kabajantsikast on saanud lugupeetud härra. Ta püüdis nooruses tehtud ülekohut heastada Eesti põgenike abistamisel. Olga õhkas kord kogemata, et kas tema ema ja isa siis tõesti ei osanud oma ainust poega õieti kasvatada, et see pidi niiviisi Eestist välja saadetama ja lõpuks ise käe oma elu külge panema.

• Toronto ajalehes "Võitleja" artikkel: "Eugen Lasn varises manalasse: in memoriam": http://dea.nlib.ee/JQ/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=k...
• https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestlane19581122.1.5&st=...

PR 1898-1940 Saaga EAA.1279.1.179:315

https://www.familysearch.org/ark:/61903/3:1:3QS7-994V-JKJR?i=189&cc...

Canada Census 1931 Port Arthur, 518 Dawson St

Death notice Port Arthur News-Chronicle Lasn, Eugene Gustav 59 07 Nov 1958 PA 8 Nov 1958 p.2