Evald Seibe

Foto - https://www.muis.ee/museaalview/1078242

Lään, Vello. Kes on kes? Kes on kus? : kaugete maade eestlased : lühielulood. Tallinn, 2011.
Evald Seibe
Sündis 15. veebruaril 1921 Jašaltaa külas Kalmõkkias. 1940 lõpetas Salski keskkooli, võitles seersandina II maailmasõjas. Pälvis medali “Vapruse eest” ja Kurski lahingu eest Punatähe ordeni. 1953 lõpetas TRÜ õigusteaduskonna. Töötas advokaadi ja õpetajana mitmes Eesti linnas ja rajoonis. 1958–60 oli Tartu Matkaklubi esimees. 1967 läks elama Venemaale, hiljem Leetu.
1960 sai leedulaste grupi kooseisus hakkama supermatkaga jalgratastel Klaipedast Vladivostokki, 12 000 km läbimiseks kulus 5 kuud ja 10 päeva. Selle saavutuse eest valiti Eesti kõigi aegade 80 parema sportliku matkaja hulka. 2004 käis läbi kõik eestlastega seotud külad ja linnad Ukrainas.
Võitnud Tartu suusamaratonil esikohti vanuseklassis üle 75 aasta. Läbis Haanja maratoniraja 84-aastaselt.
Kirjutanud raamatu “Lotojutud” (Imavere, 2003; (järelsõna: Eduard Leppik)). 65 aastat olnud talisupleja, valiti Ukraina Talisuplejate Föderatsiooni esimeheks. Uurib Leedus ravimtaimi ja koostab terviseteesegusid. Elab Šilute linnas.

Evald Seibel olid tihedad sidemed Eduard Leppikuga, kelle juures Seibe ka elas pikemate perioodidena, eriti suviti."Lotojuttudele" kirjutatud järelsõna sõnastusest on näha, et Seibe veel elas raamatu ilmumise ajal. Kõige selle pärast tuleb just järelsõnas kirjutatut lugeda õigeks infoks. Selle järgi sündis Evald Seibe Jašaltaa külas; töötas Mustvees, Saaremaal, Võrus, Tartus, Alatskivil. Eesti taasiseseisvumise järel on elanud Leedus Silute linnas. Hobiks on ravimtaimede uurimine ja terviseteesegude koostamine.

Evald Seibe käsikirjalise mälestustevihiku järgi:
Ema poolt vanaisa sündis Pärnus 1843, käis koolis ühes Lydia Koidulaga. Oli kalur. Kui maja põles maha, asus elama oma kahe poja ja naisega Eesti-Haginskisse. Ema Maria (s Salm) sündis 1887 juba Eesti-Haginskis.
Isa Jüri Seibe sündis Albu valla Sääse külas/Sääskülas, kus ka õppis koos A.H. Tammsaarega algkoolis. Teenis mõisas kutsarina. 1905.a põgenes. Vanem vend Hans oli 1904.a Jaapani sõjas ja kirjutas, et on olemas Eesti-Haginski küla, kuhu võid sõita. Isa asuski Eesti-Haginskisse elama.
Evald Seibe vanematel oli 4 tütart ja 2 poega.
Hiljem elati Adleris (Gruusia piiril, Venemaa Krasnodari krai), siis seal lähedal Punase Lageda (Красная Поляна) eesti külas, siis Abhaasias Sulevi külas (samuti eesti küla), kus ehitas jõe kosele puumaja. Tekkinud jõukama elujärje tõttu soovitas üks tuttav kommunist öö varjus põgeneda. Vene külast laenatud kahe hobuse koormatega sõideti Salski linna elama.

Google Maps järgi Eesti-Haginsk/Яшалта, Jašalta rajoon, Kalmõkkia Vabariik, Venemaa.
Eesti-Haginsk oli eesti küla, mis rajati 1877. aastal Stavropoli kubermangu kalmõkkide maadele. Küla sai nime umbes 5 km lõuna pool paikneva Hagin-Sala jõe järgi. Eestist väljarännanud rentisid kõigepealt maad väidetavalt kohalikult Kalmõkkia vürstilt.

Lõunaleht 04/03/2010. Malle Elvet. Võrus algatatud ujumine kogub jälle tuure.
Kuuekümnendatel Võrus Roosisaarel elanud advokaat ja Võru matkaklubi juht Evald Seibe lõi vungi sisse tervislikule taliujumisele.
Sellest on möödas umbes 40 aastat, kui Kubija järvel peeti jääaugus suur talisuplusvõistlus. Seda asja vedas eest siin advokaadina töötanud Seibe, kes ise oli kirglik talisupleja. Siis oli talisuplus Võrus üsna populaarne, ...
ei tea praegu kedagi, keda võiks siinkandis talisuplejaks nimetada.
Praegu Klaipeda lähistel elav Evald Seibe, kes veebruaris sai 89, peab oma hea tervise ja reipuse alustalaks juhuslikult nooruses alanud jääkülmas vees suplemist, millest sai talle senini kestev harjumus. Kui veekogu käepärast pole, jalutab Seibe paljajalu külmal lumel või valab end kaevu ääres üle jääkülma veega. Eesti juurtega Seibe kasvas Lõuna-Venemaal ja 1943. aastal kukkus ta noore vene sõdurina ligi 30-kraadises pakases ühte Aasovisse raiutud jääauku. Noore mehe hämmastus oli siis suur, et külm suplus ei toonud kaasa haigust. Seejärel hakkas ta end teadlikult külma suplusega karastama.
Tema oli üks entusiastidest, kes vedas taliujumisi ja korraldas võistlusi ka Tartumaal. Kui tööelu teda Võrru viis, utsitas ta siingi matkamist, ise käis rattaga koguni läbi teekonna Eestist Vladivostokki ja kutsus Võrumaal rahvast jäisesse järve suplema.

Maaleht. Heli Nurger. Minu lugu Krimmist... (Amandus Adamsoni samba kõrval mälestustahvli avamisel Sevastopolis 16. okt 2005).
...astus mulle ligi ...Evald Seibe. Pärit Gruusiast, sealsest eesti perekonnast, rändur, omal ajal Tartu Ülikoolis juurat õppinud ning esimese Tartu maratoni korraldaja ja Vilnius-Vladivostok jalgrattamatkast osa võtnud sportlik vanahärra on kirjutanud ka mitmeid raamatuid

Foto - https://www.muis.ee/museaalview/1226320