Georg Johannes Parikas

Georg Johannes Parikas (ukj.30. oktoober 1880 – 22. oktoober 1958) oli eesti fotograaf, fotokunstnik ja filmipioneer.

Georg Johannes Parikas sündis Järvamaal Alliku mõisa veskirentniku Peetri ja tema naise Mari Parikase pojana. 9 aastat hiljem sündis perre teine poeg Peeter (hilisem fotograaf).GJP alustas haridusteed Laeva külakoolis, järgnesid Pilistvere kihelkonnakool, Viljandi linnakool ja Bormann-Heine eragümnaasium, mille lõpetas 1899. Vanemate kindel soov oli, et ta oma tuleviku põllu- ja metsamajandusega seoks ja GJP töötaski mõni aeg mõisates rentniku-praktikandina. Sajandi lõpus tutvus ta lähemalt fotograafiaga, peamiseks nõuandjaks ja juhendajaks oli tulevane Tartu linnaarhitekt Arved Eichhorn. 1904. aasta mõjutas oluliselt vendade Parikaste saatust – kõigepealt isa surm, mis tõstis GJP pere eest vastutavaks, seejärel Peetri raske kopsuhaigus ja sellele järgnenud operatsioon. GJP esimene foto VASTSELIINA LOSSI VAREMED avaldati saksakeelses aastaraamatus HEIMATSTIMME. GJP jätkas esialgu tööd mõisates rentnik-praktikandina, 1910. aastaks oli tal foto- ateljee avamiseks vajalik algkapital kogutud, vend Peeter aga saanud oma aja parima fotoalase ettevalmistuse. Vennad kolisid alaliselt Tallinna. Ühine eesmärk realiseerus 25. okt. 1910, mil Eestimaa kuberner andis vendadele tunnistuse ja loa ateljee ning kirjastuse avamiseks aadressil Kuninga t. 1. Ateljee loomisel ostsid Parikased fotograaf Spindleri endise äri koos hulga ülesvõtetega ja negatiividega, aja jooksul omandasid vennad paljude teiste kogud koos autoriõigustega. Enamus neist oleks võinud hävineda, nüüd aga võib neid näha Parikaste fondides üle Eesti. Nende firma kandis nime FOTO PARIKAS (kasutati veel kummitemplit PARIKAS), tooted kandsid vaid seda signatuuri. Ning kui rääkida ateljeetöödest, siis vähemalt esialgu valmisid need mõlema venna osalusel. Peeter oma avatud loomu, hea suhtlemise ja seltskondliku natuuriga sobis ideaalselt ateljeefotograafiks. GJP oma talupoegliku põhjalikkuse ja rahuliku pedantsusega töötas laboris. Lisaks tavaklientidele, keda aastast aastasse aina juurde tuli, alustasid vennad pikemaajalist projekti, et jäädvustada kõik Eesti riigi-, kultuuri- ja avaliku elu tegelased. Nii võibki öelda, et vendade tandem jäädvustas elu eri valdkondi teineteist täiendades, andes tulevastele põlvedele küllaltki täpse ülevaate elust Eestis ajavahemikul 1910 – 1940. Eraldi vajab esiletõstmist vendade firma teine tegevussuund – kirjastamine. Eks selles töös oligi mõlema osalus hädavajalik, sest eesmärk oli üks – nende kirjastatud teosed peavad olema parimad. Nii see tükk aega ka oli. Juba 1911. aastal anti välja fotoõpik FOTOGRAAFIA ÕPPERAAMAT, mis osutus nii edukaks, et anti välja lõpuks neljas trükis. Lisaks ilmus aastate jooksul rida erinevaid fotoõpikuid, postkaarte, fotoalbumeid. 1920. aastal tähistati Tallinna 700. juubelit ning vennad koostasid kolm ühesugust albumit, need saadeti USA ja Prantsusmaa presidendile ning Suurbritannia kuningale. 1923. aastal valmis suurteos EESTI SÕNAS JA PILDIS, kus Eestit tutvustati eesti, inglise, prantsuse ja saksa keeles. Vennad Parikased tegid enesereklaami kõrvalt ära suure töö Eesti teadvustamiseks nii postkaartide näitusmüükidega erinevates Euroopa linnades kui ka albumite levitamisega. Sellele lisanduvad unikaalsed fotod Vabadussõjast., mida sõja algusest peale jäädvustas GJP, hiljem ka Peeter. Üsna loomulik oli vendade huvi kandumine hetke säilitamiselt “liikuvatele piltidele”. Kampa astuti vendade Märskadega ning 10. septembril 1920. aastal registreeriti ESTONIA-FILM. Plaanid olid grandioossed kuni regulaarse filmitööstuse rajamiseni välja. Tipuks jäi 1924. aastal valminud ülevaatefilm FILMIKAAMERAGA LÄBI EESTI. Selle menu ulatus raja tahagi. 1921. aastal loodigi vendade initsiatiivil Eesti FOTO-KLUB (EFK). 1926.a. ilmusid aga vendadele konkurendid, tekkisid sisemised lahkhelid kolleegidega ja kahjuks ka vendadel omavahel. Peeter harrastas kerget ja laia eluviisi, GJP töötas üksi. 1932. a. lahvataski krahh, kuulutati välja ESTONIA-FILM -i pankrot. Omavahelistele vastuoludele vaatamata aitas GJP olukorda lahendada, ta võttis võlad enda kanda ja vormistas Peetri fiktiivselt ateljeesse tööle. Ent vennad vältisid üksteist elu lõpuni. GJP päästis 09.03.1944. nõuk. terrorirünnakust väärtuslikud negatiivid, osaliselt hävis ateljee ja labori sisustus, arveraamatud ja raamatukogu. Peeter emigreerus Rootsi. Sõja lõppemise järel lubati GJP esialgu jätkata tööd ateljees, kuni see 1949. a. nõuk. võimu poolt natsiti. Pärast 1949. aastat kuulus ateljee Teatriliidule ja GJP-l lubati seal edasi töötada. Juulis 1958 tunnistati GJP esimese grupi invaliidiks: ta põdes kopsuvähki, millesse ka suri. 1972.a.suri Rootsis Peeter Parikas. GJP oli ka väga agar ühiskonnategelane. Põltsamaal oli sealse Põllumeeste Seltsi liige, 1912-1918.a. Eesti Rahvahariduse Seltsi kirjandusharu liige. 1921-1924.a Eesti Turistide Ühingu juhatuse liige. Varjunimede all avaldas ta reisikirjeldusi ja novelle. GJP abikaasa oli Lilly P-s, neiuna Kõrv, oli J.Kõrvi sugulane, kirjastaja J.Paalmanni emapoolse vanaema vennatütar. Andmed: K.Teder EESTI FOTOGRAAFIA TEERAJAJAID, Tallinn, 1972; EE 14 kd, Tallinn, 2000; EBL, Tartu,1926-29; EBL täiendusköide, Tallinn, 1940; K.Laane ERAARHIIV; M.Kask ERAARHIIV; http://www.sirp.ee/archive/2000/24.11.00/Film/film1-1.html

• PARIKAS Pilistvere Personaalraamat XI (Adavere, Kabala, Ollepa); EAA.3144.1.128; 1865-1910 https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3144.1.128:200?188,729,1120...
• Tallinna Piiskoplik Toomkoguduse Perekonnakirjad (kogudusest lahkunud, abiellunud, ...; elk.144.0.12; 1932-1935 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.144.0.12:22
• https://et.wikipedia.org/wiki/Georg_Johannes_Parikas
• http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2606
• Foto - https://www.muis.ee/museaalview/2742473
• Foto - https://www.muis.ee/museaalview/3440662
• Foto - https://www.muis.ee/museaalview/3440664
• Foto - https://www.muis.ee/museaalview/2742492
• http://filokartia.blogspot.com/2011/12/johannes-georg-parikas.html#...
• http://forte.delfi.ee/news/militaaria/fotokuningad-kes-olid-vennad-...
• Viimne rahupaik (Kultuurilooline haud)

....................

Matuseraamat I pihtkond; elk.143.0.32; 1956-1970 Saaga elk.143.0.32:61?218,1465,2086,248,0