Guri Raag

TLÜR väliseesti isikud http://isik.tlulib.ee/index.php?id=1083

Tartu Ülikool http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=26275&_xr=eNpL...

Tema mälestused raamatus "Viimase laevaga vabadusse" (Autorid Tiit Lääne ja Enn Hallik, sarjast "Meritsi maailma läinud eestlaste lood IV" Tallinn 2015. Peatükk "Kreeka pähklis üle Atlandi" lk. 55-69.

Sündinud Petserimaal Meremäe vallas Obinitsa külas preestri peres, õppis Petseri vaimulikus seminaris ja Eesti Vabariigi sõjakoolis. 1939 asus õppima Tartu Ülikooli majandusteaduskonda. 1939-1940 oli algkooliõpetaja Petseris ja Põlvas. 1941-1944 Saksa armee Eesti pioneeripataljoni rühmaülem Venemaal. 1944 põgenes Rootsi mootorpurjekal "Minnalaid", kus põgenikuna paigutati teda Stockholmi lähedale Källviki laagrisse. Töötas algkooliõpetaja ja arveametnikuna ning õppis kullassepatööd. 1948 jõudis koos abikaasa Marcella ja veel 347 saatusekaaslasega laeval "Walnut" Kanadasse. Oli seal eesti kirikutegelane ja koorijuht, töötas raamatupidaja ja osakonnajuhatajana ühes Toronto firmas. Elu lõpuks asus elama Torontos eestlaste Ehataresse koos abikaasaga. Lapsi peres ei olnud. Nad reisisid palju, tegid veel 60. pulmaaastal kruiisi ümber Lõuna-Ameerika (Guri oli siis 90-aastane).

Pioneeripataljoni arhiivifondi dokumentides, ajateenijate teenistuskäigu raamatus 1937-1938 on Guri Nikolai poeg Reeg, sündinud 18.12.1917 Petserimaal Meremäe vallas, lõpetanud 1935a Petseri Gümnaasiumi, Eesti kaitseväkke astunud vabatahtlikuna, teenis alates 01.07.1937 Pioneeripataljonis, õppis Tondi Sõjakooli aspirantide klassis ja arvati pärast sundaja ärateenimist 01.10.1938 reservi.
Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste arhiivfondi dokumentides, Sõjaväe Õppeasutuste ülema käskkirja nr 256, 12. septembrist 1937, arvati alates 01. sept 1937 Sõjakooli aspirantide inseneriväe klassi vastu võetuks Pioneeripataljonist saabunud Guri Raag.
Sama arhiivifondi dokumentides, Sõjaväe Õppeasutuste ülema käskkirjaga nr 205, 24. juulist 1938, kustutati aspirant Guri Raag alates 16. juulist 1938 Sõjakooli aspirantide nimekirjast ja viidi üle juhtimispraktikale Pioneeripataljoni.

Guri kirjutab: Obinitsas elasime kogudusel kuuluvas majas, mis oli Obinitsa külast ca 300 m idas, Tuhkvitsa oja oru veerul. Peterisse oli sealt 10 km ja lähimasse raudteejaama, Piusa, oli ca 3 km. Meie elukohaks oli tagasihoidlike, puust elamu. Maja asus vana, kitsa Petseri-Võru maantee ääres ja seda piiras tee poolt lattaed. Teiselpool teed oli saun, mida kasutasid ka kooli õpetajad ja koguduse köster-koorijuht, Nikolai Verhoustinski (oli küll venelane, kuid valdas täielikult eesti keelt).
Tee pealt, tulnud läbi aiavärava ja astunud all 3-4 trepi-astet, olid lühikesel kõnniteel, mis ca 10 sammu järele lõppes maja verandaga. Kahelpool kõnniteed oli lilli ja ilupõõsaid. Sirelid olid tervel krundilaiusel tee ääres, mis hoidsid suvel teetolmu tagasi. Veranda oli katusega ja selle idapoolses otsas oli istepink, mis suveti oli sagelikasutatud koht, kuna maja põhjaküljel oli alati jahe.
Majja viis kaks ust: üks verandalt esikusse ja teine kööki. Verandalt astusid esikusse, kus olid riidenagid, peegel, väike laud ja tool. Esikust vasakule jäi söögitub, milles oli massiivne söögilaud, toolid ja puhvetikapp. See mööbel oli ostetud kas oksjonilt või vanamööbli kauplusest. Laes rippus petrooleiumlamp.
Söögitoast viis uks elutuppa. Mööbel oli Lutheri vabriku saadus, koosnedes väikesest diivanist, paarist tugitoolist ja kohvilauast. Elutuba sisustasid veel harmoonium ja maalid seintel, nurgas ikoon õlilambiga, põrandal vaip, kummipuu, fiikus ja veel mõned toalilled. Kahest aknast avanes vaade lõunasse ja aeda.
Esikust oli uks magamistuppa, kus olid kaks voodit, suur riidekapp, peegel, väike kapp, pesulaud ja tool.
Magamistoast oli uks kabinetti, kuhu pääses ka köögist. Kabinetis oli kirjutuslaud, tugitoo ja raamaturiiulid. Samas oli ka soemüür-iste. Talvistel, külmadel õhtutel oli see ellistatud istumiskoht.

"Walnuti" reisist möödus 60 aastat: http://www.walnutship1948.ca/Walnut_Voyage_Estonian_Refugees_60th_A...

100 aastased https://eestielu.com/et/elu/inimesed/8459-tugevad-100-aastased-ehat...