Harri Kressa

Helilooja Harri Kressa õppis aastatel 1958-1963 Heliloojate Liidu juures tegutsenud noorte heliloojate seminaril, lõpetades kompositsioonialase kursuse, sooritades kõik vajalikud arvestused elementaarteooria, harmoonia, vormianalüüsi, polüfoonia, orkestratsiooni, klaverimängu ja heliloomingu aladel.

Harri Kressa kirjutas vaimulikku muusikat ega teinud kompromisse nõukogude ühiskonnaga. Seetõttu kirjutas ta sisuliselt tühjusesse ja tema looming on eesti avalikkusele tundmatu tänaseni.

Aastatel 1969-1990 juhatas Harri Kressa omaloodud keelpilliorkestrit Nõmme Baptistikoguduses. Lisaks helilooja enda loomingule kõlasid Nõmmel neil aastatel mandoliinide esituses paljude eesti ja euroopa klassikute teosed, sest Harri Kressa kirjutas oma orkestrile ka seadeid. 1980. aastal koostas ta ajalooülevaate "Nõmme Baptistikoguduse muusikalugu", mis nägi trükivalgust pärast helilooja surma.

Harri Kressa oli eesti muusika patrioot ja kasutas loomingus rahvaviiside motiive.

Teoseid:

Instrumentaalpalad "Nõmmelill", "Nõmmeviis"

Koorilaulud "Igatsus", "Kiida mu hing", "Lootustäht"

Kantaat "Palve", "Viimne kohtumine", "Kolgata", "Kristuse sünd"

Muusikaline pilt "Lein" 1963. aastal seminari lõputöö, pühendatud esiklaps Andresele

Muusikaline pilt "Taevakoduviis" 1990. aastal, pühendatud poeg Mardile

Laulude sümfoonia I osa "Kohiseva jõe taga", II osa "Murepilvest läbi"